Friday, February 20, 2009

Täna oli mõnus päikseline talvepäev, kuid nähtamatud varjud kõndisid minuga kaasas siiski

Nagu sa hea lugeja tead , käin kolmapäeviti suures linnas ratastooliga tantsutuure tegemas
Sel korral jäin ka neljapäevaks linna, tütrel oli vaba päev ja ta andis mulle ka siis ühe vaba päeva, ei pidanud kohe peale ratastooli tantsu hommikul varakult tagasi kiirustama
Kasutasin vaba päeva mõnuga: käisin sõpradega „Auras“
Olen viimasel ajal leidnud endale puuetega naiste hulgast kenasid sõpru, lihtsalt bussist ja tänavalt, mitte ainult oma ühingust.
Olin ühe sõbra pool kolmapäeva öösel külas, avastasin et mulle meeldivad ka samad asjad kui temale, tuterdasime siis kahekesi mööda tema kodu ja vestlesime mõnusalt, vahepeal tegin oma arvuti tööd
Hommikul tuli tema klassiõde keskkooli päevilt meile bussi peatusse vastu ja kolmekesi koos rändasime ujuma
Mõnus oli üle hulga aja vette saada
Bussini aega parajaks tehes helistasin ühele oma noorepõlve sõbrale, sõpra polnud kodus ja telefonile vastas ta eakas ema, hästi raske oli aru saada ema jutust, et miks ma ei saa ta tütrega rääkida ja kuhu see oli siis momendil läinud
Vanadus
Sellest ei pääse me ju eegi
Mu vanatädi, kes oleks 13.juulil 99 aastaseks saanud, läks Jumala juurde 7.jaanuaril
Saan aru küll , et me pole igavesed ja kõigil saab kunagi aeg otsa, aga kurb on ikkagi
Et mida vanemaks me saame, tõmbub sugulaste ja sõprade ring aina koomale
See vanatädi oli hästi imeline inimene, hästi haritud ja üldse kena naisterahvas
Saatus oli ta jätnud üksikuks, kavaler jäi sõtta ja tädi Liis elas aastaid kahekesi oma õega, kes sai traagiliselt surma
Sellest kõigest hoolimata oli temaga meeldiv suhelda alati
Kui talle vanadekodusse helistasin, kus ta elas kuni lõpuni, oli tema jutt ikka intelligentne ja meeldiv kõrgele vanusele vaatamata
Ta luges lehti ja vaatase telerit , kuulas raadiot
Omal ajal oli Liis ajakirjanik ja huvi ajakirjanduse vastu tal ikka püsis
Tegelikult oli tädi Liisu nimi Elisabet Falkenberg, kui esimese Eesti ajal nimede eestistamiseks läks, sai temast Liis Kullimäe
Hiljem Soome sõites, kahetses ta väga nime muutmist, aga polnud vist enam midagi teha
Mul olid tädi Liisuga hästi lähedased suhted, olin talle kui tütre eest, keda tal polnud, kuigi viimastele aastatel suhtlesime harva
Tema õpetas kuidas lauas käituda, kuidas süüa , riietuda, ennast pesta; mitte kamandades vaid eeskujuga ja taktitundeliselt suunates
Kui õppisin õpetajate seminari sisseastumiseksamiteks 75ndal aastal, elasin tema talus ja selliseid toredaid päevi sooviks kõigile oma headele sõpradele
Tunnid ta kaunis aias , vestlused söögilauas, jalutuskäigud aasal ja metsas
Iga päev laual valge puhas lina, söögitoas kus ma ka magasin mõnusas tigudiivanis lopsakate toalillede keskel
Kui aastaid hiljem pedagoogilises instituudis koolitustel käisin, Tallinnas Liisi juures tema pisikeses Tallinna korteris ööbisin, tundsin end kui kõrgema klassi daami seltsis
Kuidas oli laud kaetud, voodi üles tehtud!!
Hommikuti oli mulle soe vesi tehtud, et saaksin enne kooli minekut ennast pesta
Pärast kooli oli jälle toit valmis ja laud kaetud
Ta uuris alati millal koolituse lõpetan ja kuidas tagasi jõuan, kuidas mul läks, mida ma juurde õppisin, kellega suhtlesin…
Ühesõnaga elas kaasa mu tegemistele
Kui ta hiljem kasupoja juures Mustamäel elas ja ma ei osanud pealinnas uues situatsioonis liikuda , võttis vaevaks tulla minuga kooliteele kaasa, et näidata kuidas liikuda trollide , busside, trammidega
Ronis aga trollist bussi ja bussist trammi, minu ees , et näidata kuidas asjad käivad
Kõike seda viisakalt, rõõmsameelselt, vahvalt tehes
Sellise hea sõbra , sugulase omamine on tõeline kingitus

Elu on siin Räpina kandis päris põnev
Tütar otsustas töölt ära tulla, sest see töö mis ta teeb praegu on talle vastik
Saan aru küll
Haritud kenale noorele neiule teiste sodi koristada ja lasta ennast igal matsil valimatult sõimata käib ikka au pihta küll
Aga elama peab ju millestki ja töötama peaks ka kusagil
Ja maksud peab saama makstud jne
Muusikat ka ei saa tänavanurgal teha kaabulotut tänavale visates, sest külm on ju
Ja kes siin ikka raha viskab isegi kitsas käes
Ostan uue koti kartulit köögi nurka ja kui midagi enam ei ole, saab keeta praadida hautada küpsetada mingit möksi sest kartulist,
;)

Käisin täna külas, mu üks sõber on raske haiguse kütkes
Viimasel ajal ma tihti muud ei teegi, kui käin oma kalleid sõpru teele saatmas kust enam tagasi ei tulda või voodiveerel kätt hoidmas
Mees nimetas mind sarkastiliselt surmaingliks
Mida ma saan nüüd küll oma kalli sõbra heaks teha!!?
Olla vaid rõõmus ja rõõsa
Kui minul olid kord rasked ajad, aitas ta mul marju korjata ja kui oli kitsas käes , seisis ta mu väravas kui ingel kahe pungil toidukotiga
Olin täna kaua ta juures, püüdsin olla talle toeks, kohendasin tekki, ulatasin rohtu, olin lihtsalt olemas
Andku Jumal talle täna kerge ning lühikese öö ja mõnusa une
Ta ütles, et ööd on nii pikad
Homme lubasin minna viia mingit head süüa, teha putru ja kalasuppi
Annaks Jumal talle tervist ja jaksu ning mulle jõudu olla ta toas homme jälle teine päike
Aga praegu on tunne , et tahaks minna kurbusest lumme ninuli röökima
Ma ei tee seda
Võtan oma magusa tee, poen teki alla ja luban endale lugeda luulet
Ma teen seda omas toas üksi ja valju häälega
See kosutab mu vaimu
Piiblit ma miskipärast lugeda praegu ei taha
Aga ma usun, et homme tuleb parem päev

No comments: