Monday, May 9, 2011

Olen ajast maha jäänud lubjakas?!

Mulle meeldib kasutada küll arvutit, kus teen oma kõik kirjatööd ja palgatöö, ekspluateerin hoolega mobiiltelefoni, kus on kogu mu meelespidamise ja numbritarkvara, meeldib teha ka kodutöid elektrimasinatega, mitte käisitsi ning armastan sõita ringi autoga, mitte alati liikuda jalgsi või mingite abivahenditega koperdades
Aga ma ei suuda ja ei taha käia kaasas tänapäeva moega
Just selle moega, mis on moes mu kodulinnas
Mind ei saa mingi väevõimuga suruda dressidesse ega teksadesse
Jah mul on dressid, aga ma kannan neid võimeldes või muud sporti tehes
Tänavale ma nendega ei lähe
Ma ei ole nendega ka kodus
Mul on kodus seljas kas mingi ilus kleit või lihtsalt pikk särk, vastavalt kliimale
Kuna ilm läks üleöö soojaks, otsisin välja oma eelmise suvise kostüümi, pesin ja parandasin ja kannan seda juba mitu päeva
Eelmisel kevadel avastasin, et mu ainus suvekleit väga hale välja näeb, muster kulunud ja kangas hõre
Tuuseldasin ringi oma sõbranna kaltsukas ja valisin endale välja mõned linase näoga kangad ning mõned õhtud pusimist ja kostüüm oligi enamvähem kasutuskõlbulik
Vana valge kleidi alussseelik alla ja käis küll
Kuna käiste viimistlus jättis soovida, tuunisin neid veidi ümber sel kevadel, nii et kui hakkab palav või on vaja tegelda mingi määriva tegevusega, saab käistest välja pugeda, jättes kleidi selga
Reedel oli lasteaias emadepäeva pidu ja mõtsin, et oleks tore olla veidi pidulikum ja panna valge kleit selga
Peale pidu tormasin kohe keraamika ringi ja üks keskealine proua küsis mind nähes, et kas käisin mardisanti mängimas
Tule taevas appi
Jah ma tõesti torkan silma, kui liigun ringi seeniorsportlaste ja põllutööliste hulgas oma kleitide ja pikkade seelikutega
Aga ma olen proua, mitte seeniorsportlane ega põllutööline;)

10 comments:

Anonymous said...

Kallis proua, saage ometi üle sellest riietuse teemast. Te olete juba nii palju ilmas elanud, et Teile ei tohiks küll enam korda minna ei see, mida teised Teie riietusest arvavad ega see, mis teistel seljas on.

joanamari said...

Kuidas ma vihkan neid anonüümseid kommenteerijaid
jube lahe on teravusi loopida anonüümselt;)
päevast päeva loen ma kilode kaupa seda anonüümset saasta;(
ei saa üle ega ümber sest riietumise teemast
igaühe õigus on kanda seda, mida saab või tahab ja milles mugav on
kui mind kellegi riietumine häirib, siis ma ei vaata teda
see EI OLE MINU ASI
seega oleksin õnnelik, kui mind rahule jäetaks
olen oma riietumisega tõelises hädas
ma ei saa minna poodi, valida endale midagi ja siis rahuga kanda
esiteks pole mul raha ja teiseks pole seal selliseid asju, mis mulle sobiks
eriti jama on kui päike on väljas,
sooja ilmaga kindaid kanda on ebamugav, aga päikse kätte ennast jätta mitte üks kriips ei tohiks
toas ka passida ei taha kuni pimedaks läheb;)
aga elu tahab elada ja asjad ajada
seega häirib iga märkus
elage oma elu ja ärge torkige mind
ma niigi hädas
mu üks väga hea sõber on viimasel ajal oma riietumisele käega löönud, palju tööd ja väsinud olemine, ma ei ütle talle midagi ta riietuse kohta, ta niigi häiritud olemisega
ta on mu armas sõber ja kui tal on nii mugav nagu ta on, no las ta olla
ma ei tülita teda oma rumala arvamuse avaldamisega
kuidas see oli, et nii nagu tahad, et teised sulle...?!
see riietumise värk on tegelikult nii teisejärguline asi
lihtsalt pakend
minu pakend on selline nagu suudan ja saan ja mulle parim on
tõesti häirib vahel silma, kui ülekaalulised naised-mehed oma ihu vorme lauas avalikult eksponeerivad, rasvavolte kitsastesse riietesse pigistades mul ju sama häda;)
aga ma ei lähe seda neile nina alla hõõruma,et see on kole kuidas nad käivad
see oleks ju ebaviisakas
ma ei tee seega rumalaid märkusi ega räägi ka selja taga
noh on siis on
kui tahaks silma mitte paista, siis peaksin vist üldse koju jääma
see ka pole lahendus
peaksin vist õppima end kaitsma ütlemiste eest;)
see pole ka lahendus, kui mingi terava ütlemisega mooriks hakkkaks nii, et keegi enam mistkit ütelda ei julge;)
Elu on ilus ja põnev;))))

Anonymous said...

Hea Joanamari!

Tegelikult Te ju halvustate teiste riietust. Mul on kenad dressipüksid, mida kodus aias töötades kindlasti kannan, sest nii on mugav. Seega olen justkui põllutööline. Teksasid ka kannan, kui on vaja tööle minna ja seal palju liikuda ning sõita. Raha on mul samuti vähe, aga kasutatud riiete poest olen leidnud väga kenasid asju. Seega raha pole riietuse juures eriline teema, kuna kalli raha eest ei pruugi samuti midagi sobivat leida ja pealegi pole mõtet nuumata meie ahneid kaupmehi. Eriti kui kvaliteet igal juhul soovida jätab.
Mind isiklikult jätab täiesti külmaks, mis teistel seljas on. Seega ei häiriks mind kindlasti ka Teie riietus.
Küll aga ei meeldi mulle negatiivne alatoon teiste riietuse suhtes ja vastandamine, a la mina olen proua ja teised on põllutöölised. Jätke siis teised samuti rahule ja riietuge südamerahus nii, nagu ise soovite. Muidugi saate nüüd öelda, et mis Te siis loete mu blogi. Vastus sellele on lihtne: Teie blogi on avalik, kõigile Teie enda poolt kommenteerimiseks vabaks jäetud ja huvitav lugeda. Olen saanud teavet setu kultuuri kohta ja palju muud.
PS. Kas Te olete kunagi mõelnud, kui jubedalt see kõlab, kui öeldakse, et kedagi vihatakse, nt. nagu Teie vihkate mind oma kommentaari alguses?
Palun vabandust, kui Teid häirisin. Ma tõsiselt arvan, et kõigi elu on rahulikum, kui teisi mitte arvustada ja keskenduda enda asjadele. See tähendab, et Teie kaaslastel pole õigust Teid asjata kritiseerida ja Teil teisi samuti mitte.

Lugupidamisega,
Helen

(Ma nüüd küll ei tea, kuidas minu nimi Teid aitab, sest me pole elus kunagi kohtunud.)

joanamari said...

Hea Helen
See vihkamise jutt oli ehk tõesti veidi ülepaisutatud, aga see anonüümne kommenteerimine tõesti häirib mind
Mul pole tõesti selle teadmisega midagi peale hakata, et Te nimi on Helen, aga tunne on hoopis parem;)
Anonüümse kommentaari puhul on ikka jube ebaturvaline tunne, nagu keegi nähtamatu on su kukla taga, aga sa iial ei tea, kes ta olla võib ja mida ette võtta
Ega keegi ole ka garanteerinud, et see nimi ka õige on;)
Kommenteerimine on vaba, sest tahtsin, et igaüks saaks me ühingu kodulehel tegevustest-elust osa võtta
Ühingu omad aga miskipärast eriti infot jagama viimasel ajal eriti agarad pole;(

Tegelikult ei halvusta ma teiste riietust. Kui mina paneksin selga dressid või teksased ja läheksin ametiasutustesse, õpitubadesse või kuhu iganes mujale, tunneksin ma end põllutöölise või sportlasena, kes on oma põhitegevuselt korraks välja karanud
Kui ma tegelen aiatööga või spordiga, siis ma olengi ju sel hetkel sportlane või põllutööline;)
Kumbki ala pole ka ju midagi põlastusväärset, mõlemad ausad ja rasked tööd
Tänan, et ütlete et mu blogi huvitav on
Selleks see ongi, et välja öelda mõtteid, mis meelel keelel on
Mõnikord on ka probleemi käsitlus veidi üleski kruvitud, et asi huvitavam oleks, n.ö. kirjanduslik liialdus;)
Võibolla olen jube kade teiste naiste peale, et need julgevad ja saavad pükse kanda, aga mul see võimalus puudub?!;)
Seepärast ehk kade ja kuri olen iga märkuse peale, et mis teil viga, saate käia pükstes, aga mina pean igasugu ürpe endale tegema,et ennast maskeerida, et mitte teisi oma koleda figuriga ära ehmatada;)))
Ja siis veel keegi torgib mu hella kohta, häbi tal olgu;)

Anonymous said...

Hea Joanamari, ega Teie ju ka oma nime blogi avaleheküljel paljasta:)Loen minagi Teie blogi eeskätt huvist sealse maanurga elu vastu ja arvan, et meievanused inimesed ei pruugiks enam ei ilmarahva naerust ega ka kiitusest ülearu mõjutatud olla. Mina ei imesta, miks te avalikus netiruumis blogida tahate ja Teie ärge imestage vast ka, miks lugeja selle peale mõnikord "sule" haarab.
Tiiu

joanamari said...

Ma ei imesta, et lugeja sule haarab,
selle üle on vaid mul hea meel, kui tagasisidet saan
Minu nimi on blogis muide avalikult üleval;)
Miks avalikus netiruumis blogin ma juba põhjendasin
Ja enamus asju on ikka kirjanduslikud palad, mida väga tõsiselt ehk võtma ei peaks;)?!

joanamari said...

Blogis on nimi täiesti olemas, üks kuri õigluse eest võitleja leidis küll kohe selle üles;)
Kui lugeja sule haarab, on see täiesti teretulnud, siis saab ju tagasisidet
Muidu võiks ju üksi sahtlisse kirjutada;)

kaaren said...

Tegelt, riietus teeb ininese, ytleb saksa vanasõna - kleider macht mann!
Nii et õigus on teil kõigil. Meie inimesed ongi valdavalt põllu-, metsatöö v tehasetöölise minevikuga. Uuemal ajal on tekkinud lõualiigutaja-õhumyyja ametid, kus valge krae & peened pyksid on vormiriietuseks, kuid vanemad inimesed riietuvad nii, nagu elu neid õpetanud on. Mina olen aednik & ehitaja, lukksepa mõjutustega:) paratamatu, aga tõsi. Minu silma rõõmustab, kui ka mõni viimistletud & ainulaadse kostyymiga proua ringi liigub, ah, kuidas mullegi meeldiks peenemaid asju kanda... aga oma kõhna rahakotti, haigeid liigeseid & lõigatud selga kannan edaspidigi tunkedes & turvajalatsites. Rahu olgu meiega!

joanamari said...

Sa kaaren oled tõesti vahva ja Su komm pani loole mõnusa punkti!!!

joanamari said...

käisin muide eile külas, kus perenaine samuti kombineerib ise oma riided, no lausa kohe ise kõik õmbleb, sest ütleb et sellistele elevantidele poes riideid ju ei müüda ja mõtet pole end pigistada asjadesse mis endale loodud pole, ma tundsin end kohe temaga ühes klubis olevat;)))