Käisin lossis , Räpina koduloo muuseumis oma luuletusi lugemas
Alguses oli veidi kõhe tunne lugeda täiesti võõrastele oma luulet, hiljem olid kuulajad minuga kohe PÄRIS ühes paadis
Veidi jäi kripeldama see, et ma jälle unustasin end rääkima ja rääkisin liiga palju
Mitte ei õpi seda ära, et pool suud tuleks koomale hoida. Loodan, et seekord oli mu jutt headele kõrvadele, kelle kõnetoru heliseb vaid häid noote.
Imestasin ikka ise ka, et polnudki väga väsinud ja oleks muudkui lugenud ja lugenud ning jutustanud ja jutustanud.
Tüütasin vist kõik inimesed väga ära
Kodu väravas tundsin, et olen ikka väsinud küll
Ronin oma ärklitoa trepist üles ja püüan uinuda jaanitule nautlejate muusika saatel, muusika on nii vali , et võiks, kui tahaks, lüüa õuemurul lõbusasti tantsu.
Mul pole tantsu partnerit , see on vist unemati juures juba ja üksi nagu ei viitsi ning ei jaksa ka.
Suurem poiss läks platsile väiksemat otsima , ei tea kas ei leidnud , aga loodan et nendega on ikka kõik korras
Proovin nüüd minna unemaale
No comments:
Post a Comment