Vanaema Marju käis Tormiga täna beebimängukoolis

Käisin täna oma lapse ja lapselapsega beebimuusikas kohalikus lasteaias. Ma ei tea, mis ma tundsin tuttavaid laule lauldes, kas rõõmu või kurbust. Ju siis nii üht, kui teist rõõmsat äratundmist, laulmisrõõmu, samas ka kõrvaletõugatu kurbust. Laulsin kohe suust ja südamest, üks väikeste kaksikute ema ütles, et mul on väga ilus lauluhääl. Seda oli meeldiv kuulda, tunnen end ikka väga kodus väikeste laste hulgas. Üks väike neiu ronis mööda minu juukseid püsti ja vaatas väga silma ilma, et oleks mingit hirmu tundnud minu kui võõra inimese ees, kui kummargil maast klotse korjasin. Et kodus üksi rumalaks ja tigedaks ei läheks lähen ikka sinna väikeste laste lauluringi elu läheb ju edasi!!!

minevik kollitab

Ikka näen ma öösiti košmaare Mikitamäest

Täna öösel nägin unes, et pidin lasteaias peo korraldama ja lasteaed oli kadunud

Leidsin mingi ruumi ja siis olid lapsed kadunud

Ajasin neid mööda küla taga ja mangusin, et nad ikka tuleksid esinema

Kui lapsed kokku sain, polnud mingit mööblit kuhu lapsi istuma panna

Lõpuks ilmus mingi diivaninäru

Avastasin, et pole nootegi millest laulda

Ja pilli ka polnud, millega saadet mängida, püüdsin siis laulda midagi peast ja ilma saateta, aga ükski sõna ei tulnud meelde

Mingi laul tuli meelde aga lastele oli see tundmatu, nad vahtisid mulle suhu juhmi ilmega ise vait kui sukad

Külalised vaatasid ülbe irvega, kuidas ma seal laste ees meeleäraheitlikult taidlesin

Ärkasin üles üleni higisena

Avastasin end oma armsas majas, oma kallima kõrval ja teadmisega, et see oli lihtsalt halb uni, mis kunagi ei ole enam reaalsus

eile oli "Vanemuises" esietendus "Peeter Paan"

Käisime eile teatris põlva lasterikaste ühinguga.

Etendus oli meeliülendav ja kaunis.

Noored tantsijad kuni väikeste Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilasteni välja tantsisid nii meisterlikult ja kaunilt, et süda laulis koos muusikaga

Kohvikus ootas meid kaunilt kaetud laud maitsvate suupistetega.

Aga mul oli eile häbi, et olen paljulapseline.

Kunagi, kui lapsed väikesed olid, olin tihti hämmingus võõraste inimeste suhtumisest minusse, kui saadi teada kui palju lapsi mul on.

Nüüd tean, miks see  nii on. Üks ilus kena noor ema, kellel on 4-5-6 ilusat väikest last, tõmbas tänaval suitsu, kui voorimees, koni maha, jalaga peale ja sülje lärakas sinna kõrvale.

Bussis oli, kui dzungel: röökimine, labane naermine ja rõvetsemine. Ma saan aru, et kui kena peokleidi saab muretseda, siis mantlit ei jõua enam osta, aga trügida garderoobis ja joosta minema enne, kui on eesriie lõplikult ette lastud…

Lasterikaste ühingu esinaisel polnud niipalju aega kuulata, mis mul talle ütelda oli, keeras mulle poole sõna pealt selja.

Ma tahtsin teda hea etenduse eest tänada, aga mu sõnad jäid õhku ja seisin kui loll seal tänaval.

Kõik see varjutas toredaid elamusi ja lubasin endale, et ma ei lähe enam kunagi lasterikaste üritustele ühise bussiga, et mitte oma tuju rikkuda.

Oma laste üle võisin uhke olla , nad olid kenasti riides, poisid kenades ülikondades ja tüdrukud pidulikes kleitides ja isegi pisikesed lapse pojadki suutsid vaadata vaikselt etendust ilma kisamata ja rabelemata.

Aga vastik tunne jäi hinge kaasreisijate labasest käitumisest.

Sõin õhtul ahnelt poja maitsvat Ilvese juustu suppi ja öösel hakkasid mind piinama mõtted mis ammu tahtsid saada kirja pilti aga polnud mahti

Mu armas jumal, täna on mul sulle rääkida üks jutt

Mis minu meelel keelel kripeldamas ammu on

Sa üsna kindlasti tead isegi, mis sorti on see jutt

See pole palve pigem alandliku teenri tänu on

Ja igal hommikul või öösel kui olen ärkamas

mõtlen tänuga ma sellele, mis Jumal mulle andnud oled

ja kõigele mis minu hinges tänu Sulle tärkamas

Ja sellele mis kõigest tegelikult Sa mind säästnud oled

Ma tänan selle eest, et minu eluteega ristunud

on nii häid ja halbu aegu, inimesi, seikasid

Et igal hommikul võin ärgata ma kalli kaitsvas embuses

ja et igal ööselgi ta valvab kiivalt minu hingamist

Et saaksin pikalt käia tema kõrval eluteed

Mul eluteel on olnud rõõme pisaraid ja muresid

Suguseltsi vaenamisi sõjatulesid

Kuid ikka seisab vankumatult minu kõrval

Mu õilis rüütel kaitsmas ikka minu kõrva`.

Ma ise olen pidand maha palju võitlusi,

et oleks pesa soe ja riie seljas ja oleks õigusi

Ma olen ise üsna tihti pidand põhku õhtul pugema

et kõht on tühi, tuba külm ja mõtted tõsiasja tõdemas,

et kui mõnikord on tuba soe ja õhtul kõhusopis miskit,

on kapid tühjad ja tulevik ei tookski justkui miskit.

Kui hinges kõle on ja rüütel võõraid tube pidi kolamas,

Sa olid ikka kaitsmas minu teid ja tegemisi soravalt,

et nüüd ma oma elusügises saan rõõmuga

ükskõik mis kell oma silmad avada

ja leida ennast sinu armu sees

ja soojas kalli kaisu embuses

et valvad oma koja akendest

ja hoiad peo all mu eluteel

et andsid tundmist ka mu lastele

mis õige on ja vale veel

et ma ei pidand risti astuma ma oma laste isiklikul eluteel

Sa armas jumal palun valva veel mu päeva tegemisi

ja minu ning mu suure pere öiseid hingamisi

Et minu rüütel elaks minu kõrval ikka kaua veel

ja et oma valvamises ei peaks ta igal öösel jääma ärkvele

ja ta võib jätta valvamised rahulikult Sinule

Mu armas Jumal, täna on mul sulle rääkida üks jutt

Mis minu meelel keelel kripeldamas ammu on

Sa üsna kindlasti tead isegi, mis sorti on see jutt,

see pole palve, pigem alandliku teenri tänu on

Pühapäevane heietus

Käisin reedel Tallinnas

Komandeeringu raha saadeti ette ja siis sõitsingi

Sain näha ja kuulda mitut huvitavat asja, midagi head ja ka südamevalu

Oli kasulapsega mõnus õhtu , aga mure ta elu ja olu pärast tuli musta pilvena kaasa

Ma ei saa südant valutada kogu maailma eest, aga mõne eest ikka valutan.

Teen südame kõvaks ja elan oma elu edasi, aga midagi hingesopis ikka kipitab

Saan olla vaid armas ristiema kelle juurde saab sõita ja kellele võib alati helistada

Nüüd olen ikka veel reisi väsimuse kütkes, aga kõik läheb mööda

HOMME TULEB PAREM PÄEV

üks välgatus

tahtsin minna üles tuppa ja möödusin korra köögi aknast, mai saanudki kohe ära minna, pidin panema kirja Teisipäev, 12. veebruar 2008 Kell 14:22. Üks sibul arvab, et on kevad Ta minu köögi aknalaual elab Ei ole vett ei ole mulda Kuid kasvatand kui kulda Ta vastu valgust sirutanud oma rohelised lehed

ökohulluse peale

ma põhimõtteliselt ei kanna kilekotti
oma asjad kannan kaasas seljakotis
ja sussidki on mul riidest kotis
ja mis puutub nendesse sinistesse sussidesse
siis need on rõvedad
ma ei pane neid ka oma väljsjalanõude peale
kuidas see siis paistab:
siidi- kleidis villases kampsunis, pikas mantlis, nahksaabastes ja siis sinised kilesussid jala otsas
kannan alati kaasas kingi, selliseid toetatud randmega musti seemisnahkseid sandalette
pojalegi ostsin võimlemisriiete jaoks riidest koti
ma pole aastaid kasutanud kilekotte
peale nende, mis antakse kaasa poest
kui võimalik on kasutan neid võimalikult vähe
mitu puuvilja ühte kotti jne
kuna need kotid on nii viletsad, et korduvaksutust ei vea välja, siis ei kasuta ma neid mitu korda ja viskan ikka kohe ära kui veidigi rebenevad
tean, et mu ex-ämm peseb kotte siiamaani ja igakord kui poodi läheb, võtab kodust kaasa oma kotte
kui satun võõrasse linna ja seljakotti pole kaasas, ostan paberist koti, mida kasutan nii kaua kui võimalik ja lõpuks panen ahju
hoian kodus laste mänguasjugi paberist kotis
olen ikka "vaeseke" edasi nagu üks bloggisõber selliseid don quihotteklikke inimesi nimetab
see on mu elustiil
mu laps küsis , et mis jama selle prügiga on
ma ütlesin, et ta ei saa sellest paanikast aru , sest me oleme eluaeg prügi sorteerinud ja ta ei mõista ka seepärast teiste paanikat
täna lähen isale sünnipäevale
korviga
pikniku korviga
seljakotti ei mahu juustunõule, mis on kingituseks, lisaks veel toit,
pakkisin korvi joogi pudeli ja näksid
poeg tuli koolist ja küsis kuhu lähen piknikku pidama
keset talve
pakid on koos vaid sukad veel osta, siis võiba hakata reisima
lähen isale külla teatrisse ja siis vene restosse õhtust sööma