Sunday, May 22, 2011

Olen lohakas ja laisk naine?!



Ma pöörlen hirmvara hommikust vahel hilisööni töid teha
ja midagi ei paista, et tehtud oleks
Teen ehk valesid asju?
Mul kasvab muru üle pea, lilled on heinas, maja on korrast ära: kõikjal ripuvad tolmused pruudiloorid
Igal pool on korralagedus
Kõnnin mööda maja nagu mingi tõmblev haige:korjates, pühkides, visates …
Aga tulemus on kesine
Vajasin üks päev üht taburetti, mis oli täidetud asjadega, tõmmbasin selle lihtsalt asjade alt ära, sest polnud koristamiseks ning asjade paigutamiseks aega ega jaksu
Võtsin siis eile selle nurga käsile: võtsin kõik kuhja kukkunud asjad sealt ära, pühkisin põranda, otsisin sinna riiuli asjade ladustamise jaoks, enne võtsin kapist asjad välja, kuhu panna siis nurgast võetud asjad ja kapist ning riiulilt võetud asjad loopisin enamus pessu
Nurk sai korda ja riiul sai korda ja kapp sai korda, aga nõusid, mis sellest kõigest tekkis, ära pesta kõiki ei jõudnud
Niiet võõras, kes ei näinud, et mul nurgas oli hunnik asjadest ja kuivainete pakkidest, võib arvata, et oi kui lohakas perenaine siin elab
Täna on mul inglise keel ja laulmine nii, et nende vahepeal ei tea kas jõuan need lisaks igapäeva nõudele tekkinud nõud ja esemed ära pesta
Kui jätan hobid ära ja küürin terve päeva, kas olen siis õnnelikum`?
Päris korda ma maja ühe päevaga niikuinii ei saa
Lähen ikka käin oma planeeritud tegevused ära ja vaatan mis homme saab;)
Hakatakse kohe ütlema, et miks lapsed mind ei aita, mu lapsed on suurtesd linnades ja kodus vaid mudilased, kelle suutlikus maja koristada on natu väike
Mänguasjad muidugi ja oma riided nad paika panevad;)
Pusserdan siis edasi ja kannan vastumeelselt neid vastikuid tiitleid ;(

13 comments:

neiud ärevil said...

Mul on ka maja ja aed ja lapsed ja lapselapsed, aga ma ei lasegi asju liiga sassi minna. Kohe, kui olen mingi asja lõpetanud,panen enda järelt asjad korda, siis ei saagi sellist korralagedust tekkida ja endal lihtsam ka.Kui kuhjub mitu asja korraga, siis ei jõuagi mitte midagi ja tekib lootusetuse tunne. Ma armastan ka ise koristada ja teha, sest millegipärast tundub, et kõik ei võta alati asja südamega.

joanamari said...

sa oled tubli neiud ärevil
aga mina pole
vahel olen nii vaevatud mingist hädast, et ei tõsta peadki
vanasti kui noor ja terve olin, siis oli ka järjepidevalt mu tegmistel ka tulemust näha
nüüd on aga selline lootusetuse tunne vahel
psühholoog ikka lohutab, et teed kui jõuad, kui ei jõua, siis ei saa ju teha;))
mõnikord saab ka süda täis, et teen asja korda ja teisel hetkel on keegi selle asja täesti nullinud
ma pole ka muidugi järjekindel, et noriks, et sina tegid selle knifi koristad ära. tavaliselt liiguvad asjad kuidagi märkamatult valedesse kohtadesse
võta sa kinni kes tegi
siis pean olema see mina kes jälle asja korda seab
aga kui ei jaksa jääbki
kuni jaksan
timurlasi igatseb mu maja;)

neiud ärevil said...

Ma ei arva, et ma nüüd tublim olen kui sina või kõik suure pere emad. Sinu suhtumine endasse on vale. Ei tohi sisendada, et ma olen laisk või ei saa hakkama. Pesamuna võiks ju ka muist kohustusi endale peale võtta.Natuke pead teistelt ka nõudma. Kõik ongi ju harjunud, et sina teed nende eest kõik ära. Asendamatuid ju ei ole ja ühele inimesele ei saa suuremat koormat peale panna kui ta kanda jaksab. Tegelikult saan ju sellest ka väga hästi aru, et vahel on lihtsam ise ära teha kui teiste peale lootma jääda . Kõik mis me ise teeme on ju hästi tehtud.

Emmeliina said...

tähtis on süsteem ja kui süsteemi pole, siis tuleb see luua. Nelja poja emana tean, et kõige tähtsam oli see, et kõikidel oma tuba. Nooremad olid küll koolieani kahekesi, aga hakkama said. Oma tuba, oma voodi, oma tekk ja padi ja oma voodipesu. Täpselt igaühel. Oma koolilaud või mänguasjade riiul, oma raamaturiiul, oma sahtlid, hiljem oma arvutilaud ja arvuti. Oma riietekapp ja oma riidenagi, oma saunalina. Sellist rida ajasin kõik aastad. ah jaa, oma piimakruus, teekruus ja taldrik ka.
Meil oli pühapäev saunapäev riigisaunas. ja voodiriiete vahetamise päev ka. Vanemad pidid seda ise tegema noorematel tuli teha. Määrdund pesu läks pesukorvi, kappi käiguriideid ei pandud, vaid nagisse.
Üks kord kuus oli suurpuhastus. Igal oma ülesanne: kellel köögikapid, kellel vannituba ja WC.
Nõude pesemine oli vastavalt vanusele, tavaliselt 12 aastase töö, niikaua kuni masin tuli.

kukkusin nüüd vahutama , majas muidugi tööd jubedalt rohkem ja aed ka.

Aga isegi pere auto puhastamine käis järjekorras.

Ma poleks iialgi nii palju lapsi sünnitanud kui oleksin pidanud kõik üksi ära tegema.

Loomulikult on mul hästi läinud, et lapselapsi kavatatakse nende kodus.

Aga sulle jõudu ja koduseid hoogtööpäevakuid. Kõik koos!

Anonymous said...

Koristamise alus (nagu ka muude tegevuste) on süsteem. Sa meenutad mu ämma, kes sibab suu vahus päev otsa ringi, kuid õhtuks tulemus tihti nulli lähedane. Suure töö teeb hulluks tervikunägemine ja selle põhjal adumine, et "issand, kui palju on teha, ma ei jõua". Vaata parem osasid ehk tee nurk nurga järel ning ära uue nurgaga enne ei mõttes ega teos tegele kui ettevõetud koht pole valmis. ja rõõmusta juba tehtud tegevuse üle, mitte kurvasta tegemata asjade pärast.
kui teisiti ei saa, koosta nimekiri ja iga tehtud tegevus kriipsuta läbi. nimekirja algusesse tähtsamad asjad jne.
ja enda kohta vaatan kõrvalribast ja sisskande pealkirjast on juba ka mingid alavääristavad hoiakud võetud (lohakas, laisk, lubjakas). mõte on energia ja mõjutab meid igati, proovi see suhtumine ära muuta.

joanamari said...

sain jälle kõhutäie naerda
aitäh anonüümne;)

joanamari said...

seda oma riiul, kauss, lina..
rida olen minagi ajanud
saunas kõigil nagidel nimed
ka vetsus rätikunagidel nimed
tütar käis nädalavahetusel kodus ja pesi kõik saunalinad ära, sest pesamuna oli suurema seltskonnaga saunas käinud ja segadust tekitanud
tütar ütles, et nüüd ei tea midagi, mis siin on, nüüd tuleb kõik ära pesta ja pesigi
pesamunal on koolitööde kõrvalt mudilaste hoid, kui memme palgatööd teeb, mõtelda ei saa ju, kui lapsepabulad tähelepanu nõuavad
ja kits ja koer ja kass on pesamuna rida hoolitseda

Anonymous said...

Enamus kõigest olulisest on juba öeldud. Ma ise rõhutaks veel järjepidevust, mille hoidmine on veel omaette töö. Kui mul kodus kõik ülepea kasvas, siis kirjutasin lapsele tema tööd üles. Selgitasin ka, et mu koristamisel ei ole mõtet, kui ainult mina seda teen ning et igaüks teeb enda järel ise asjad korda. Suurpuhastuse ajal avastasin, et asju on ka liiga palju, kuigi armastan minimalismi. Korjasin kolm kotitäit lapse asju kokku ja panin talle nurka, et ta ise oma kraami paigale paneks ja sordiks. Ma olen peaaegu kindel, et kui ma need kom kotti ka ära oleks visanud, siis ta poleks nende asjade kadumist märganud. Seega polnud vajalik. Ja mis ilmselgelt halvasti oli sorditud (mugavamat teed mindud) võtsin riiulist välja ja ütlesin, et viin turvakodusse, lastele, kes oskavad hinnata. Lõpuks oli ka selge, et lapselt ei saa nõuda, kui ise eeskuju ei näita. Ehk et ma ei saa lapselt nõuda, et ta peale kooli oma riided ära paneks, kui ma ise peale tööd seda kohe ei tee.
Keegi tark on kunagi öelnud, et koristamine pole kunst, kunst on korra hoidmine:)) Nii iga kord koristades mõtlengi. Vahel paneb oigama:)
Ikka parimatega,
Helen

Emmeliina said...

see on hea, et tütar appi tuleb, noor ja terve inimene on hoopis midagi muud.
Mõtlesin, et sul üks lapselaps kasvatada, nüüd saan aru, et rohkem.

aga küll varsti tulevad viljad ka. no nii saja aasta pärast.

Anonymous said...

Tahtsin veel lisada, et loen Teie blogi ikkai suure huviga. Muidugi ma ei tunne Teid, aga kirjutiste põhjal jääb mulje, et olete natuur, kes palju annab ja vähe nõuab. St. olete valmis võtma enda kanda kohustusi, mida paljud ei oleks, sh. lapselaps enda juurde elama jne, jne. Samas Te ilmselt ei nõua oma lastelt eriti midagi, mis puudutab korda, Teie enda isiklike vajadustega arvestamist jne. Lisaks tundute olevat tundeline ja kunstnikuhingega tüüp. Viimasel ajal olen mõelnud, et paljud inimesed rabavad päevast päeva, aga neil ei ole aega mõelda, mis on selle kõige mõte. Ja paljud ei tule selle pealegi, et üldse endalt küsida, miks ma elan ja olen. Nt. tean üht koristajat, kes on väga korralik töötaja ja koristab koolis. Samas on mul tunne, et ta vihkab oma tööd ja on hakanud vihkama ka sealseid inimesi, sest tööd on tal ikkagi meeletult ja keegi seda ei hinda. Teatris ei käi ta kunagi ja raamatuid tal aega ega soovi lugeda ei ole. Kõik jututeemad viivad ikka selleni, kus on müügil odavamad ja paremad harjad. Kui Teie, joanamari nüüd tunnete, et Te olete õnnelik, siis jumala pärast, ärge piinake ennast. Las Teie maja olla Teile eluks sobilik, nautige oma raamatuid ja inimesi. Pole mõtet endaga iga päev pahuksis olla. Koristage ja tehke seda, mida suudate ja andke endast parim ning siis ongi kõik korras.

joanamari said...

ma ei ole endaga pahuksis, olen üks igavene intrigant;)
minu moto on, et ole mõnus
et elu on lahe ning põnev ja liiga lühike selleks, et kiusata, kurjustada ja halada
viskan vahel mõne sõnapalli õhku, et vaadat mis toimub?!
ja siis loen vastuseks igasugust,
terve linn on sukeldunud pea ees põldudele ja aedadesse, et üksteise võidu orjata midagi,
kui nad teevad seda rõõmuga, lasku minna
aga, kui hambad ristis, et mis teised muidu neist mõtlevd, siis on ikka jama küll
kui esimestel aastatel ses majas elasin ja mu tütar töötas kunagise maja omaniku tütrega, siis see naine ütles, et nii kole on möödaminnes vaadata oma lapsepõlve kodu, et hein niitmata jne
issand Jumal, see on nüüd minu kodu ja ma elan kuidas oskan ja jõuan
tema lapsepõlve kodu on ta mõtetes ja mälestustes, mitte minu õue peal
ütsin tütrele, et ütle, et kasvatame seal pika heina sees erilist heinaritsika sorti;)
nüüd on meil seal sikk, kes mögiseb iga suurte silmadega vahtija peale
elu on mõnus, kas oskad vaid seda näha

kaaren said...

sama siin.
mina olen kunstnik & aednik. mitte teenija. kellele ei meeldi, tõmmaku uttu:) aga systeemi nõudmine paraku raiskab liiga palju mu väärtuslikku Inimene-oleku aega. Olen ilmselt rõve boheem ning loen põnevusega, kuidas kyll inimesed suudavad PIDSEVSLT systeemsed ja korralikud olla... ma ei taha!
Kui ma oma vanemalt tytrelt korda ja puhtust nõudsin, olid mei lsuhted halvad & pidevad tylid. Praegu ma aitan teda mõnevõrra, kuid arvan, et laps peab oma kodus rahu saama. Kõik ei armasta ega vaja korda, kuid puhtuse miinimum peab olema. Ma ei taha korra ja "mis-teised-must-mõtlevad" nimel pereliikmeid piinata & vägivalda rakendada.
Aga teie olete kõik nii tublid & korralikud...

kukupai said...

Tõesti,ära põe :)
Mul kipub kah vahest majapidamine üle pea kasvama ja on tunne, et keegi peale minu ei taha ja ei viitsi. No mina ka ei taha ja ei viitsi. Meil muidugi see häda ka, et väga kitsas on. Pidevalt koguneb asju ja kui siis üle viskab, saab kõik mittevajalik jälle kotti kogutud ja kas Humanasse või prügikasti või ahju toimetatud.
Üldiselt aga on nii,et igaüks oma asjade eest peab ise hoolitsema ning muu majaga saab toimetatud, kui vaim peale tuleb. Ning oma pesamuna (poja) kohta pean ütlema, et kui kord tegema hakkab, siis on hästi tehtud küll...