lossis käisin täna jne

Esmaspäeviti käime lossis koos

käsitööd tegemas

Mõnikord teeme klaasvitraaži, mõnikord savi, mõnikord mida pähe tuleb, et oleks huvitav ja midagi põnevat saaks valmis ning saaks midagi müüki ka panna.

Naised teevad tohutult klaasitööd , tõeline toodang, mille pärast ei peaks keegi häbenema

Täna pidime tegema kuivviltimist aga ei saanud ega saanud tööle hakata.

Juhendaja kadus ära, siis ma ei tea mis värk veel oli

Meile oli toodud praakkeraamikat, kukkusin seda maalima niikaua kui rahvas kogunes.

Ühe suure taldriku maalisin ka, liblika ja päevalillega. Paadikujuline taldrik sai enda sisemusse kalad ja väänkasvud igale poole ripendama ning üks angerjas eksis ka sinna vingerdama

Lõpuks kukkusime mingeid kummalisi jurakaid maalima, mis nägid välja veidi laeva rooliratta moodi välja. Minu hommikune „tõld“ tahtis ära sõita, korjasin ruttu, ruttu oma töövahendid kokku ja tormasin minema.

Tegelikult valutas selg pikast istumisest juba ammu ja siis lasin end ära viia selvekasse, kus mu kallim oma emale toitu valis.

Kodus seisis mu õuel kummaline kamp: kurjade, kurbade ja naljakate nägudega.

Keegi oli kellelegi peale pahane ja keegi oli kurb, et teda koledate nimedega nimetati.

Tundsin, et tegelikult elan ma teistega võrreldes ikka hästi

Keegi ei nimeta mind idioodiks oma tuba oma luba, käin kord nädalas kenade inimeste keskel ilusat kunsti tegemas, koristan millal jaksan. Kui ei jaksa, siis ei korista ja keegi ei tule mind paika panema

Ptui, ptui, ptui-üle vasaku õla pidi vist seda tegema

Naca piinlik on küll , kui õu on mukikakane, aga kellele ei meeldi ärgu siis karaku nende junnide vahel.

Homme hakkan poisse kiusama sellega, täna lähen annan veel tomatitele juua, pesen end kallima valmistatud õuedushi all, kiljun seal veidi külma vee meelevallas ja poen raamatuga põhku

üldiselt

olen ma oma eluga rahul
Osa lapsi on juba suured , oma elu peal
Mul on mõnus väike maja väikeses Eesti linnas jõe kalda peal
Mees on mõnus ja vahva, tütred toredad ja tublid, pojad ägedalt mehistumas ning kenad lapselapsed kasvamas.
Aga puudust tunnen ma oma Tartu sõpradest
Paljud on välismaal ja paljud on muutunud uhkeks või võõraks
Muidugi tööle ka võiks saada, aga enam ei tahaks end kellelegi toppida
10 aastat oli ikka pikk aeg, kus sai punnitud tööl käia kohas, kus mind vääegade ei tahetud
Normaalne töö peaks olema seliine, kus töölist on tööandjale väga vaja, aga mitte vastupidi.
Juuli hakkab lõppema ja mul on tarvis minna tööle kus olen viimast kuud.
Elus esimest korda tahaks olla nii, et ma midagi ei tunneks, mitte midagi, paneks masinlikult kokku oma asjad, teeks masinlikult ära oma töötunnid, ühesõnaga oleks kuu aega üks tuim robot ja siis saaks kuu aja pärast kord lõpuks kõik selle töökoha vaev otsa
Kripeldama jääb see kõik kindlasti kauaks, sest see oleks justkui mataks oma isklikku last.
Ehitasin ju selle lasteaia ise, korjasin naised küla pealt kokku , et neil oleks tööd. Õmblesin kõik tekid, padjad, kardinad, vaibad, kostüümid pisikestest riide raasukestest.Tassisin seljas mööbli ostsin inventari jne
Ja nüüd sain kinga
Ma ei tea kuidas toime tulla, mõtlesin juba, et küsin arsti käest rahusti retsepti , et tambin end rahusteid täis ja siis saan ehk hakkama. Muidu on tunne, et võin iga hetk plahvatada.
saaks vaid rahulikult oma aja ära oldud ja oma iskilklikud asjad sealt ära toodud, raamatud , mänguasjad, plaadid...
Jube hea oleks, kui saaks end välja lülitada, kui negatiivsed tunded vahutama hakkavad ja siis sisse lülitada, kui head emotsioonid külla tulevad.
Puhkuse ajal unustasin isegi oma isikliku tööelu traagika veidikeseks ära, suutsin endale selgeks teha, et ma ei muretse ette , et muretsen siis kui asi käes on
No nüüd siis hakkab tulema lähedale see kole koll
Ja ma saan mõistusega aru , et kui ühed uksed sulguvad, siis teised avanevad, aga mu silm miskipärast ei seleta neid uusi uksi kusagilt
Püüan unustada need jamad veel 10ks päevaks.
Panen nad järve kivi alla ;)
Lähen sulistan veidi vees, südaööl hea mütata järves , siis ei näe keegi ka kuda see vesi üle kallaste hüppab, kui mina vette oma keha heidan, pesen muremõtted maha ja loodan, et hommik on õhtust targem

Päevad on kuidagi lühikesed, nad võiksid olla 24 tunni asemel 42 tundi

Tohutult palju on teha

Iga päev algab mu päev veidi peale seitset aga veidi pärast päikese loojangut vaatan, et õuele on juba pimedus langema hakanud ning silm ei seleta enam eriti miskit

Maru vahva oli, et Riina tassis kõik pulstid pööningult alla ja tegime täna terve päev üht kaltsu sorteerimise tööd .

Mõtlesin ja mõtlesin ja välja mõtlesin, kuidas ma saan oma lapsed neid riideid harutama

Kukkusin hommikul kohvi ja kohvi kõrvast nende pulstide keskele serveerima, mis Riina eile oli õue tassinud.

Läkski mu nipp läbi, et tekitasin tüdrukutes huvi, et mis asjad need on seal õues söögi laua peal taldrikute ja tasside vahele kuhjatud.

Muidu rääkisin ja rääkisin, et pööning tuleb korda teha, aga see jäigi paljaks õhu võngutamiseks pikkadeks kuudeks

Alguses olid kõik õhinal juures, aga õhtutundidel vaibus vaimustus ning väsimus tükkis ligi.

Ühel hetkel avastati, et peab ära tormama ja rutuga pandi asjad kokku

Aga pööning sai lagedaks ja see hirmus taak sai seljast ja kaelast ära ometigi, mis vaevas mind juba peaaegu aasta, et pööning oli umbe topitud ja ma ei saanud ega saanud sest jamast läbi näritud.
Sai koerast üle saab ka sabast
Midagi jäi veel koristada, aga see ei olegi enam nii hull.
AA
Tomatid kurgid said ka Mirjamiga üles köidetud, tegin seda vaimustunud lasteaia tädi häält, et nüüd läheme kõik anname tomatitele juua ja Koit läks õnge ja kutsus oma ema ka kaasa ja saimegi kasvuhoone ilusti enamvähem korda.
Mammud küll õunaaias ootavad veel korjajaid, sest kõike ei jõutud ühe päevaga ära korjata, aga hulga sai korjatud ja täna hilisõhtul punnisin neist mahlagi välja .
Oi kui hea, et meelde tuli, lähen sikutan need purgid tuppa külmikusse, sest seriliseerija tüdruk oli väsinud ja ei külastanud neid hoidiseid täna, homme on ta ehk hoolsam ;)

viimased päevad on ikka jube väsitavad olnud

kui üldistada siis viimased kuud
Aga Rasmusel oli sünna ja see on kestnud justkui kui seto pulm ühest nädalast teise
Täna oli mu kallima hällipäev.

Hommikul tüütasin teda lille tuusti ja igivana lauluga, mida laulis mu ema selle ema jne

Maru vahva oli, kui kõik mu lapsed ja lapselapsed olid õunaaias marjapõõsa all,

möödakäijad tahtsid kaela ära käänata, kui tänav jutust , nutust ja rõõmuhõisetest kajas

Mustsõstrad on juba tükk aega valmis ja põrnitsevad oma mustil silmil maailma kohe , kohe mahakukkumist ähvardades, kui lähed põõsale ligi, siis varisevad sulle hõlpsalt pihku ja maha varvaste vahele ning põõsa alla

Habisin kahe peaoga neid suhu nii et ämbrisse ei jätkunudki marju eriti

Külmkapp on marjadest pungil. Nüüd ei teagi mis nendega teha

Raha suhkru jaoks pole , aga sügavkülma saaks vist ikka pista

Üks latskene ütles, et ei tahaks üldse miskit teha, siis tuleb mullegi selline tunne peale

Puntis oli ikka vahva korjata, kasvuhoonesse vist ei mahu karjakesi sisse, aga seal igatsevad ka taimed kellegi „rohelisi“ näppe.

Mirjam soovitas ühte aedvilja suppi juustu ja piimaga , täitsa põnev söök sai, kuigi ise süüa ei saa sellist vigurit.

Ilmataat on andnud juba mitu ilusat päeva saab aias ja õues mässata....

Maailm on täis imelisi inimesi

ja neid leidub isegi Eestis

Kui ma vaatan telekast mõnikord erilisi inimesi, siis ikka ohkan, et on toredad küll, aga nad on kuskil kaugel ja nad pole minu sõbrad ega tuttavad

Eile oli minu õuel umbes 30 vahvat inimest

Lapsi, naisi, mehi, poisse ja noorukeid

Minu õuemurul pidas kesköist söömaaega Kadrina kiriku segakoor ja pasunakoor

Käisin eile Võru praostkonna laulu päeval ja seal oli ka külaliskoor Kadrinast.

Nad võitsid mu südame oma maru vahva olemisega.

Sellist innustust kristlike laulude laulmisel Eestis olen näinud vaid vabakogudustes, aga siis on see ka kuidagi eufooriline ja peale tükkiv. Nemad aga on intelligentsed, rõõmsad ja musikaalsed

Hommikuses lauluproovis sattusin kahe Kadrina meeslaulja ette seisma, kuna seisime kohutavalt kitsal poodiumil , oli iga hetk tunne, et kukun nendele meestele sülle. See aga neid ei heidutanud, nad pakkusidki oma põlve, kuna pidime seisma seal poodiumil terve igaviku, istusid mehed altari äärele ja naljaga pooleks kutsusid lähedal olevaid naisi ka. Seisime seal poodiumil külge küljekõrval ja üksteisel kuklas kõikide kooridega korraga ja lauluharjutus venis niiiii pikale, et osa rahvast oli surmani väsinud ja mõned eakamad koorilauljad ronisid poodiumilt ära maha kiriku pinkidele istuma.

Nootide kaasi oli võimatu lahti teha, nii et eesseisjale pähe või kuskile mujale poleks sellega susanud, mu selja taga seisev bassilaulja torkis mind oma kaante nurgaga ikka korduvalt ja korduvalt lausa kõrvalehe sisse. Kui sa ikka süvenenult vaatad oma nooti ja püüad kõigest hingest ilusti laulda ja vahepeal koorijuhti ka kiigata nagu tema seda tegi , siis lihtsalt ei pane tähele kus radu see noot sul kõnnib. Kui porisema hakkasin, siis läks ta veidi pabinasse ja lubas hakata mind ainult ühe noodilehega korraga silitama, siis polevat nii ebameeldiv kui terava kaane nurgaga ja pani kaaned valju seletamise saatel altari äärele maha, et need mind enam ei hammustaks. Kõik see tekitas teistes asjaosalistes nalja ja naeru.

Lõpuks kui päriselt esinema saime , kui kontsert algas, polnud enam see seismine nii raske, kui proovis oli, aga ma vaatasin, et osa rahvast magas juba suud ammuli ja pead kuklas otsast kukkumas. Oma koori laulud läksid üpris kenasti. Koorijuht pani mind ettepoole seisma , siis oli mõnus laulda, ei pidanud teiste lauljate kaunite soengute tagant tema kätt enam piiluma nagu hommik otsa olin sunnitud tegema..

Esinema tulnud koore oli ka maru mõnus kuulata, Kadrina kiriku segakoor oli eriti vahva . Nende lustlik esitus, koorijuhi vahva olemine, äratas oma vennaste koguduse lauludega üles ka magajad

Pasunakoor mängis oma torudega kiriku nii helisema, et mu ihukarvad olid püsti.
Mul jätkus julgust peale kontserti, kuuldes et kadrinalased tulevad Räpinasse, kutsuda nad oma aeda vorsti grillima.

Oh sa poiss!! Koorijuht läks sellest kohe õhku täis ja teised kooriliikmed olid ka vaimustunud. Kui kallimaga telefonis mõtteid vahetasin, siis hõikasid mu armastusavaldustele juurde, et nemad ka peavad ka mu meest armsaks

Nali naljaks aga kohale nad tulid, kuigi ma seda viimase hetkeni ei uskunud.

Laulu oleks jätkunud ka üle südaöö. Õhkkond oli lõbus ja vahva . Sain isegi ühe laulu kaasa laulda, mida olin telekast ja raadiost hulga kordi kuulnud.

Mul pole eriti selliseid külalisi olnudki, kes katavad endale ise laua ja koristavad ära ka.

Tavaliselt jään ma üksi mustade nõude ja segamini maja keskele kurvastama

Seekord oli kõik vastupidi- rõõm külalistest ei muutunud kurbuseks

Kui bussitäis rahvast oli lahkunud oma ööbimispaika, oli hing tulvil rõõmu ja hoovis heljus veel rõõmus vaimsus

Hommikul tahtsin neid minna kirikusse lilledega tänama ja avastasin , et mu aed on õitsemise lõpetanud , mõned üksikud pikad liilia taolised lilled vaid olid vee õitsemas .Vaadates sauna taha avastasin, et punasesõstra põõsad punasid humalate ängistavas raskuses kutsuvalt. Tekkis mõte vabastada põõsad humalaist, teha neist kimbud koos punavate marjadega.

Jäin oma tegevusega lausvihma kätte, enne kirikusse minekut pidin end kuivatama justkui oleksin vannis käinud.

Kirikus veendusin veelkord , kui kaunilt oskab laulda üks segakoor ja kui võimsalt kõlab see kirikus.

Täna laulsid nad hoopis teist repertuaari kui eile laulupäeval, see oli pühalik, pühapäevalik ja ülev.

Üks pasun puhus koraaliviise, sest organist , kes lubas tulla asendama meie Kristiinat, kes tänasest puhkusele läks, jättis miskipärast kirikusse laekumata.

Muidu saime Kadrina koori toetusel ja tublide kirikuliste abiga kenasti

hakkama , aga vahepeal läksid ikka liturgia osad kuidagi metsa .

Muidu oli kirik mõnus ka ilma oma õpetajata, külalisõpetaja pidas organistita vapralt vastu ja jutlus oli ka päris tuumakas, kuigi ma praeguseks muhvigi ei mäleta, sest olgu see jutlustaja kui äge tahes, tükivad ikka mõtted rändama koju, laste juurde, tööasjade juurde või ma ei tea milliseid radu veel rändama.

Tundsin end pärast teenistust veidi peale tükkivana, et tahtsin Kadrina kooriga pilti teha ja ronisin veel bussi aadresse nuruma.

Mu kallim tihti ütleb, et olen taktitu ja ei tunneta piire, tunnen vahel selle isegi ära, kui ületan teiste taluvuse piiri, aga seekord surusin selle tunde maha, sest tahtsin nii väga sidet nende toredate inimestega säilitada.

Püüan seda lugu päeva jooksul korduvalt lõpetada , aga keegi ikka ja jälle hingab mulle kuklasse, isegi pool üks öösel ja siis on mõtted pauguga kuidagi hajevil ning sündmused ei tule kirjapilti enam nii lennukalt, kui segajateta see toimuks

südametäiega

ma ei loe sulle kunagi enam
mitte kellegi luulet
ma ei loe sulle kunagi enam
ka mitte enda luulet
sest su keelel on kidad
mis torkavad südant
nii et vahel on tunne
et sul ei olegi südant

oli jälle üks teisipäev

Saatsin Rasmuse täna pühapäevakooli laagrisse

Pastoriproua pakkus eile välja, et mu väiksem poiss võiks ka teiste omasuguste lastega koos minna.

Olin alul skeptiline, et kas ta läheb ja kas talle meeldib

Olin rõõmus, et ta saab uusi sõpru ja vaheldust ja arvutist eemal olla kaks päeva .Terve suvi on Rasmus istunud varahommikust hilisõhtunui arvutis, see on neil noortel vist mingi ilge häda kõigil . Kui Rasmus ära on, on söögiga ka lihtsam . Muidu käib ja vingub, et osta juustu , osta vorsti . Vanem poiss on leplikum sööb seda mida on ja ei hädalda. Pensionipäeval saab siis osta veidi juustu ja vorsti , kui maksudest üle raha jääb. Kui Rasmus tagasi tuleb ongi pensipäev.

ma ei taha ära kiita, aga Roll on viimasel ajal jube tubli, käib hoolega tööl, aitab mind kodus mida palun, ei kuku hädaldama kui palun tal miskit teha, ega ma tahagi teda koormata, seal selvekas, kus ta töötab on ikka ilgelt raske. Väsitav ja pingeline, tõsta neid kaste ja pudeleid jne.

Ta võiks muidugi enne kooli veidi lebotada ka, muidu tapab ikka väga end ära

Mõned marjad on aias juba mustad ja õunad ning pirnid tahavad puid raskusega ära murda.

Maru vahva oleks, kui lapsed valmivate marjade aega maha ei magaks ja oma põnnid mu marjadesse lahti laseks.

Tikripõõsas tuletab ikka meelde üht väikest tüdrukut, kes veel käia ei osanud, aga marja põõsa leidis roomates üles ja pistis siis neid mammusid pihuga suhu segamini lehtedega.

Istus seal põõsas ja nahistas vaikselt, kui vanema paaniliselt teda tagasi otsis, laps oli ju äkitselt murult vaiba pealt kaduma läinud.

Lähen annan tomatitele, paprikatele, kurkidele voolikust juua, sulen kasvuhoone , pesen õue dushi all varbad ja unemaale.

Homme kah päev …ma usun