Minu „monoetendus“ läks päris hästi
Sain lugeda enamvähem kõike, mida isu lugeda oli
Publik oli osavõtlik, hästi sõbralik ja vastuvõtlik
Kui rahvamajja jõudsin, olid lauad kaetud kohvi tee ja küpsistega, sulnis valgus ruumis ja mõnus muusika mängimas
Kohale tulid enamasti mu enda väga head sõbrad
Tegelikult ma kartsin veidi seda õhtut, et kes tuleb ja kuidas reageeritakse jne
Algul olin veidi negatiivselt üllatunud, et nii vähe rahvast oli
Aga hiljem avastasin, et saimegi sundimatus õhkkonnas kõigest rääkida, milleks soon peale tuli ja polnud mingit ebamugavust, mis oleks päris võhivõõrastega olnud
Ma lausa nautisin seltskonda ja oma riime, ruum helises ja pani ka minu häälekese kõlama
Üks sõber oli küpsetanud pizzat , teine sõber kuhjas mind üle kotitäie kingitustega, kolmas sõber üllatas mind ka oma kingituse, kohalolu ja kaardiga
Neljas hea tuttav üllatas jälle sellega, et üldse tuli
Ma poleks arvanud, et ta üldse meelde jätab ja huvi tunneb mu tegemiste vastu.
Tihti on nii, et inimesed suusoojaks või viisakusest lubavad midagi
Rahvamaja juhataja kinkis mulle kauni lillekimbu, kus istus ühel õiel üks pisike „Jumala lehmake“
Pärast üritust viidi veel autoga poe ringile ja lõpus lausa koduväravasse
Pistsin midagi möödaminnes põske, loopisin lilled kraanikaussi vette, rügasin südaööni tööd teha ja kukkusin siis väismusest ümber
Hommik üllatas mind sellega, et olin päris hääletu
Olin oma hääle rahvamajja jätnud;)
Mõtsin, et olen mina aga õrnake
Üks tuuleke, üks tunnike hääletegemist ja siuke olengi nüüd-
köhatav, krõbisev, nohune
Selleks aastaks siis avalikud monoesinemised läbi
Olge terved ja kena kevadet!!!
No comments:
Post a Comment