Thursday, January 13, 2011

Rõõm ja kurbus käsikäes


Olen hästi tundlik natuur, lasen endale halvasti ütelda ja kannatan kaua aega asjade üle, mille teised juba ammu unustanud on
Aasta lõpp oli mulle hästi, hästi raske, kaotasin kaks väga mulle tähtsat ja armsat sõpra
Kaastundliku, empaatilise ja sõbraliku inimesena tormasin sõbra lähedasi lohutama, kellest üks keeras mulle kokku paraja käki , oma käitumisega mind kurvastades ja ärevaks tehes
Tahtsin vaid head, sain ikka vastu pead
Arvasin, et olen leidnud endale juurde hea sõbra, kellele vahel kirjutada, ühiselt kalli inimese mälestusi jagada, aga….
Kellegi susserdamine ja vääriti mõistmine ja valetamine rikkus asja ära
Vanemas eas pidigi olema raske häid lähedasi sõpru leida
Teise kadunud sõbra sugulastega läks paremini, leidsime kohe ühise keele ja kurbus sai vürtsitatud rõõmuga, et olen saanud olla nii imeliste inimeste sõber ja kellegagi häid mälestusi nüüd jagada on
Minu kurbust aitab leevendada see, et mul on kohustused mu tohutu pere ees, et mu maja on täis alati väikeseid lapsi, kelle eest hoolitsemine võtab kogu võhma ja aja
Ikka võpatab süda, kui asutan end Tartu poole, tunnen puudust armsa sõbra muhedast olekust ja säravast naeratusest
Keegi ei oota mind enam bussjaama parklas, rühin üksi oma radu, hinges igatsus ja kaotusevalu
Raske on harjuda mõttega, et keegi, kes on olnud alati mu jaoks olemas, siis korraga teda enam pole, pole isegi kohta kuhu panna küünalt
Püüan mõelda me kohtumistele, kus oli vahvaid seiku, palju nalja ja naeru , head mälestused ongi mu ainsad lohutajad
Kahju, et neid jagada pole kellegagi
Uputan end kodustesse sehkendustesse, torman mööda linna, haarates tegevusi kõikjalt, mida pakutakse, et mitte jääda koju üksi kurvastama
Hommikul ja õhtul on jalge all lasteaia tee, auto läks katki ja nüüd annan iga päev tuld jalgadele ja ratastega soome kelgule
Eile juba oli tunne, et ma enam ei jaksa
Meheõde oli pai ja tõi töölt koju tulles Tormi kaasa
Olen võtnud selle vastutuse, et kasvatada seda mehehakatist ja ma teen seda rõõmuga
Vahel oskan ka kavalalt kohustust teiste kaela tõugata, et ise veidi hinge tõmmata;)
Täna on Tormil sünnipäev, tegin talle vahva lepatriinu padja
Tormi sai 4 aastaseks, laulsime talle hommikul äratuseks sünnipäeva laulu ja kinkisime, asju- mina Triinu, vanaisa kommikoti, Rasmus lotte küpsised, poiss oli algul hirmus unine, ei pannud esialgu triinut tähelegi, siis istudes potil, hõikas et ohoo, vaata, kes tuli, lepatriinu tuli Tormile külla;)
Läksime siis rõõmsalt läbi lörtsi kelgutades aeda, triinu ja kommikott kaasas
Lasteaias tekkis rõõmus elevus, lapsed arvasid, et see on see reklaamitriinu, mis telekast näidatakse
Idee ma tõesti sealt sain, aga teostus on ehk veidi vähem lapsesõbralik
Õhtul siis näeb, palju kaunistusi küljes veel on, mis ümber tuleb teha jne
Panen end riidesse ja torman linna peale tarkust taga nõudma, püüan rõõmustada asjade üle, mis mul on ja mitte kurvastada selle üle, mida mul ei ole

Olge terved!!!

3 comments:

Nataly said...

Nii armas lepatriinukene , kuidas sa selle tegid , palun öpeta , ka mina olen nüüd vanaema ,tahaks teha .... aga kust said sellist materjali mustatäpilist karvast riiet ?

joanamari said...

pilt on illustratiivne, aga minu oma triinu on põhimõttelt sama, mitte aga muidugi nii ilus

musta karvase riide sain sõbrannalt, ta lubas oma kanga otsakesest napsata täppide jaoks
tundlad tegin lilleseade traadist, otsad viltisin ja ülejäänu kerisin musta lõngaga üle, ninaks sai vilditud kuulike, silmad on lihtsalt karvased mustad täpid
neljakandilisele padjale õmblesin külge poolringikujulise pea, padjaosale keskele tripid, et saab kokku tõmmata, kui loomakeseks, toppisin vatiini täis ja õmblesin kokku, lähen nüüd lasteaeda kaema palju tast järel on;)

Sander said...

pillow pets :'d