kõik mis sa teed, teed endale...

Ma olen ikka seda meelt, et heategu saab vastuse.

Kui ta seda kohe ei saa, siis hiljem ikka.

Ja et kuri tegu saab karistuse, kui mitte kohe, siis kunagi ikka.

Kui ma teen kellelegi hea teo, hoolin teisest, siis usun, et sama saan tagasi … kunagi ….

Tegelikult ma ei loodagi, et see sama inimene, kes minu käest midagi head saab, samaga vastab, aga vahel ma kurvastan, kui mina, kes ma  ikka vahel teisi märkan ja tähele panen, jään oma kaaslastele kahe silma vahele, et mulle astutakse tihti lausa otsa nagu tühjale kohale ja kui midagi jagatakse, siis mina olen  viimane, kes midagi saab :)

Sain täna poes oma karguga vastu pead, sest möödamineja ei märganud,  mind „pisikest ja õblukest“, kes ma tahtsin poest lahkuda ja ostukärust hakates karku välja tõstma, sain möödujalt oma karguga vastu pead, sest nii pisikest inimest nagu mina ju on nii raske märgata :)

Ma ei tea, kuhu me kiirustame, kuhu meil on kiire?!

Kui ma kunagi  oma isa ja ta autoga ringi sõitsin, ütles ta ikka nende kohta, kes lennuki  moodi mööda kihutasid, et näe mõnel on surnuaeda kiire.

Sinna jõuame me kunagi kõik, kas varem või hiljem, aga alati olen ma mõelnud oma mamma (emaema) sõnade peale – kullja laits,  Jummal näge sinu ka kemmergun.

Kui mu lapselaps uuris ükskord poes seda, et kus on kaamerad, ütsin et ma ei ole nagu uurinud, sest ma püüan ikka alati nii käituda, et kui kogemata jääksin kaamerapildile, mul kunagi selle pärast  häbi ei oleks, kuidas ma käitun.

Ma ei ole ingel ja tihti teen ja ütlen  asju, mille üle ma uhke ei ole, aga vahel on tunne, et elaks nagu džunglis, kus on igaüks elu eest väljas  ja üle teiste laipade ?!