Kus viga näed laita, seal tule ja aita, kui aidata ei jaksa, siis püüa mitte laita

Ma käisin külas. Olen seal ennegi käinud. Mind on seal külas käies alati häirinud sealse lapse tuba. Ma ei mäleta, et ma oleks märkust teinud selle toa kohta, aga mind ikka häirib see tuba. Ma magan alati seal külas olles selles toas. No pagan, kas selleks pingutati käia seitse aastat käia ülikoolis, et raha laotada igale poole põrandale ja selle otsas jalgadega sõkkuda!!! Tahan öösel vetsu minna, aga mul EI OLE KUHUGI jalga panna, iga ruutsentimeeter jalgealusest on külvatud täis legosid: imepisikesi ja suuremaid nuppe.

Neid legosid oli põrandal , riiulitel, laudadel, voodis ja voodi all… Pererahvas on mu vastu alati lahke ja kena olnud, aga viimane kord oli asi natuke nihkes. Korteri peremees ülbitses minuga + sellele, et mu magamiskoht orke täis oli . Ma ei tea, mis nad minust arvasid, aga ma koristasin selle lapse toa ära. Minu elupõhimõte on ikka olnud, et kus viga näed laita, seal tule ja aita, kui aidata ei jaksa, siis püüa mitte laita. Mul oli lihtsalt kahju selle perenaise rahast ja lapsest, kes selle kaose on tekitanud ja ei saa enam sellest jagu. Mitte väga põhjalikult aga nii, et sai astuda ja istuda. Alguses korralikult sorteerides, hiljem lihtsalt kühvli ja harjaga kokku pühkides. Ma ei hakanud rääkima, et miinu lapsepõlves oli mul üks karu ja nukk, aga kurb oli, et raha vedeleb maas. Igal sammul oli raha maitse suus;( Minu lastel ei olnud uhkeid mänguasju, legodest ei osanud nad unistadagi, õmblesin neile kaisukaid ja autosi ning kepphobuseid. Juu siis oli neil raske lapsepõlv??!!! Aga kas sellises orkidega kaetud toas on õnnelik lapsepõlv??!! Ma ei hakanud moraali lugema, aga koju tulleski süda valutas, et mis nii saab. Mu poeg oli ka seal külas ja küsis, mis asja ma teen võõra kohas. Ütlesin, et ma ei saa astuda, ta veel narris mind, et kas mul kodune tunne ei ole. Järgmisel päeva, kui kodus olin ja üks mu tütardest koju tuli , küsisin ,et mitu lego ta jala alla jäi, kui ta maja läbi oli kõndinud. Ta vahtis mind mõistmatu näoga ja vastas, et ei ühtki ja küsis, et aga miks pidi jääma. Mul on kodus tõesti heakorraga probleeme, ma lihtsalt ei jaksa teiste järelt koristada ja endagi teenindamine on tihti raske, kui tervis mind maha tükib jätma. Ma saan aru küll, et ma ei pea teiste muresid enda kaela võtma, aga kurvastab ikka. Tavalisel hakkasin ma laste tubade kallal norima alles siis, kui enda ära olin koristanud;)))). Peaksin vist hakkama oma majale kevadist suurpuhastust tegema;))))) Inglid!!! Marss mu juurde tagasi, mul on jõudu ja kaitset vaja!!!!

Eile käisin jälle keraaamika töötoas ja ma oleks teinud seal tööd veel ja veel, sest nii palju tahaks teha. Jaks sai otsa ja kõndisin enne tunni lõppu minema.

Olen oma kehva olemisega närvihaigeks muutunud. Eile tahtsin keeraamika tunnis mitu korda plahvatada Üldse ei suuda ma enam keskenduda, kui inimesed ronivad üle minu, trügivad mu kohal, teevad märkusi, seisavad mu töö kohal ja selja taga. Keegi hakkas mulle ütlema, et tee nii ja naa. Küsisin, et kas ja kui palju ta õppinud on savitööd, et ta oskab mind suunata. Ei tea, kas ma olin ka küllalt viisakas, aga ma sisemiselt täiesti vahutasin. Ta vastas, et pole üldse õppinud. Püüdsin rahulikuks jääda ja küsisin õpetajalt üle, mis tema arvab , et kas ma tõesti pean tegama nii ja naa.Tema nii ei arvanud;) Täna hommikul, kui ärkasin , mõtlesin juba, et mida ma tahaks kõik keraamikas teha. Eile sai midagi mu plaanidest, mis mõtetes ammu keerelnud,realiseeritud, aga palju jäi ka tegemata Ei jõua ära oodata järgmist nädalat, et saaks jälle keraamika töötuppa. Kui välja arvate mõed segavad faktorid, siis seal unustan ma kõik, töö on nii põnev, inspireeriv ja mõnus. Samas tahaks ikka minna siis nokitsema, kui teisi ei ole. Niimoodi omaette ja vaikuses, et pole sagijaid ja näpuga näitajaid. Kodus aga on nii palju tegemata töid ja jaksu ei ole Keraamikas ka, et kui kohale jõuan, on võhm väljas, nokitsen midagi ja siis ühel hetkel tunnen, et no pole jõudu. Käed ei kuula sõna, närv on must...

Auto on ka kodus pukkide otsas, kelgutan siis mööda linna, kui paravoss ;)

Eile poes käies oli tunne, et kas mul on kopsupõletik või saan ma varsti infarkit, no nii halb ja raske on koguaeg olla. Sõbrad ikka tahavad aidata: kes soovitab mitte süüa piimatooteid, kes liha, kes keelab süüa õhtul peale kuut. Kui ma ikka töötan õhtust kella kuuest kuni südaööni, siis kuuest alates näljas olla kuni hommikul kella üheksani, pole ikka hea tunne. Kell 10 õhtul teen ikka väikese eine, sest muidu ma sinna arvuti taha nõrken. Kui siis kell 1 öösel magama saan, ongi kolm tundi enna magaminekut eine olnud. Teen oma tublile automehhaanikule kohvi ja võtan rõõmuga vastu uue päeva. Olge terved!!! pildid pärit siit http://voyag.blogspot.com/2005/10/ratastega-soome-kelk.html http://www.google.ee/imgres?um=1&hl=et&client=firefox-a&rls=org.mozilla:en-US:official&biw=1152&bih=721&tbm=isch&tbnid=AOep1w5RtcAToM:&imgrefurl=http://opel.bantid.org/foorum/viewtopic.php%3Fp%3D9485%26sid%3D25531000af94942ea6df91a09e520085&docid=YEGx5NKZfYJ_vM&imgurl=http://img708.imageshack.us/img708/4372/dsc00175qi.jpg&w=640&h=480&ei=fd6YT9n5G46V0QWPqND2BQ&zoom=1&iact=hc&vpx=152&vpy=41&dur=85&hovh=194&hovw=259&tx=76&ty=87&sig=105871928382510074422&page=3&tbnh=163&tbnw=243&start=28&ndsp=16&ved=1t:429,r:4,s:28,i:138

oeh

Sain aasta vanemaks , aga mu kaitseinglid ikka passivad põõsa taga ja ei tule ega tule mu ligi tagasi;)
Olemine on ikka raskevõitu ja kurnav.
Mõtsin , et käin ujumas, et siis läheb paremaks.
Mu reisikaaslaste hulgas oli inimene, kelle negatiivsus ja pahatahtlikkus tegi mind lausa kurjaks ja veel haigemaks. Küll ta kommenteeris teravalt tänaval liiklejaid, küll oli ütlemist ühe ja teise inimese suhtes.
Kas olen haigusest nii kurnatud , et naljasoon on mind maha jätnud, aga tema kurjad naljad eile mulle peale ei läinud
Basseinis ka virutas ikka möödaminnes teisi nuudliga vastu pead.
Muidu oli basseinis mõnus, hõljusin rõõmsalt ringi oma õhkõrna ja kerge kehaga ;) ja hoidsin oma sõbraga omaette ning „naljanina“ nuudlihoobi eest basseini keskele.
Ihkasin peale basseiniskäiku vaid sooja toa sängi rüppe, aga üks ja teine asjalugu segas mu plaane.
Tundsin, et olen muutunud pahuraks ja kiuslikuks vanainimeseks
Lõpuks kui kõik kodused ka rahu jäid ja magama keerasid, oli uue päeva number juba kukkunud ja minul unetus lisaks köhatamisele ja raskele olekule kallal.
Põssutan siin öös ja ei leia asu.
Olen magatanud läbi kõik elamise magamisasemed , aga ükski ei ole mu ihuperi.
Vaatan netist posu ilusaid pilte, teen sooja piima ja püüan oma keha magama panna
Homme tuleb parem päev?!
Olge terved!!!

Mina ise?!

Ühe mõttetu vanaeide soigumist pole mõtet kuulata,
et oma tähtsaid mõtteid mitte lasta segada?!
Üks noor inimene ongi oma tarkuses nii tark,
et ringi vaatamine tuleb kahjuks???!!!
Kui min olin noor harrastusnäitleja, ahmisin endasse kõike ja kõiki, ses tundsin, et kõik kulub kunagi marjaks ära.
Vaatasin inimese tänaval, teatris, kinos, kohvikus: kuidas keegi istus, astu, rääkis …
Tänapäeval on noored nii targad juba iseenesest, et neil on tarvis käia silmaklappidega, et jumala eest maailm nende tarkust ära ei segaks.
Kui keraamika töötoas käin oma asjakesi nikerdamas, siis pean istuma hästi nurka, kuhu keegi eriti ei trügi, ses igaühe töö on teise omast tähtsam. Tuleb ronida teistest inimestest üle ja trügida, sest teiste töödele võib peale astuda, enda oma on ju tähtsam.
Viimane kord, ei saanud ma oma nurga kohta ja olin täitsa hädas, kogu aeg keegi ronis üle mu pea, seisis mu selja taga häirivalt ja trügis mu töö otsa. Kui hoiatamine ja rääkimine enam ei aidanud , hakkasin trügijate reisi puurima pöidlaga, et nad mu värske märja ja õrna töö otsa oma kehadega ei suruks;)
Kuidas me ometi oleme nii enesekesksed, kuidas me ometi ainult endaga oskame arvestada?!
Panen ka käed puusa ja kisan, AGA MINA!!!!!??????

hei

Suured, suured tänud kõigile neile, kes suutsid jätta oma eriti tähtsad toimetused ja veeta minuga tunnikese mu sündimise päeval!!!
Külalisi oli murdu ja kingitusi kottide kaupa, nüüd on imetlemist ja lugemist, sean end voodisse mõnulema oma sõprade helduse säras.
Tänulik 25 aastane marju;)

Hei armsad inglid, tulge tagasi, ma vajan Teid!!!! ;))))

Vähemalt viimased viis aastat on nagu aamen kirikus-
märtsi lõpp ja aprilli algus haarab mu keha mingi katastroof.
Kõik hädad, mis mind kunagigi on külastanud, löövad välja.
Vaim juba vangub selle koorma all.
Kui olen oma tarkade sõprade käest küsinud, et mida see jant peaks tähendama, siis mõni ütleb, et toss saab otsa enne, kui uus aastaring tööle hakkab ja mõni teine ütleb, et enne sünnipäeva jätavad mind mu kaitseinglid maha.
On kuidas on sellega, aga ma loodan täna oma hädad saunale anda ja uue eluringigga tervemana alustada.
Peaksin keskenduma mingitele asjadele, aga ei jaksa, mingid planeeritud tegevused jätsin ära, sest pean valikuid tegema, et oma toimetustega mäele saada.
Iseasi kas see mägi ka siukese niru äravaevatud ihuga ületatav on;)
Põnni maailma avastamine tõi juurde kulutusi ja sekeldusi, keegi lohutas, et nii pidigi juhtuma, et piiril sekeldusi ära hoida;)
Tahan hirmsasti oma kooriga reisile minna ja mu id-kaart tuuniti nii ära, et selle kasutamine võimatuks osutub.
Kuna 120 kilose naise pildi asemel on praegusel dokumendil 60 kilose naise pilt, siis ehk mu sõbral ongi õigus.
Kunagi kirjutasin sellise luuletuse:

mõnikord ma ei tea,
mis millegiks on hea
pärast tuleb see teadmine
ja siis on hea, et ma tean,
et halbki võib olla hea,
et see kõik mis oli,
oli tegelikult hea...

Ja alati, kui hetke olukord vastik ning hull tundub, lohutan ma ennast selle salmiga;).
Loodan, et dokumendi paanika ikka nii hull ei ole, kui lehtedes kirjutatakse ja ma saan õigel ajal enne reisi oma reisidokumendid kenasti kätte.
Ikka tükib nii juhtuma, et plaaneerin kenasti oma varusid:tundub, et saangi hakkama, aga siis teevad ettearvamatud kulutused tagavarale augu sisse;)
Teen oma perele lõunaks midagi head ja panen parimad lootused oma saunakesele.
Olge terved ja kes saab tulge mind kuulama!!!!!

16. 16. 27 ;))))))

16.aprillil
kell 16.oo
Pepleri 27
Tartus


pildid pärit siit
http://web.zone.ee/aivar100/eestirap.htm
http://pisarake39.blogspot.com/2011_02_01_archive.html

Se on sulle, kes sa arvad, et ma muud ei tee kui õgin;)

Mu laud oli laupäeval kaetud kaheksale inimesele: tegin lõunaks ahjukala, aurutasin köögivilju, valmistasin jääsalatist salati, magustoiduks küpsetasin igaühele ühe piparkoogimaitseainega õunasaia ja lapselapse isa tegi pilti, enne kui sööma hakkasime.
Sõbranna ütles, et laud oli lookas, ma ei tea, kas kõik said ikka kõhu täis raasukesest kalast ja paarist kartulist ;) Kuid pilt sai ilus!!!
Söögitegemise kõrval toimus ka Potjomkini matkimine;)
Järgmisel hommikul oli ikka päris mõnus pühapäeva pühitsema hakata
Aitäh neile, kes olid mu lauas, oli mõnus laupäev.