Tuesday, August 2, 2011

Pidu peetud.

Muretsesin mitu päeva ja ajasin oma jutuga, et kuidas kohale saame sinna turismitallu kõik sõbrad ja tuttavad ka tagajalgele.
Lõpuks tuli lahendus iseenesest.
Tütar helistas , et ta ei saa tulla, sest esimene tööpäev ja kohustusi palju ja saadab pojakese koos onuga üksi ja bussiga.
Sõbrad kõik, kes nagu natukene lubasid olla meile abiks ja peoliseks, ütlesid ka ära.
Arvestasime, et kui kolm suurt last võtavad kolm väikest last sülle, saab ka ära sõita.
Et meil seal peol oleks ka midagi põnevat suhu pista, olin mitu päeva vaeva näinud
Küpsetasin soolast ja magusat.
See imemaitsev juustukook, mida ikka ja jälle teha üritan käitub iga kord isemoodi, sellest hoolimata , et ta kuidagi hüübida ei tahtnud a mingit vedelikku küpsemise ajal välja ajas oli ta ikka maitsev küll.

Hommiku poolikul käisime ennast Värska veekeskuses vihastamas, meie valla rahvale on tehtud kena soodustus, et meid viib buss tasuta kohale ja poole ujumise aega maksab kinni vald.
Teenindajatel tekkis eriline kadedus ja kuna meid polnud rikastatud mingi garantii kirjaga olimegi sunnitud maksma täis hinna.
Peale selle , et nad püüdsid oma majale lojaalsed töötajad olla tekitasid nad meis eriti ebameeldiva tunde ujulasse sisenedes ja sealt väljudes meie kallal tänitades, et kuidas ja mida me ikka mõtleme endast, et Värska vallaski pole sellist soodustust ka mitte pensionäridele ja meie tahame saada mingeid privileege , et mis õigusega.
Mu tütre raas sai selle peale peavalu, ta kohe ei talu inimlikku kadedust ja vaenu. See tundus lihtsalt isikliku kadeduse ajamisena.
Tulime koju, sõime kõhud täis, püüdsime asjast üle olla ja pesamunasid bussile sokutada.
Tuli välja et ei olegi esmaspäeval see buss käigus ja hakkasime siis õhtulaua jaoks torte kaunistama.
Sättisime kõik autosse valmis, et kui poisid Tartust tulevad, saab kohe autosse istuda ja rändama hakata.
Poisid tulidki ja reis võis alata, lipsasime poest ka vee läbi, et sünnipäevalapsele üllatusmuna ja tordikaunistuseks vahukoort osta.
Helistasime talu perenaisele, et nüüd hakkame sõitma.
Kohale jõudnult vaatas meile vastu kitse ja lambakari, kes siis kõik laiali jooksid, kui autost väljusime.
No lahe, meie selja taga talu väravas peatus ka politsei, mõtsime et nüüd saame trahvi, et nii paljukesi autos istusime, aga nemad olid välja kutsutud metsavarguse kahtluse pärast.
Politsei muigas meie ehmunud nägude peale, jutustas loo, kuidas nad olid ühte pulma pruuti röövima tellitud, soovis head pidu tuju ja lahkus.
Talu õuel oli meie tarvis juba köögist välja suur söögilaud taritud, perenaine tormas kohale kahe kena kirju linaga, ladus meie kaasatoodud nõudele lisaks omi ja käis aga kitsi lüpsmas jooksuga, vahepeal meid sooja piima, kitse ning lamba juustuga rõõmustades.
Pistsime toitu põske, rüüpasime maitsvat imelise maitsega kitsepiima peale ja asusime omapead õuel patseerimist.
Kempsu leidsime üles üsna pea ja üllatus oli suur, kuivkäimla kuivkäimlaks, aga see oli eriliselt vahva, põrandas oli neljakandiline auk, kuhu siis oma asjad sihtima pidi;)
Kõik aga piinlikult korras ja puhas.
Kanalal silt peal, kanala juures aias kaks rõõmsat kutsikat aias, vetsul silt peal, aidal silt peal, küünil silt peal ….
Siis saabus perenaine oma toimetustelt, einestas ka meiega veidi ja asus meile ekskursiooni tegema, lauta ja karja kööki ja majja.
Elamine on tal 5+ korras , midagi kusagil ei vedele, kõik asjad on omal kohal, toad korras ja puhtad, laut viimase peal puhas.
Magamistuba on tal teisel korrusel nagu mingist ajakirjast välja lõigatud pilt, tohutu suur voodi kauni lapitekiga, diivanitel loomanahad …
Ainult sinna üles saamine ja sealt ära saamine oli mulle veidi raske, trepp liiga järsk, justkui redelist roni.
Siis istusime kõik autodesse ja läksime naabertallu hobuste juurde.
Oh seda põnevust ja lusti, lapsed istusid küll esimest korda sadulasse, aga meie kõige pisem oli seda nägu nagu oleks sünnist saati ratsutanud.
Peretütar võttis pisikesed korda mööda enda ette sadulasse ja lustlik sõit läks lahti.
Mina aga olin nii väsinud, et ei jaksanud enam oodates istudagi
Heitsin seal seisnud lafetile pikali, nautisin looduse hääli ja mööda kihutavaid pilvi taevalael ja ühel hetkel avastasin, et mu juukseid üks hobune, kes ratsutamisega hetkel ametis polnud vaid karjamaal vabalt ringi luusis, nuusutamas oli.
Kuna üks sääsk mu käte kallale roninud oli, liigutasin veidi üht kätt ja hobune nii ehmus , et pani kapates minema kaugemale.
Üldse oli seal neid hobuseid hulgi ja elasid rõõmsalt seal oma hobuse elu , karjamaad korras hoides, hammastega ikka rohtu krõmpsutades ja vahepeal hirnatades.

Hobuste juures on karjas veel kitsepoisid ja mu lapsed käisid rõõmuga Mökit sügamas ja see lasi kõigel sel toimuda ka nagu tunneks oma endised rentnikud äragi.
Perenaine läks mu lastega ratsutamisega nii hoogu ,et tundus et ta oleks me perega kas või koidikuni ratsutanud.
Uhked lapsed, kiivrid peas, uhke hoiakuga hobuste seljas, tõeline elamus.
Mina olin nii väsinud, et enam ei suutnud ollagi.
Kui ratsutajd hobused koplisse tagasi saabusid, kaplsas varsake kohe piima imema, see oli imeline vaatepilt.
Läksime siis kahe autoga talu õuele tagasi ja siis hakkas tõeline pidu veel pihta.
Süüdati kaks lõket, üks veel eriti uhke ja võimas.
Lapsed möllasid heinaküünis nii, et kisa kostus taevani.
Hüppasid kõrgete heinakihtide otsas , kargasid sealt alla ja hüppasid alt üles.
Ronisid küüni laetalade otsa..
Mul oli hirmus vaadata.
Perenaine oli kogu aeg kohal ja võttis laste tegemistest rõõmuga osa.
Mina korjasin oma kola kokku ja püüdsin kuidagi pidu ära lõpetada.
Lapsed olid nii õhinas, et ei tahtnud veel nii pea lahkuda.
Suured poisid ei tahtnud pisikestega heina sees möllata ja istusid autos, oodates koju sõitu.
Tänasime tublit ja lahket perenaist, ladusime lapsed ülestiku ja sõitsime koju.
Kodus oli suured poisid tublid ja pakkisid kõik järgi jäänud toidu autost külmikusse, mina veel mõtsin, et jätaks heameelega selle töö hommikuks, sest mu ihuliikmed olid kui tina täis.
Ma e mäletagi sellist lahedat pidu mu lastel.
Oli vaheldusrikas ja lahe õhtu!!
Aitähh meid võõrustanud perele meeleoluka ja vahva õhtu eest!!!
Lapsepabulad on kõik põrandal reas ja magavad õiglase und.
Tore õhtu oli.

3 comments:

Maivi said...

Rõõm kuulda, kui meeldis! Täname!
Ega see heakord on meil hetkel siiski üsna heinaajarutuline. Sarvepillimaterjal ununes ikka andmata...
Eilseid pilte lisan järjest siia: http://nagi.ee/photos/Gevalia/sets/28668/

tegelinski said...

ehh.. kohe kadedaks teeb :)

Nataly said...

oi küll selised väljasöidud on toredad . Noh oli mis oli, puhkasid kenasti välja ja tasub uus reis jälle uuesti ette võtta !!!
Ni vahva lugeda su mönusaid jutukesi ....