Friday, November 13, 2009

Käisite Tallinnast seagrippi toomas;(

Arvas keegi me kodakondsetes, kui me tütrega peale meeleolukat mardilaupäeva kodus justkui haiged ja jõuetud 3 päeva oleme olnud
Ei taha ära kiita, aga grippi me vist kaasa ikka ei toonud, lihtsalt me provintsi kaunitarid pole harjunud pikalt reisima ja nii suure hulga rahva seas liikuma;)
Igatahes minu voodi on minust juba ära tüdinenud ja kodused ikka hiilivad meid kahtlase pilguga, et ega me ei hingelda ega köhi või muidu palavikus pole
Muud pole nagu häda midagi aga jalust olen nagu sandim lisaks meeletule väsimusele
Reedeks hakkasin juba veidi toibuma , seda oli ka näha sellest, et koduhaldjas, kes meid vahepeal maha oli jätnud, hakkas toimetama ning elamine hakkas endise õdusa kodu muljet jätma
Muidu mõned päevad oli tunne, et nagu tuulispask oleks elamisest läbi käinud, asjad igale poole laiali paisanud
Või nagu mu üks endisi kolleege tavatses ütelda, kui mingid riided kusagil maas vedelesid, et mis siin nüid om, kas sant om maha lüüdu vai;)
Režiim hakkab vist lõpuks ka mul paika loksuma, kui just ei hakata ja jälle mind loksutama tööle ööseks ja päevaks ja siis jälle päevaks ja siis jälle õhtuks
Laupäeva hommik ja minukene on 5.40 arvuti taga
Mida tõrva, maga
Aga ei
Lohutan end sellega et ehk siis ärkan emaspäeval ka kenasti enne viit kergemini üles
Peale suvist asendamiste jada ei saanud kuidagi oma sisemisele kellale selgeks teha, et öökull tuleb lõokeseks jälle vahetada
Kui olin arvutis enamus oma blogisõbrad läbi kamminud, helistas mu üks sõbrakene ja lubas enne ema juurde sõitmist mu juurest läbi astuda
Katsin ta auks kena laua salvrättide ja küünaldega, aga ta ei maitsendgi ei kohvi ega toitu, polnud tal aega ja tahtmist
Siis ma istusin uhkes üksinduses ja nautisin oma varast hommikusööki küünlavalgel
Katsin siis laua ümber, ka oma praegu magavatele kodakondsetele, käskisin kohvimasinal kohvi juurde teha ja mõtlesin, et tukun veel veidi, niikaua kuni lapsepoeg tegelemist nõudma hakkab
Loodan, et tuleb ilus nädalavahetus, kui nii pidulikult ta alanud on
Kõike kaunist kõigile
Hoidke jalad soojas ja pea…

Monday, November 9, 2009

Eile oli mardi laupäev

Käisin oma armsa sõbra ja noorema tütrega maskiballil
Eelnes elevus ja korraldamine, kes last hoiab, mida selga panna jne
Tütreraas, kel ingellik koolilõpukleit, võttis selle kaasa, mina kes ma aastaid ühte ja sama esinduskostüümi kannan, võtsin “Vanemuisest” oma kostüümiga sobiva sulgedega peaeehte ja prillid laenuks
Nii me siis “Vanemuise” ette oma samme seadsinme, kust ka buss meid peale võttis
Väike paanika tekkis sellega, et kärsitud ballilised ei jõudnud mu sõpra kuidagi ära oodata ja tahtsid tema kohta ära hõivata, mis ma tema jaoks hoidsin, kuigi ma ütlesin, et selle koha peale tuleb Piret, ütles üks daam, kellele ma seda korduvalt ütlesin, et oi tema ei tea midagi
Suutsin ikka oma piiksuva hääle ja suure kehaga asja selgeks teha
Said kõik bussi ja sõit võis alata
“Kumusse” kohale jõudes, olin ma hämmingus, ootasin millal mu tütreraas ja sõber bussist välja saavad ja vaatasin õudusega, kuidas ülejäänud reisiseltskond kui maa alla kadus...
Kui siis lõpuks “Kumu “poole sammuma hakkasime, siis leidsingi, et oligi rahvas maa alla läinud- tunnelisse, sinna suundusime meiegi
Oo see oli juba ise elamus, see “Kumusse” laskumine, need trepid ja kujud tunnelis ja laskusime ja laskusime ja siis saime vahepeal õue ja jälle laskusime
“Kumus” endas ootas meid viisakas ning sõbralik vastuvõtt, saime garderoobi taga vahetada oma tualette ja teha nägusid pähe ning mina tegin “kleidid “ ka oma sõbra kõndimistokkidele, et kui maskiball, siis maskiball;)
Fuajees ootasid laudadel pudelikesed veini ja siidriga
Minukene ahastas tükk aega ümber laudade, et no mida: alkoholi ma ei joo, aga jube janu on, võtsin siis minagi selle siidri ette, et mis see ikka teeb: peale paari suutäite oli mulle selge, et seda ma ikka ei joo, panin käest ära ja suundusin pidu nautima
No millised kostüümid, millised inimesed: rõõmsad, lahked, kenad, abivalmid, ja elevil
Oli seal kassnaisi ja mereröövleid, “Anna Kareninaid” ja muidu maskides inimesi, keskaegseid ja kaasaegseid kostüüme, loomi ja linde ja liblikaid….
Minu laps oli kui ingel oma roosas kleidis ja endatehtud kenas kipsmaskis, mida ta veel eelmisel öösel meisterdas hoolega
Peale tervituskõnesid anti süüa ja seda pakuti terve õhtu ja ei mingit nõmedat trügimist, halvasti ütlemist ega nõmetsemist nagu mõnikord juhtub, kui palju rahvast koos, süüa saab ise võtta ja mõni “näljane” kardab, et ilma jääb, muuseumi rahvas näljase ja tigedana ei käitunud, kuigi oli toidujärjakorras kuulda õhkamist, et oi kuidas nälg näpistab
Seda toitu jätkus ja jätkus ka siis, kui pandi välja kojusõidu eelne kuum supp
Mina tütrega võtsin kohe peale keha kinnitamist koha sisse tantsuplatsil, palju minust tantsijat pole, aga oma rasvad raputasin küll hoolega läbi;)
Kui tütar omapead “Kumut” pidi kõndima läks, võtsin ühe üksi jäetud härrasmehe tantsima ja sain tantsukese ka traditsioonilist ballitantsu tantsida
Kohtasin paari oma vana sõpra- tuttavat, kes mind ei tahtnud tunda või ei tundnud ära, aga sellepärast ma tuju rikkuda endal ei lasknud , sest teised kõik tahtsid mind tunda, vähemalt nad kõik olid sõbralikud, rõõmsad, seltskondlikud ja elevil
Iga regiooni rahvas esitas oma taidluskava ja kõige rohkem jäi silma ühe muuseumi meeste “Can-Can”, nende siredad, paljad, karvased sääred tantsu vihtumas ja hundirattad ja jalatõsted ja rõõmsad näod ja lõpus ka spagaat
No midagi sellist ikka muuseumi töötajalt ei oodanud
Autasustati parimaid töötajaid, parimat kostüümi…
Tantsuks laulis “Rock Hotell” võrratu Iffiga, kellega sai ka pilti tehtud, ta lahkelt lubas, krabas mind oma sooja südamilkku kaenlasse, kahjuks ta seal mind kaua ei hoidnud ja see pildi peale ei jäänud, aga see soe isalik haare on siiani minuga kaasas
Aitäh Iff!!
Ühel hetkel teatati, et kui kella 23ks lõunaregioonide rahvas bussis ei ole, jäävad nad Tallinna, hakkas meelehitlik riietamine, hüvasti enam kellegagi eriti jätta ei saanud
Muundumismäng oli kolossaalne-garderoobide poole tormas kirju, särav maskiballi seltskond –välja tulid sealt puhtaks pestud nägudega, korralikult riides, asjalikud, ranged, tähtsad: amentnikud , teadlased , hoidla ja muud muuseumitöötajad
Laskumine “Kumusse” oli põnev, aga sealt välja saamine oli tippude vallutamise mäng, kui veel kiire ka on ja kui oli teada, et kell 23 väljub buss ja kes jääb maha, jääb maha
Kedagi muidugi maha ei jäetud ja kodutee võis alata
Tartus algas mahapudenemine ja meie jõudsima ka kenasti kohale, väikses ootamisega trepil, sest sõbrakese naaber oli otsustanud maja ära ketitada ja me siis helistasime kella ja kell 2 öösel ja siis ta pistis unise nina aknast välja küsides, et kesse on...
Kui me olime majja siise saanud, otsustas mu sõbrakene järsku keppidest loobuda ja trepile pikali visata
Tundub, et haiget ta ei saanud, aga väsimus tegi oma töö, kuid mu tütar haaras Pireti oskuslikult oma õlale ja sikutas tuppa
Saime lõpuks väikestest seiklustest hoolimata tuppa, jõime teed ja olime ütlemata rõõmsad kordaläinud ürituse üle
Suur aitäh kõigile- kes olid, tegid ja kaasa elasid!!!!
Head mardipäeva kõigile!!!

Sunday, November 8, 2009

Nii vahva on

kui su suured lapsed koju tulevad
Aitavad kodustes töödes, naljatavad, juttu sinuga ajavad..
Eile tuli koju mu suur poeg
Saatis bussist sõnumi, et on bussis ja kas tämba sanna ka tettas vai;)
Oleme ju elanud 20 aastat setumaal aga, kodune keel on ikka eesti keel ja vahel kui keegi setukeeles midagi ütleb on nii vahva, see sõnum tekitas juba ette toreda rõõmsa tunde
Peale sööki istus poiss kraanikausi juurde maha ja kukkus nõusid pesema
Hiljem kamandas kõik väikesed ja suured sauna
Nüüd tassib õues puid ja tiris õue ka väike venna
Ütles, et mis sa siin toas passid, hakka aga välja tulema
Pühapäevase pannkoogi tegemise ja söömise ajal ajas kõiki oma naljadega naerma ja tõsisest plaanipidamisest, mis nädalavahetustel meil kombeks on , kui kõik kodus on, ei tulndki miskit asjalikku
Õu on täis kilkeid, käru kolinat ja puude kõlksumist, vahepeal müdiseb ka maja kui tuppa midagi tooma või võtma tullakse
Proovin miskit head töötegijatele lõunaks teha ja linnapoisile moonakotid valmis panna
Lisaks õues olevale valgele lumele on koduskäivad lapsed ikka rõõmuks ja südamesoojuseks
Kui oma lapsi igapäev näed siis ei panegi tähele kui vahvad ja toredad nad sul on
Ilusat novembrit kõigile

Thursday, November 5, 2009

Korjatakse raha lastekodu heaks

Õilis tegevus
Aga kes minu laste kodu toetab?!
Ma saan aru küll, et kõigil on õigus elamisväärsele elule
Aga minu lastel on ka ehk see õigus?!
Pusid ja pusid ja korjad ja asjatad
Mõtled ja nuputad jne
Keegi ei aita, kui ise ennast ei aita
Sööd kuu lõpus paljast makaroni või kartulit soola ja teeveega, paremal juhul morsiga
Sest venita kuidas sa venitad haridust ning oskust jääb väheks, et saada oma kitsa eelarvega iga päev hästi välja
Parem on üks kord kõht täis süüa kui iga päev närutada?!
Palgapäeval käiakse meie kodus külastamas lihtsalt niisama külmkappi ja imetlemas, mis kõik seal on ja mida nüüd süüa saab
Küsid, et alles sa sõid, mis sa seal külmakapis jälle uurid, siis vastataks, et nii hea on vaadata et kapp on täis
Vingerdad aastaid niiet ei teagi enam, kuna lahedalt sai elatud ja kas üldse kunagi sai ja ühel päeval kui su laps leiab, et ta elu on raske, süüdistab ta sind et oled ta valesti kasvatanud
Kuidas siis on õigesti?!
Õpid vigadest püüad uuesti mitte vanu teha
Iga kuu mõtlen, et jaotan raha või söögi või ma ei tea mis kuidagi nii ära et jätkuks ikka kuu lõppu ka aga kuidagi ei õnnestu
Toetad , suunad aitad ja õpetad, aga kas õigesti?!
Vahel on mõnus vaadata oma kasvatuse vilju kui lapsed laulavad oma lastele neid samu laule mis neilegi laulnud olen ja räägivad neid samu jutte
Aga kas ma teen kõik õigesti?!
Seletan lahti asju ja inimesi, püüan olla nii nagu paremaks pean, aga äkki teen kõike valesti?!
Kes mind koolitab ja toetab?!
Kaupluses, kus eile käisin korjatakse raha lastekodude heaks, nende töötajate koolituseks
Õilis tegevus?!
Iga kord kui on sellised kampaaniad näen, mõtlen mina vaikselt, et kes toetab minu laste kodu?!
Olen isekas?!

meie majja saabus 20s sajand

Olen peaaegu 5 aastat vedanud ämbriga vett väljast tuppa, puuküttega pliidi peal soojaks ajanud ja ära kasutatud vee ämbritega joostes ümber maja solgiauku tassinud
Arvasin, et see jama kestab igavesti
Ega minust ju seda solgi tassijat eriti ole ja seda ebameeldivat tööd tegema meelitada oma kodakondseid oli ikka paras jama
Kui kunagi mehele rääkisin, et nii hea oleks kui veevärk ikka köögis ka oleks, wc-s see juba ammu on, vastas ta midagi ebamäärast ja sinnapaika see jäigi
Kõik muutus algas sellest, et meheõde andis oma korras soojaveeboileri meile, sest ta tegi endale majja uue küttesüsteemi, kus kuumaveeboiler üleliigseks muutus
Andis siis andis
Nõudepesumasin ka seisab meil garaažis juba mitu aastat, kui veevärki ei ole kuhu sa ta siis üles sead
Ühel päeval märkan, et kallis kaasa ostab mingeid torusid ja jupikesi ja igasugu värke kokku, teisel päeval oli boiler juba seina peal, kolmandal oli juba külm vesi köögikraanis ja jooksis ära ka ja neljandal päeval läks vesi juba täitsa soojaks kui kuumavee kraani lahti keerata ja veidi lasta veel voolata
Harjumuse jõud on suur: ikka tahan igat veetilka ukse tagant võtma tõtata;)
Aga nii tore on teha süüa pliidil, kus pole ees suurt veepotti , mida enam vaja pole seal hoida, peale söömist oma taldrik sipsti ära pesta, samast köögist vett toidu jaoks võtta mitte ukse tagant sikutada
Õhtuti on hea last sooja veega pesta, mitte et peaks enne selleks suurt vaeva nägema; vanni tuppa tassima, vett pliidil soojendama, pärast jälle vett maja taha tassima, põrandat kuivatama jne
Nüüd keerad kraani lahti tembid parajaks ja laps pessu
Kui arvad, et laps on küllalt solistanud, võtad korgi eest ja laps peab tahestahtmata ennast käterätti lubama võtta
Muidu tegime terve perega tsirkust, et laps vannist lahkuks ja ennast jahtunud vees ära ei külmetaks
Ühesõnaga tänu tädi boilerile on meie majja saabunud 20s sajand
Küll on hea kui sul on suured õed ja kallimatel kuldsed käed;)

Friday, October 30, 2009

Õpetatakse vanemaid,

kuidas hakkama saada kui neil on puudega lapsed
Aga kes õpetab neid lapsevanemaid kes on ise puudega
Selle peale pole keegi tulnud, et lapsed ju matkivad oma vanemaid
Ei ole keegi hakanud lonkama ega sellepärast rumalaks jäänud, et vanematel mingi puue
Aga õige see asi ju ei ole
Keegi peaks ju neid vanemaid ka õpetama, või lapsi kuidas elus hakkama saada?!
Või on kusagil sellised koolitused ka olema?!
Kas keegi teab?!
Või puudega inimesed ei tohigi olla lapsevanemad?!
Pole ette nähtud?!

Thursday, October 29, 2009

Kõik õpetavad oma lapsi,

kui lapsed väikesed on, kuidas süüakse, vetsus käiakse, riidesse pannakse jne, palju sest külge jääb ei tea
Ühel päeval käisin ma lossis, kus tehakse remonti, maja on remondimehi
täis ja wc on kasutada korraga nii meestele kui naistele
Minul oli lossi asja, muuseumi haldjate jutul mul meeldib tihti käia , neile lugusid kirja panna ja muidu uudiseid kuulata ning muuseumis muuseumi haldjate aasta vanust kohvi hävitamas käia, peale tantsutundi
Käisin minagi ennast siis ükspäev kõige tantsimise, jututamise ja kohvijoomise vahepeale Wc-s kergendamas ja olin ühe hetkel täitsa nõutu ja ei teadnud kuidas saada wc-st välja, kas lüüa ukselinki jalaga, avada seda küünarnukiga või ma ei tea kuidas, kui seisin seal ukse ees nõutult mõne hetke, siis arvati, et ma ise ust lahti ei saa, lombakas nagu ma olen ja tuldi mulle appi;)
Aga milles siis põhjus oli, et ma ukse avamisega üksi toime ei tulnud, ma ei tahtnud oma äsjapestud valge käekesega ukslinki
puudutada
Kui ma enne kõike seda ootasin wc eesruumis, et mõni kabiin vabaneb, käis kabiinides tegevus, mis nendele kabiinidele omane on, kes millist toru oma kehas
tühjendas.
Loomulik värk, igaüks meist peab seda ju kunagi ja kusagil tegema
Astus siis ühest kabiinist välja peale oma keha kergendamist pealtnäha kena remondi mees, isegi üldiselt viisakama ja puhtama välimusega ja asus kohe tualettruumi välisukse juurde, kusjuures kabiinis veekraani kätepesuks ei asu, see on seal väljaspool kabiine eesruumis, kus mina oma järjekorda oodates seisin
Minu värvikas fantaasia hakkas kohe tööle, et mida ta seal kabiinis siis
võis oma kätega kõike teha ja mõistus hakkas meenutama, mis haigused meil praegi päevakorral, on mis keha vedelikega edasi antakse…
Sain ma siis seekord ohutult wc-st välja, aga kodus kukkusin kohe ründama oma koduseid meesisikuid: kas te pesete enne wc-st lahkumist oma käsi
Nemad imestasid, et emmekene me ju täiskasvanud inimesed, milleks selliseid küsimusi esitatakse
See mees kes oma kusiste või ma ei tea milliste kätega lossis wc-st välja astus, oli ka päris täiskasvanud välimusega;)
Minukene siis mõtles, et kas ehituskoolis käivadki sellised lapsed, keda suurekskasvamise ajal keegi ei vaata, kuidas ta oma hügieenitoiminguid ajab
Sõbrad muuseumist ütlesid, et ongi nüüd nii, et maja on täis inimesi, kes pole näinudki kuidas normaalselt wc-s käiakse
Minu pojakene käib ka sellises koolis, kus ka muuhulgas ehitajaid koolitatakse
Ja mina seni mitte ei saanud aru, miks ta nimetab oma koolikaaslasi mingi kummalise nimega, see polnud küll halvustava kõlaga, aga veidi naljakas
Ehk ongi põhjus selles, et koolikaaslaste lasteuba lonkav on?!
Kas ehitusmehi kasvatataksegi vaid müüri laduma aga vetsus käimine on neil ära unustatud?
Kui mina 30 aasta eest kondiitri koolis käisin, siis oli meil üks aine eetika, kus räägiti ka muuhulgas hügieenist muide
Kas tänapäeval siis ongi ilm noori täis, kel haritus mööda külgi maha on jooksnud?!