ootan

27. aprillil ootasin pikisilmi jaanipäeva
Ja nüüd on jaanipäev läbi ja ei teagi, mida enam ootan
Surma on vara oodata, laste suureks saamine on kaugel
Enamus sõpru on kas välismaal või Jumala juures
Ootan lapselapsi linnast koju
midagi tahaks veel oodata...
Ootan esimest septembrit ja kardan augustit
Vanaisa Augustit ei karda, ta ammu Jumala juures, olin siis kolmene kui läks
Mäletan üksikuid mälestuspilte temast
Mäletan , et tahtsin midagi laualt võtta ja siis käratas üks hääl, et EI PUTU
Jäingi siis suuril silmil vahtima, et kes seda häält tegi-

vanaisa oli nii suur mees, et jalad ei mahtunud voodisse ära, olid kõveras püsti

Minu ema laekus kuskilt ruttu tuppa ja ütles mulle, et tule ära- vanaisa on väsinud

Rohkem oluliselt temast ei mäletagi, varsti pärast oli vanaisa jubaJumala juures

Tegelikult ootan ja samas kardan ma tänavaastast augusti kuud

1. augustil saab kolmeseks mu esimene lapselaps, see on rõõmus sündmus, aga augustikuu üldiselt tuleb ma arvan mul elu kõige raskem kuu.

See on mu töönaise viimane kuu

Tuleb kokku korjata töö juures kõik isiklikud asjad, mis olen sinna aastate jooksul tassinud

Tuleb sorteerida mida jätta mida ära visata,
laulda viimased laulud, kirjutada viimased kirjad ja siis olen vaba tüdruk

Vaba ja valla uutele väljakutsetele...