Viimasel ajal on jama sellega, et ma ei oska vist lapsi lahti lasta

Isegi ei tea, mis kõik mind kurvastab

Arvatavasti teeb mind see töökaotuse jama ka kuidagi hellaks

Arvan, et kui lapsed mu juurest paaniliselt ära tormata tahavad, et selle pärast et olen nii halb ema, kelle juurest tulebki jalga lasta

Muretsesin ju selle kodu just mõeldes lastele, kus peaks olema mõnus olla, pole mul siin tohutut kartulimaad ega meeletuid kasvuhooneid, mille eest hoolitsema peab

Kaks lillepeenart, üks pisike kasvuhoone ja muru.

Aga lapsed on kõik laiali ja mina üksi suures majas. Närin seda muru „sulle- mulle“ niidukiga ja istun söögitoas, igatsedes bussijaama poole vahtides. See on "sulle- mulle" on siuke niiduk, millel pole muud mootorit, kui sinu enda käed ja jalad ning rataste küljes on mingid lõikuri taolised asjad. Kui siis heinad ei taha alla anda sellele, et sa neid lõigata tahad, siis tõmbad jälle tagasi ja nühid kui nüri elukas edasi ja tagasi, siis naca edasi ja jälle tagasi.

Täna hommikul käisin paar tiiru selle „sulle- mullega“ oma platsi peal (meil on poistega platsid ära jagatud) ja koperdasin tuppa lõõtsutama , selja taha jäi mingi jupati näritud radade rida, aga võhm sai otsa ja kassiahastus tükkis hõlma alla.

Praegu magab mu tubades matkast surmani väsinud kaks mehehakatist hambad laiali.

Väikevend tõi oma klassivenna ka rattamatkalt meile.

Mees on oma ema juures auto all, pean vist oma kondid sinna vedama , muidu ei saa iialgi seda autot valmis.

Roland põrutas minema.

Isegi oleks läinud A- ühma kontserdile ja karanud seal ja näppu visanud, aga kuda sa sinna teismeliste vahele lähed oma suure kõhu ja karguga

Kui saaks kellelegi oma suure kõhu ja lombaka jala ära anda, paneks naha selga , istuks kirsipunasesse sapakasse ja põrutaks ei tea kuhu.

Kui meel ennast ära heitma hakkas, siis sõin veel Rolandi omleti ka südame täiega( või tühjusega vist rohkem ) ära, mis polnud sugugi dieettoit
Kui inimene, kes sööb kõik ära, mis koledasti ei haise ja hamba all vastu ei karju, jätab mu võrratu omleti söömata, siis on ta kas haige või ma ei tea , mis siis viga on.

Ju ta kartis, et seisan uksele ette oma üüratu kehaga ja ei lase teda linna kontserdile

Ma ka ei tea, mis ta arvas, aga tuba on tühi ja kurbus kolistab mu ajudes kolladi koll.

Võtan oma kokkuka ja lähen linna peale inimesi ehmatama, laudlina kaelas.

Päike vist enam nii väga ei paista võib laudlina täna õhtul koju jätta

Mingi arsti moodi tark inimene ütles, et hästi hea on , kui ma päikse eest hoian end

Ma siis püüan, kuna siin Räpinas pole mingit sellist kanga või riide poodi, kus müüdaks pitsilist jakki või ponšot, käin ringi laudlina kaelas.

Ehk on see elupüsimine, siis veidi kergem ja ma pole selline vastik ärrituja ja pole need silmad ka nii märja koha peal kogu aeg, kui end rohkem hoian ja endast rohkem hoolin

Lähen luban endale puhkuse puhul ühe kena kala prae pubis