Sunday, November 18, 2012

Ma olen mingi puudega?!



Olen jah
Mul on õues mitu puud ja kuuris on puud ja aias on  puud ja aia taga.
Ikka ja jälle  on mu silme ees  mingi mälupilt, kas kaugest lapsepõlvest või loetud raamatust või mingis filmis nähtust  unenäost.
See pilt on kui jutustus või müstiline lugu mingist üüratult kaugest ja imelikust ajast. Selles pildijadas, tundus maailm nii kohutav ja hirmuäratav.
Ikka ja jälle kordub üks ja sama kaader, ühest kõhetust, tillukesest tüdrukust, kes seisis hästi tihti mingi kõrgete lagedega, tumedate seintega ühiskondliku asutuse tohutus fuajees, surutult raskete paksude klaasidega välisuste nurka. Ta  seisis seal ikka iga päev, niikaua kuni ta ema, kes selles asutuses töötas teisel korrusel, märkas trepimademel olevast vanast peeglist seda pisikest kuju teda ootamas.
Teised Inimesed, kes ses majas töötasid olid loobunud  selle lapsega suhtlemast, sest ta ei vastanud terele, ei suhelnud kellagagi vaid seisis nurka surutuna ja vaikides, kuni esiema ta sealt  ükskord, kui aega sai ja lapse kohalolu märkas, üles korjas. Kamandas   edasi tulema, riietuma, sööma…
Otsis    oma osakonnas, kus ta töötas, lapsele pasliku koha valve lõpuni olemiseks.
Mõnikord   see laps ööbis selle maja kitsukeses pööningukambris, kus oli laes tilluke aken ja ruumi mahtus vaid voodi.
Inimesed ei tahtnud selle lapsega suhelda, sest ta oli nagu  oma maailmas, ta ei vastanud küsimustele, ega tahtnud väljuda sealt.
Seda last oli mugav pidada, ta ei seganud kedagi, ta ei kõnetanud kedagi, ei kiskunud kellegi asju ega nõudnud tähelepanu.
Ta lihtsalt oli nagu seda on ruumis mööbel, seinad, laearmatuur, trepid, käsipuud ….
Kui see lapse kasvas, siis leidis ta endale mõned inimesed, kes vahel ta maailma sisse kiigata said, aga hästi natuke, nii natuke, et ta  ise selle välja kannatas.
Ja kui see tüdruk siis kasvas, avastas maailm, et seda last saab ahistada, pilgata, maha suruda …
Mida suuremaks ta kasvas, seda hirmutavam  tundus maailm.
Ühel hetkel avastas ta, et  julge hundi rind on rasvane: tuleb ise rünnata, ahistada, olla pealetükkiv, seltsiv, ülevoolav,  siis on nagu lihtsam olla?!
Mis sul viga on, sa pole eestlane`!?
Oled  mingi puudega?!
Appi , kuidas olla keskmine?!!!!

3 comments:

Anonymous said...

Ära üritagi olla keskmine, nagunii ei tule välja. Sa oled suurema energiaväljaga ega mahu raamidesse, korralikku kodusse (M.Moguchit tsiteerides).
SA oled vahva sellisena kui oled. Renna

Anonymous said...

Hei!Head uut aastat!Kas uudiseid ka juba tuleb?Kas tervis ikka korras,Paned juba muretsema...

Nataly said...

kuidas tervis , pole ammu kirjutanud ? Olen juba oodanud ... kõike head sulle ...