Me kõik soovime kuhugi kuuluda, see on hästi oluline. Saan aru, et sõprust ja armastust ei saa osta, aga ma miskipärast arvan, et ma pole keskmisest ebameeldivam inimene, keda peaks igalt poolt ära ajama. Kes te olete, kes te olete need omad ja kes on võõrad, keda ära ajada?!
Katkestad naba ära, oma tervise ja rahakoti tühjuse hinnaga, et kusagil olla, igaüks on väärt kusagil olema!!!!
Tõstatad küsimuse, et mis toimub-
Oi, näpukas
no rahuned maha ja olid siis rahulikult edasi
Võtad arutlusest osa ja siis saad jälle heleda plaksu vasta tatti
Ei me ei tegele praegu sellega ja Sina ei ole see inimene keda me vajame appi, küsid miks
me ei tegele selle teemaga
no tore, proovid võtta vabalt, pole kohustust, pole vaja pingutada
Aga kummitama jääb, et mis toimub
Kas oli ikka näpukas?!
Miks esitada küsimus, et tulge appi ja siis ei sobigi, kas tegelikult polnudki näpukas
Oleks ju võinud siis mitte ühisesse patta visata hõige, oleks pisarad ja kahtlused ja põdemine ära jäänud
Oh
Lihtsalt ongi nii tore põrutada täiskiirusel üle laipade ja siis imestada, et keegi sai pihta või, mis sa koperdad siis jalus...
Räägid 101 korda, et olge rahulikult, võite panna oma riided ja asjad ilusti riidehoidu, uks läheb lukku ja asjad on hoitud. Inimene kuuleb seda või ei pane tähele või mida iganes, läheb minema keerab ukse lukust lahti ja läheb ära, ta ei lähe lihtsalt minema, ei ta jätab ukse pärani ja kõik need asjad, mis siis lubati hoitud olla, jäävad lihtsalt ripakile, olge lahked ja tulge. Kes lubas, et on hoitud, jääb siis ju süüdi, kui midagi juhtub?!
Kuidas nii saab, lihtsalt trampida üle laipade?!
Kus kohas me elame?! Igaüks oma pisikeses maailmas, ajame oma asja, ja mis meist selja taha jääb, on kama kaks?
Viskame õhku süüdistuse, aga ei vastuta, nii tore
ja teeme näo, ise oled süüdi et tolgendad jalus või haiget saad
Mis elu sa elad, et märkad vaid enda vajadusi?!
Kuhu sa lähed nii, et maha jäävad laibad?!!
