Monday, March 2, 2009

Juhtub, et on aegu, kus mul on silmad väga märja koha peal

Ma ei saa siis vaadata filme ega tõsielusaateid, ilma pisarat poetamata
Ega ma tegelikult ole mingi depressiivne nutunaine
Hambad on mul ikka enamuse aja irevil ja nägu laia naeru täis
Aga vahel pole ikka lihtne olla selline tavaline rõõmsameelne, naerune Marju
Ja kui küsitakse minu käest mingeid isiklikke küsimusi, ei saa ma neile rahulikult vastata, vaid puhken nutma, et seda ära hoida, vastan ma mingit lauslollust või teen rumalat nalja, millest üldjuhul enamus ka aru ei saa
Ma ei tea miks küsitakse suure rahva ees minult, et miks ma karguga käin
Ei hakka ju suure publiku ees seletama, et mul on lapseeast artriit, et kaasa räägib mu lonkamises mu igapäev juurde tulev vanus ja tervise probleemid jne
Kui ma vastan äkilise vihastamise saatel, et jälle nad küsivad, et õhtul läheb vara pimedaks , vahitakse mind mõistmatul ilmel
No mida
Ma alles pidin suure auditooriumi ees lahkama oma pere ja enda isiklikke asju ja siiiiiiiiis küsitakse: aga üks asi veel, miks sa karguga käid
Jummal küll!!!
Pealtvaatajad leidsid, et olin vastanud vahvalt, aga endale tundus küll see moment hästi tobedana
Linnaskäik kulmineerus ujulas sulistamisega , see vältas oma neli tundi ja andis üsna hea enesetunde
Kui oleks finantse, siis oleks hea käia iga nädal enda keha vees virgutamas

Ma tean küll, et meie aeg siin maailmas on piiratud, aga igapäevases elus jääb see teadmine kuidagi tagaplaanile
Kiikasin üks päev poole silmaga telest mingit saadet matustest ja leinast ja seal räägiti, et meie eestlaste matuse kombed hoiavad palju raha kokku nõustamise ja leinaga toimetulemise pealt
Et kõik ise tehes seoses surnuga, saab kalli kadunu muldamatmisega lein otsa ning kui kõik rituaalid korralikult läbi teha, võib rahulikult oma eluga edasi minna
Mujal maailmas ei jäeta kadunuga hüvasti, matustel on kirst kinni ja siis on palju vaeva hakkama saada hiljem oma leinaga
Meie pikad rituaalid seoses surnuga pidid tegelikult me vaimsele tervisele head olema
Te mõtlete, et mida ma siin heietan
Mu armas sõber läks laupäeval Jumala juurde ja lummeröökija tunne on saatnud mind viimasel nädalal
Nii kurb on kui sõprade ring aga aina koomale tõmbub
Keegi ütles, et kristlasena peaksime rõõmustama, et hea inimene sai taeva
No mida, aga mina olen nüüd sõbrata ja et ta pilve piirilt mind vaatab, see teadmine lohutab mind vähe
See on muidugi hea et ta ei pidanud pikalt piinlema
3 nädalathaigust jaläinud ta oligi:(
Ja kas ikka on see uus elu seal pilvede taga!?
Loodan, et neid ridu mu hinge karjane ei loe

Kalendri järgi on märts aga aknast paistab tõeline lumine talv
Puudel on nii paksud lumerõivad seljas, et ei saagi kohe aru kas on tegemist leht või okaspuuga
Päevad on varahommikust hilisõhtuni täis tegemisi
Alles õhtul hilja saan maha istuda
Varsti jälle tuleb juba tõusta ja algab ring otsast peale
Töö, lapsed, kodu, hobid…
Vahel saab nalja ka ses oravamoodi rattas tiirutades
Eriti selle tormise nimega poisiga
Teen mina köögis oma toimetusi- kütan, keedan, koristan nagu alati:
hõikab mind keegi heleda häälega ilusti puhtalt :memme, memme
Muidu ei oska ta sugugi seda öelda, tuleb miskit memme ja emme vahepealset ja enamasti ikka emme
Vaatan siis hõikaja poole ja oh sa tont, lävel seisab pisikene mees, aga nägu…
Silmad rõõmsalt säramas, aga pool nägu saapa määrdega ilusti ära värvitud, niimoodi kenasti ühtlaselt mustaks
Svamm näpus, et anda veel viimane lihv
Kui kisama hakkasin, tormas minema niiet tallad välkusid
Selge ahistamine, tema teeb endale kena sõjamaalingu ja vanaema tahab selle kohe ära pesta ning võtab vahendid ka vägisi ära
Tegime siis musi puhtaks ja kui juba piinamiseks läks, sai nina ka puhastatud ja rohtu ninna lastud
Siukest kisa oli maja täis
Õudselt solvunud poiss rahunes maha alles siis, kui magusat siirupit sai
Sõi musta leiba jõi piima peale ja nüüd lähme kaissu
See tähendab, et teki alla raamat kaasa ja rahu majja
Lootus on küll lollide lohutus aga vahel õnnestub ka niimoodi magama meelitada
Täna ei õnnestu
Emme tuli pekitükiga
Laps ahmis siis seda süüa ise aga kisades liha , liha ja liha…
Nüüd hüppab emme voodis üles alla
Mina tõmban teki üle pea sest MINA PEAN ikka mõne tunni magama kah
Muidu enam ei jaksa
Kaunist märtsi!!

3 comments:

Anonymous said...

Tere Marju. Sina oled mulle hea söber aga elus on tulnud söprades ka pettuda. Mis ikka teha elu selline.
Mina tegin ammuse unistuse teoks: käisin Mattiga Pariisis. Tutvusin ka Ene Rämmeldiga, keda mäletan ikka Libahundi Tiinana, aga proua ju juba 62. Ilus ja särtsakas endiselt.
Olen sel talvel palju Rikaga koos uisutamas käinud, kuna liuväli pn kodu lähedal. Varsti see löbu vist löppeb, täna oli jää juba vesine. Pariisis polnud yldse lund.
Tervisi Renna

joanamari said...

Rennale
Sinagi oled mulle hea sõber
mul on Sinu üle hea meel, et said käia Pariisis ja tutvuda Ene Rämmeldiga, ta mu üks lemmikutest
kunagi leidis keegi mind mingist portaalist just sellepärast, et mu lemmiknäitleja oli Ene seal ära märgitud
see leidja siis oli Ene isiklik tuttavgi aga see tutvus haihtus kuhugi ära
loodan, et mulle ja Enele antakse niipalju päevi ja häid juhuseid, et kunagi me teed ikka päris ka ristuksid

Anonymous said...

äkki kõlbaks sul selle kargu kohta käiva totra shtammküsimuse vältimiseks kasutada (kui võimalik) projektorit, millega kohe loangu alguses projitseerid seinale suure kirja:
kui kellelgi peaks tekkima küsimus, miks ma karguga käin, siis... ja põhjus.