Või jummal!!!

Käisin eile seal tervishoiu kabinetis ära
Mingi jama on minu miimikaga, kui ma hambad irevil ei naera, siis arvatakse, et minuga on mingi jube draama lahti
Arst ja õde kukkusid mind metsikult lohutama, et ärgu ma muretsegu , et küll ma elan hulga aastaid veel ja küll ma uue töökoha leian jne
Kuidagi kõhe tunne oli, tuli meelde see anekdoot , et laps tuleb nutuga tuppa ja kurdab, et lapsed õues narrivad, et ta pea on kandiline ja ema siis lohutab kandiliselt pai tehes , et eii oole kandiline , eii oole kandiline
ma ise ei saanud üldse aru, et muretseks või midagi niisugust
Kolleegid olid säänse näoga, et ma kohe ei tea.
Ütlesin " kolleeg" Evele 2 korda tere, aga vastust ma ei kuulnud, ju ma olen kurdiks ka veel jäänud peale muude hädade;
Teised jooksid kaugelt mööda , niiet silmsidet ei saanudki kuidagi tekkida ja üle haigla ei tahtnud ka "tere" karjuda.
Auto läks esimese korra ja igasugu vigadeta ülevaatusest läbi. Kallim oli nii rõõmus, et naeris kodu teel kohe suure häälega. Poisid küsisid mis ta ometi nii naljakat nüüd näeb seal maanteel. Tema aga rõõõmustas oma "kolgata tee" lihtsa, äkilise lõpu peale . Olime ju tagavaraosasid oodanud kuid, siis ei tulnud osatükid lahti, siis ei tahtnud Roll appi tulla, siis pusis Toivo koos pisikese kõhnakese Rasmusega mitu päeva, minagi käisin seal auto all kükitamas , võtmeid kätte andmas ja olin ühe osatüki purunemise tunnistajaks. Vahepeal tükkis tal juba debrekas kallale, et ei saagi jagu- üksi ei jõua ja suur täis jõus poeg vedeleb Tartus
Mina ka kiusasin, et autot, vaja autot vaja , mis sa siin istud , kas auto korras, võta Rasmus appi
Ta sai juba vahepeal tigedaks, et mis sa kiusad, Rasmusest ei ole ju abi ja ta ise enam ei jõua jne
Lõpuks tuli Roll koju kui Rasmusega koos oli suurem töö tehtud. Lõpp hea kõik hea
MEIL ON NÜÜD AUTO
Ülevaatus oli ka paras elamus. Küsisin , et kas peaksin poisid välja kupatama autost. Ülevaataja ütles, et teda nad ei sega.
Oh sa poiss, autost paistis kaks paari säravaid silmi , kui auto sõitis lae alla tõstukiga. Mehepojad lebotasid tagaistmel, ise aga olid maru vahva näoga
Ostsime Põlvast prügikonteineri ka lõpuks ära ja kolme jalaga konnad, mida olin ammu igatsenud
Pärast seda väsitavat reisi käisin veel lossis vaatamas, mis toimub käsitöölaagris , mis eile õhtul kell 3 algas.
Mis viga siis käia igal pool kui autoga treppi sõidetakse!!!
Ei olnud seal enam midagi teha, enamus oli lõpetanud ja kui ühe võileiva olin põske pistnud, tundsin, et mu energia tass on ikka jube tühi.
Üks proua pakkus küüti ja tulin koju tagasi.
Öösel mängisin ärasuremata mehe leske jälle nagu mul kombeks vahel on. Uni läks keset ööd tühjas voodis ära ja hommikul ka tõusin juba kell 5
Hakkan nüüd sättima end lossi minekuks, olen hommikuses võileivategemise toimkonnas.
Veidi enne poolt kaheksat pean olema juba triksis traksis ja tänavapeal väljas
vaatan mida ilm.ee lubab ja silkan riideid valima, nagu oleks midagi valida;)