Olen tütrel külas,

ta ise komandeeringus teises linnas ja mina olen siis täiskohaga vanaema , saadan lapse hommikul kooli ja võtan õhtul vastu.
Noortel omavahel siin mingi kummaline kommuun:
jagavad puid, süüa ja lapsi, kui kohale jõudsin kamandas üks võõras laps kellega räägin ja mida räägin ja trampis mul pea kohal kui õhtul uinuda püüdsin.
Ajasin siis kargu alla, kui olla ei lastud, mõtsin et pesen siis nõusid, see laps hoopis tuli ja ajas mind vannitoast välja : ütles, et tema hakkab seal nõusid pesema, mingu ma minema.
Hiljem tuli välja, et nad üle koridori naabritega käivad nii tihedalt läbi, et laps ei saanudki aru, et ta võõras kohas on, mina olin sisse tungija ja mind oli vaja ära ajada;)
Lõpuks kui magama sain, olid uned sellised, et oioi
Nägin unes, et Jaan Villem Sibul viis mind autoga kuhugi ja unustas mu kargu auto peale .
Käisin mööda linna longates ja käsipuudele ja seintele klammerdudes, lõpuks jõudsin kuhugi asutusse, Kus jaan oli asunud juhatajaks ja mina asusin ta lauda ja kabinetti korrastama, olin sokis ja jalad said märjaks, ütles et kui m a järgmine päev tööle tulen, et siis võtaks kingad kaasa sisejalanõudeks, kiitis mu tööd ja lubas mind enda isiklikuks sekretäriks võtta;)

Täna käisin lõunatamas oma kunagis noorepõlve sõbraga, rääkisime aga söömisest ja kehakaalust ja sellega seonduvast.
Oli teine nii kõhnaks jäänud, et nooruseski polnud ta ka kunagi ni kõhn.
Läksime laiali igaüks oma toimetuste juurde ja nüüd vist jälle ei näe umbes10 aastat;)
Tunded on segased, nostalgilised ja vist isegi veidi kurvad.
Asutasin end lapselapsega trenni minema, kuna kellelgi polnud aega meid viia, pidime jala marssima.
Päike kuldab Toomemäge ja ilm on mõnus.
No siis läksime trenni, pisike inimene ronimas mööda järske mäekaldaid ja vanaema kannul ukerdamas, ise hirmul et mitte orgu prantsatada
Tukkusin trenni ajal soojas tugitoolis, tagasi tulles võtsin initsiatiivi endale ja tulime ikka kenasti mööda tänavaid.
Oeh, sain mina ka vatti, nüüd teeme mingit närimist ja varsti saab õhtule.
Õhtune armas külaline pühkis ära mu kurbuse ja päevase sõbra jäisuse.
Jõime teed, tegime süüa, sõime ja lobisesime.
Oli tore ning armas hetk enne magamaminekut.
See soe ja inimlik suhtlus andis imeilusad unenäod.
Ilusat sügist kõigile!!!

Luuleline

Tellisin endale kaks Paul Haavaoksa luulekogu ning ühel päeval potsataski ümbrik raamatutega mu postkasti.
Ja nüüd olen tema luuleridade kütkes.
Muudkui sirvin , imetlen ja loen valjult teistele ette…
48 aastane lasteluule raamat köidab ikka ja jälle oma soojuse ja lihtsusega
+ veel tõeliselt vahvad illustratsioonid.
Mu lapselaps kuulab suuril silmil, kui talle seda luulet ette loen.
Paul Haavaoks oli ta vanavanaisa.
Tema tütred ikka ütlevad, et neil oli tõesti tore ja vahva isa, tal oli hulga lapsi, sellest ehk ka need südantsoojendavad luuleread ta lasteraamatutes.

Vanaisa kepp.
See on alles ilmeline kepp,
pole kask ei kadakas ei lepp,
ega mõni lihtne pajuoks,
põrandal teeb valjult toks ja toks,
vahel kepi võtan minagi,
kõverus on mulle ninani ,
värviline pide, valge nupp-
uhkem veel kui mõni mõõgatupp,
ülaosa elevandiluust, alaosa uudishimu puust…



Ja nüüd siis on mu õhtud sisustatud soojade sõnadega;)
Õhtutunnil enne und,
võtan voodi raamatu,
sirvin seda enne und,
uudistame, sirvime,
lapseraasu silmi me,
seame rõõmsad , soojad pildid jutud,
enne und
Ilusat sügist kõigile!!!

Meil elab siilipoiss, juba mitu nädalat

Päeval tudib oma kastis, aga öösel ronib oma kastist välja ja läheb maja peale rändama
Varahommikul nahistas köögipuhveti all kaugemas nurgas, päeval vahtis saapaharjade sahtlist välja
Kui on oma une ära maganud on vahepeal hästi elus, kraabib mööda maad end üsna edukalt edasi-
Paarnädalat tagasi päästsime ta koera käest, alguses oli ikka päris vilets, lamas ühe külje peal . lääbakil ja ei teinud eriti midagi peale hingamise
Eile hommikul kui alla korrusel läksin, oli siil oma kastist kadunud , muidu peitis end paberite alla mida kasti panin talle külje alla, et puhas ja kuiv oleks, aga sellel hommikul oli paberikuhja alune tühi.
Otsisin terve köögi nurgad läbi , aga lootusetu ja ühel hetkel tatsas siil Rasmuse toas ringi, püüdis okastega Rasmuse sokki kraasida;)
Panin siis ta õhtul suuremasse ja kõrgemat servadega kasti, et jälle ära ei kaoks
Jama küll kui poeb kuhugi, kust me teda ei leia ja ükskord siis haisu peale teada saame kuhu kadus ;(
Ei olnud aga sest suuremast ja kõrgemast kastist ka kasu, täna hommikul oli kast jälle tühi.
Päeva peale siis leidsime üles, siilike oli roninud kingaviksi kasti ja nahistas seal häälekalt.
Kui Rasmus hakkas vaatama, mis seal sahtlis krabiseb, vahtis siilipoiss rõõmsalt nina püsti vastu.
Söötis siis siilil kõhu täis ja sättis kasti tagasi, praegugi magab siilike pea kõhu all ja tagumine jalg pikalt välja sirutatud
Keegi ütles, et mis te tast peate et viige õue, aga kui ta nii abitu on saab ta ju kohe surma.
Mõtsin alguses , et teen talle verandale pesa , et seal siis magab ehk talve ära.
Mees arvas, et las paraneb , enne kui hakkab oma elu elama, et noor loom ehk saab terveks.
Nii me siis elame siin, kui segasumma suvilas, üks koon juures keda toita ja pepu mida koristada;)
Kaunist sügist kõigile!!!

Maja on täitunud mõnusa pannkoogi lõhnaga

Igaüks nahistab oma asjadega: laps kilkab õues kassi ja koeraga, pesamuna jõllitab arvuti ekraani, perepea on läinud jahile -vajame klaasinuga, miskit poest ja midagi veel, mina püüan asju kirja panna.
Tahaks minna oma patte andeks paluma, aga täna hommikused tüsedad pannkoogid on teinud mu keha laisaks.
Suvikõrvits, munad, piim, suhkur , sool, nisukliid-tegid pannkoogid eriti täidlasteks ja mõnusateks.
Laps istus aga ninapidi juures ja nurus esimesi kooke endale, kui teised lauda istusid oli pisipoisil kõht juba kooke täis laetud.
Kella kaheksa ajal juba pugesin voodist välja ja kukkusin täidist vaaritama-keetsin riisi, pannil hautasin paprikad-sibulad, kanahakkliha.
Suskasin kohvimasina käima ja jootsin ja söötsin teda vee ja kohviga, nii sain rahulikult pannkoogimasinaga koogilillekesi vorpida, kuni ta omaette kohviga toimetas.
Hulkur Rasmus sai ka voodist välja sööma kupatatud, kella nelja ajal hommikul oli ta sattunud me ukse taha ja imelikul kombel väljaspoole ust ning vajutas meeleäraheitlikult ukse kella.
Tuligi unine maailmarändur ka lauda ja pere pannkoogi hommik sai alata.
Nüüd tõmban kitasniku üle pea ja torman torniga majja oma patte kahetsema
Ilusat pühapäeva kõigile!!!

september

Lapsed koolis, lapselaps aias, loodus kisub igapäevaga sügisesse, vana töörütm tahab jälle harjumist.
Kui terve suvi sai hommikuti kauem voodisõber oldud, peab nüüd siis hakkama ja jälle varem tõusma ja kohustuste virna otsast kinni haarama.
Eile sai käidud Tartus ja Viljandis.
Haarasin kaasa kaks ilusat kollaseõielist potilille ja kaunistasin nendega oma kahe hea sõbra viimset puhkepaika.
Raske on leppida sellega, et sõprade ring aina kitsamaks tõmbub, aga mis sa teed ;(
Proovin ikka oma vanu sõpru kõiki elu ajal meeles pidada, aga kui mu meelest ei õnnestu piisavalt ja kui enam ei ole võimalik ses elus mõnedega kohtuda, on piinavalt kahju tegemata jäänud tegudest ja ütlemata jäänud sõnadest.
Pärast matuseid viisime tütrele Viljandisse ühikasse järgi tarbeesemeid , mida ta bussiga tassida ei jaksanud ja tõime ta ka koju kaasa.
Tartust läbi sõites käisime läbi mu lapselapse koolimineku peolt, kus mu sõber oli teinud tohutu koguse kooki ja saia, mis maitsesid imehead.

Kodus oli mu pesamuna teinud meid koju oodates mulle suure üllatuse, lasknud kibedasti kätel ja jalgadel käia ja oli elamisele peale tõmmanud puhtuse ja korra.
Nii mõnus oli palja jalaga astuda puhtale põrandale ja asuda linnast kaasa toodud noosi uudistama puhta laua taha.
Hommikul sai kõik köögiriistad- asjad kibekähku kätte, kui koolilapsele hommikusööki valmistasin, polnud vaja kusagilt hunnikute alt urgitseda, iga nõu oli puhtusest säravana oma kohale saanud.
Natuke kurvalt ja kibedalt algas see kooliaasta, kuid ka samas rõõmsalt ja mõnusalt.
Nii hea on kui sul on palju sõpru ja toetav pere!!!
Turvaline oli seista kallis sõbra haua serval armsa kaasa tugevas käevangus.
Armsad sõbrad, öelge oma kallitele, kui tähtsad nad teile on!!!
Ilusat septembrit kõigile!!!

Nägin üks öö üht kummalist und

Ajasin oma sõbrannaga juttu kõndides mingis tuttavas koridoris ja rääkides mehest, kes pidi külla tulema ja kui ta tuli, polnudki see mees vaid keegi teine, hoopis mingi hallipäine vanem mees.
Vaatasin ikka mujale, et otsida seda , kelles just juttu oli ja seal seisis ikka üks hallipäine mees jälle ja naeratas mulle mõistatuslikult oma pikkade tukkade tagant.
See kellest juttu oli ses unes ja kes ei ilmunudki mu unenäkku, on töötanud aastaid biomeedikumis, tegelenud surnudkehadega.
Püüdsin siis aimata, mis see uni võis tähendada , otsida üles asjaosalisi, küsides, et kas nendega kõik korras on, aga see kõik jäi mõistatuseks, et kas see uni midagi üldse tähendas.
Kui täna mulle helistati ja öeldi, et surnud on mu kauaaegne sõber, oli mulle selge, kes oli see mõistatuslik hallipäine mees mu unes.
Viimastel päevadel otsides midagi oma sahtlites, leidsin talle ära saatmata jäänud kirja, mõtsin et kas on mõtet teda saata, ehk on parem helistada, aga mõtteks see kahjuks jäigi.
Ilmari Karro oli üks müstiline inimene, natuke nagu nõiduslik
Ammu aastate eest, kui mu elus juhtus raske õnnetus, istusime me Ilmariga tol hommikul kohvikus ja ta muudkui kordas , et ma oleksin ettevaatlik ja peaksin meeles oma olukorda.
Ei osanud tol korral midagi sest arvata ja ei kuulanudki teda väga.
Õnnetus õhtul ikka juhtuski.
Hiljem ta tuletas mulle meelde, et ta ju hoiatas mind.
Olime mõnda aega Ilmariga kirjavahetuses ja see oli üks müstiline kogemus
Tema kirjad olid pikad, sisukad ja kaunid, käsitsi kirjutatud ja kindlasti sulepeaga.
…
Ükskord aastate eest , kui olin teda korduvalt oma koju külla kutsunud, ütles ta ühel päeval mullegi ootamatult, et nüüd tahabki tulla külla ja tuligi
Kui me siis mu ekskaasaga ja Ilmariga kohvilauas istusime, koputati uksele
Küsiti, et kas siin elab Ilmari Karro.
Tuli välja, et samasse korterisse oli ta sisse kirjutatud ja haiglas, kus suri ta isa, olid need andmed kirjas.
Ses kummalises unes , mis hiljuti nägin ja mille tähendust kohe ei taibanud, olime ses korteris, kus Ilmari sai oma isa surmateate ja samas ilmus ta ka mu unenäkku, mõistatuslikuna ja justkui õnnelikuna.
Nüüd siis mõistan, et see oli ta hüvastijätt vana sõbraga.
1.septembril kell 12 lähen viin hüvastijätuks Raadi kalmistule õiekese
oma vanale heale müstilisele sõbrale
Puhka rahus armas sõber

Meditatsioon

Aiaviljade talvisesse purk-korterisse säädmine on üks täieline meditatsioon, ütles üks mu sõber näoraamatus.
Lugesin seda ja mõtsin , et oo, kui huvitav lähenemine!!!
Olin mitu päeva vaevelnud oma marjadega: keegi ei tahtnud korjata, puhastada, moosikeetmisest rääkimata.
Läksin ja mediteerisin ja mõnuga!!
Läksin ja valisin ja vaatasin ja sortisin oma käsitsi tehtud moosi jaoks ilusaid, põnevaid , omapäraseid purke aidast, pesin ja loputasin neid ja soojendasin …
Seisin õhtuhämaruses õues trepil ja segasin ja segasin ja segasin seda moosi ning mõnulesin ta magusas aroomis.
Kaks õhtut keetsin ja purgitasin sumedas augustiöös.
Nüüd on mul kaks korvitäit tikrimoosi purke, mis ootavad silte ja kellerdamist.
Kui oma moosi purki villisin, ütles mu kaasa, et vaid lollid rabelevad moosi ise teha, mu sõber tuli nurga tagan välja ütles, et mis!!
See on tõeliselt vahva kingitus, talve õhtu päikseline rõõm, kui sa talvel vaid selle purgi avad ja mõtled, millest see tehtud on, kes selle teinud on hoole ja armastusega.
Kui töötu olin, tõid nunnad mulle korvitäie isetehtud moosi saksamaalt.
Siltidega : maasika ja tikri marmelaad, mustsõstra moos kaneeliga, maasika džemm…
See ei olnud nii, et nad läksid poodi ja ostsid mingid konservid vaid nad tegid ise mulle magusa kingituse mu kibeda aja lohutuseks;)
Nii tore on nüüdki saksa perenaise purke ja korvi kasutada ja mõelda milline rõõm oli tol korral seda kingitust saada.
Kui on tarvis külla minna, on minulgi nüüd kostiks viia ilusais purkides mõnusat maiust.
Nüüd ootab veel kasti täis kurke meditatsiooni mu trepil;)
Pean vaikselt plaani, et mis retsepti järgi seda järjekordset meditatsiooni korraldada.