Friday, April 3, 2009

Käisin täna Bonzo ja Tõuni kontserdil

Mõtlesin, et kunagi kuhugi ei saa, sest kõik kultuur on kas Tallinnas või kusagil mujal kaugel. Kui aga midagi head põnevat peaaegu koju kätte tuuakse , siis ma peaks suisa rumal olema, kui end kohale ei vea ja kui rahapäev ka samal päeval juhtub olema, kui mingi mind huvitav kontsert on
Broneerisin 2 piletit
Ja otsustasime tütrega kahekesi kindlasti minna
Hiljem tuli välja, et Riinal on tähtis harjutamine muusikakoolis kontserdiga samal ajal ja otsisin meeleheitlikult kaaslast
Helistasin kõik võimalikud ja võimatud tuttavad läbi, keda kaasa kutsuda ja tulutult, kes oli haige ja kelle muusikamaitse ei ühtinud minu omaga või kellel polnud lihtsalt aega
Kui kohale siis end vedasin, oli üllatus suur, kultuurimaja esine parkimisplats oli tühi
Kartsin, et üritus jääb ära
Astudes fuajeesse sisse, avastasin, et aianduskooli endisest kõledast keldri koolisööklast oli saanud imeväel hubane salong
Laudadel, mis olid kaetud roheliste linadega, põlesid küünlad ja ümmarguste laudade ümber olid säetud punased toolid
Rahvast oli esialgu vähe, aga aja möödudes sai pea iga laua taha kedagi istuma
Esinejad saabusid ja pakkusid publikule veini
Neil olevat seda üle liia
Rahvas oli meeldivat üllatunud ja soojenes kuidagi elavamalt üles
Kontsert oli meeleolukas: ammu kuuldud ja värsked muusikapalad rullusid lahti keldri lae alla ja panid ihukarvad muusikalisest elamusest valveseisakusse.
Võimas Bonzo ja Tõuni lüüriline hääl hellitasid kõrvu ja ülendasid meeli, armastuslaulude, looduslüürika ja isamaaliste laulude saatel
Esinejad tutvustasid naljatades oma vahvaid pille, mida oli neil kahe peal päris hulga kaasas ning jutustasid laulude saamislugusid
Mehise Bonzo käes tundusid mõned pillid eriti tillukesed nagu ukuleele ja suupill
Hiljem selgus, et Bonzo pole kusagil ametlikult muusikat õppinud ja see on hämmastav kui osav ja musikaalne inimene olla võib
Tavaliselt on eesti rahvas kummaliselt tagasihoidlik kui kontsert lõppeb tormatakse ummis jalu minema, seekord ei tahtnud rahvas lahkuda , sooviti veel vestelda pildistada ja plaate osta ja kontakte vahetada
Kevadine Räpina sai rikkamaks ühe kena sündmuse poolest
Rahvamaja töötajad olid teinud tublit tööd, et nappide vahenditega tekitada õdus õhkkond ja see neil ka õnnestus
Soovisime muusikutele head koju jõudmist külalistele ja kodus kukkusime kohe värskelt soetatud plaati kuulama, nii laulis täna hilisõhtul Bonzo ka minu majas isamaalisi laule

2 comments:

Emmeliina said...

olen sinuga ühes paadis muusikamaitse poolest. Ei väsi Bonzot kuulamast, Jäääärest rääkimata. Ja plaat on kujunduselt ka ülihästi õnnestunud!

joanamari said...

kuulan seda bonzo isamaaliste laulude plaati üksi köögis toimetades rõõmust kurbusest ja nostalgiast nõretades
undan kaasa ja ja meenutan kuidas mu tsaariaegne vanamemm neid mulle saladuskatte all tasakesi pimedas toas ahju suu ees laulis