Friday, March 23, 2007

Ausus on kena asi,








Aga mõnikord on liigne ausus veidi valus.
Mul on üks tuttav mees, kes on omast arust väga aus inimene, aga mõnikord tundub see ebaviisakuse ja kohtlusena. Liigne otsekohesus on hoopis toorus
Tegelikult on keerutamine ka inetu, aga kus on siiski kesktee?
Vahel on mul piinlik olla mõne inimesega ühes ruumis, sest tal on piinlik, et ta tunneb mind.
Kui ma väike olin, siis minu vanaema õpetas mind ikka viisakas olema ja ütles et väikeses külas öeldakse kõigile tere, kuigi sa ei pruugi kõiki tundagi.
Olen elanud 20 aastat Mikitamäel ja on vähe inimesi, kes mind seal ei tunne,
aga kui nad satuvad minuga koos olema kuskil bussis või suuremas linnas või poes , teevad näo, et nad ei tunne mind
Ma ei jää sellest vaesemaks, kui jään nende terest ilma,
aga ma pole neile midagi kurja teinud, et nad peavad kartma tutvust minuga.
Olen soliidne daam, enamasti korralikult riides ja linna ainsa kellassepa proua ning mulle tere ütlemine poleks sugugi häbiasi

No comments: