Thursday, March 24, 2011

lähed rassiste ärritama;)


iga päev tõmban kitasniku üle pea ja lähen
kirikusse, poodi, näputööd tegema, tantsima, laulma, lasteaeda...
näen kaubanduslik välja ja ei riiva silma
ei riiva või;)?!
mõnda ikka riivab
mõnele jääb ette, et ma ei kanna vööd ja mõnele, et ühes ja samas riides koguaeg käin
ma mõtsin, et olen juba nii vana mutt, et SEE EI OLE ENAM KELLEGI ASI, milline ma välja näen
et vaba inimene vabal maal
aga ei
tantsima nüüd mul asja enam ei ole, sest sealt löödi mind minema, sest ma pidin nende rühmale häbi tegema, et käin nagu must vares oma mustaga
kodus ma võtan kitasniku kohe maha, sest see on ikka liiga kallis, et teda lörtsida
ja kui asun tegema mingit tööd, väljasool kodu, katan ta suure põllega
kui see setu seelik siis hakkab seda nägu minema, et ta pole kõige värskem, lasen pesumasinast läbi, kuivab ära ja jälle on hea ta selga tõmmata
mul on tas mugav, katab kõik mu head ja vead ja ta on ka ilus
mõtsin oma lolli peaga, et temaga sobib minna teatrisse ja peole, kirikusse ja tänavale
aga mõnele tundub, et ei sobi
kui oma perega setumaale kolisin umbes 25 aasta eest, oli sel ikka mitu naist, kes muud kodust väljas ei kandnudki, kui setu riideid, muidugi siis täis mundris:särk, kitasnik, põll, päärätt
kellelgi ei tulnud mõttessegi neid kurja silmaga vaadata või paha sõnaga meenutada
nõuka ajal oli muidu nii, et kui sa millegi poolest veidi erinesid, oli kohe kuri karjas
inimesed varjasid kiivalt oma kodust keelt ja päritolu
riides pidi käima kui ühtses vormis
mõtsin oma lolli peaga, et ammu juba vabadus, et nüüd saab olla nagu oled ja kellegi asi ei ole
ma ei räuska, ma ei sunni kedagi ennast vahtima, et näe mis mul seljas on
lihtsalt lähen, olen, ajan oma asja
kes teab, see näeb, kes ei tea, see ei pane tähelegi
lihtsalt inimesel on punase kandiga pihikseelik;)
mul on veel sellised mõnusad punased lisandid: peapael, 3 meetrine sall, kapuutsiga käised, mille ma kõik ise oma kobakäpakestega meisterdanud olen
kui on hästi pidulik koht, siis ma panen muidugi end kenasti vormi- peaehted, kaela ehted, särk, vöö...
aga üldiselt on mul see tähelepanu ihalus üle, vöödki ma sellepärast ei kanna, et torkab silma
noorena tahtsin silma paista, nüüd tahaks lihtsalt vaikselt ära olla
seega panen kitasniku alla musta pluusi, et poleks väga märgata, et see kitasnik on ja lähan ajan oma asja
mu pesamuna ütes selle tantsunaiste jama peale, et need mutid emmekene on sul seal päris rassistid
või et kui asun uksest välja minema ja kitasnikku üle pea kakun, et lähed jälle rassiste ärritama;)

haiget teeb küll, kui mõni kitsarinnaline kadedik suust soppa loobib
aga juba trotsi pärast käin ma truult oma seelikus
tegelikult olin ma juba tüdind ühes ja samas olemast, mugavus sundis vanale truuks jääma
mõtsin, et otsin mingi kanga, et teen suveks midagi uut, kui päike juba kõrgemalt käib ja liiga tuliseks elu kütab, on mustas veidi ebamugav

aga midagi paremat ja mõnusamat on raske välja mõelda, kui üks hästiistuv kitasnik
mul on ruumi liigutada, ta istub hästi, ta ei kortsu, ei määrdu kergelt
mingi väevõimuga ei saa mind pigistada dressipüksi, viigipüksi või teksastesse
nagu enamus memmesid ringi leegivad
kõnnivad ringi nagu igavesed põllutöölised-rasvad kitsastesse pükstesse topitud, mingi liibuv kampsun või pluus seal peal, kust on täpselt näha, mis pesu seal all on ja millised ihukumerused ja ripendused neil kõik on ja kõige peal siis puhvaika ja siis vinguvad, et neil on kõik halvasti
võibolla nad tunnevadgi end kokkupigistatuna vägade kehvasti, aga teistmoodi ei oska ega julge ja siis on nii hea mu kallal hambaid teritada;)
täna on keraamika töötuba, sinna ma kindlasti tahan minna ja ma ei lähe kindlasti mitte millegis muus, kui oma armsaks saanud kitasnikus
hoidke alt rassistid!!!;)

Saturday, March 19, 2011

jälle taas vahva aeg mu majas


maja on täis nuttu, naeru, kilkeid ja ruttu
maja väriseb, kõriseb naerust, koliseb paljude jalgade ja käte rutakast askeldustest
öö paiku kõik äkki vaibub ja hommmiku hakul algab kõik uuesti peale
asun söögitoa poole kooogiküpsetamise, lauakatmise ja kohvi-kakao keetmise teole
sest palju pole enam selle hetkeni aega, kui kamp näljaseid suid ja rõõmsaid nägusid maja uuesti vallutavad
õues sajab laia mõnusat lund
tuleb meeleolukas päev ja nädal
sest koolides on vaheag ja kõik mu lapselapsed ja nende hõimlased on asustanud minu pisikese maja
põrandad on täis asemeid ja nendel tossavaid lapsi,ülemise korruse välisukse ees peab olema hästi hästi ettevaatlik, et kellegi varbakeste peale kogemata ei sõku
kuna suid on palju, pean minema pannuka tainast keerama ikka suure kausiga ja kakaod suure kannuga
olge kõik terved ja ilusat pühapäeva kõigile!!!

Monday, March 14, 2011

14.04.2011


eile hommikul sai heisatud mu majale lipp,
käisin ikka meesperele pinda väga selle lipu pärast
sest ma väga tahtsin, et see lipp saaks heisatud, mitte ainult emakeelepäeva pärast vaid millegi erilise pärast mu elus
eilne päev oli mulle väga erilise tähendusega
olin aastaid sel päeval haarand hommikul telefoni, et siis sinna laulda, et kuulda vastu tänulikku rõõmsat mõminat
eile panin meelespea kurvalt kinni ja ei laulnud midagi

kunagi oli mul üks pelgupaik, kui helesine unistus
kui sealt lahkuma pidin,
sain sealt kaasa ühe helesinise tassi ja helesinise küünla
tass läks juba ammu kildude maale, aga küünal on alles
vahel süütan ta, kui vajadus tuleb
viimasel ajal on ikka liiga tihti temas tuli
eile lasin end viia ühte minu jaoks erilisse kohta sööma,
kuhu võtsin kaasa lauale põlema ka selle küünla
toit valmis nii tükk aega, et oli aega mõelda pikalt, miks ma seal olen.....
asusin koduteele enda sisemuses tuline supp südant soojendamas ja mu mälestustes üks kauge helesinine unistus.....

Wednesday, March 9, 2011

Käisin eile teatris


Rihtisin mulle paljud olulised tegevused eilsele päevale ja võin öelda, et päev läks tõesti korda
Kõik mu planeeritud tegevused laabusid kenasti, asjad klappisid ja südaöö hakul end teki alla sättides oma isakese toakeses, mõeldes möödunud päevale, olin ülimalt rahul
Ammu pole olnud nii, et mõtled ja teedki ära, vaid nagu mingi nähtamatu jõud kisub ikka ühe ja teise asja kiiva
Kas kohtumised hilinevad või jooksevad üksteisele sisse, hilineb buss, on keegi halvas tujus ja rikub seda ka teistel või ma ei tea mis veel
Eile hakkas rodupidi kõik edenema, hambaarstil läks kenasti, raha küll võeti aga ka mitte väga palju, psühholoog andis vahva suuna mu mõtetele,lõuna oli haigla kohvikus maitsev, odav ja toitev, Põlva ajakirjanik, kellega kohtusin oli tore, arukas, lihtne ja konkreetne
Kolistasin end kolme paiku ratastooliga Tartu poole, buss sõitis täitsa graafikus, bussijuht oskas isegi peale oma emakeele ka minu emakeelt ja ma sain temaga oma reisiasjad aetud; tooli pakiruumi, pileti kätte ilma intsidentideta ja pärast tooli ka kätte ilma minupoolse pingutuseta
Rallisin mööda bussijaama mõnuga ringi, ammu pole tooliga sõitnud, sest talv on hoidnud tooli lumevangis
Kui olime Tartu fotograafi ja ajakirjanikuga kamminud läbi bussijama ja selle lähedased inva wc-d, helistas kohe mulle üks mu Vilde teatri kaaslane, kellega olime kokku leppinud õhtusöögi jagamise
Meeleoluka vestluse saatel hiilis õhtusöök märkamatult mu sisemusse ja juba helistaski teine vildekas, et hakkame sõitma esikale
Vanas hullari hoovis haaras lavastaja kohe mu seljakoti, et mul kergem oleks majja siseneda
Ruumides käis veel etenduse eelne kihin ja kui kell kolistama kukkkus, läksin ma teise maailma, mis rullus mu ette lahti
Ma nutsin ja naersin ja unustasin sootuks, et mu ees on harrastus näitlejad
Kui enne etendust fuajees piletimüügi laua juures istudes ühe väärika ja laheda vildekaga jutlesin, tuli trepist üles heli nagu oleks sealt suur tohutu saja aastane isend puhkides ja ähkides ning ägades üles roomanud
Kui häälele lisandus ka pilt, sain aru, et oli tegemist mu kalli kauaaegse lavapartneriga, kes on küll poolesaja aastane, aga oli äsja põetud viirusest nii murtud, et nägi välja kui saja viiekümnene ja väga räsitud
Mõtlesin haledusega ja kaastundega, et kuidas ta ometi oma rolli nii teeb
Etenduse ajal läks aga mitu korda uks lahti ja meie ette ilmus särav lahe tüüp, kelle äsja põetud haigustest publik ei näinud raasugi
Kui etendus käima läks, oleks ma tahtnud kuulda muusikat
Video, mis seinale ilmus, oli algselt hääletu ja see oli kummaline või oli see taotluslik, et vaikusega tirida meid argipäevast välja;)
Aga ühel hetkel läks lugu niii käima, et et haaras mind nii kaasa, et pidin end jõuga ohjeldama, et teisi vaatajaid oma emotsioonide pursetega; naeru ja pisaratega mitte segada
Lugu on mulle teada tuntud, tekstki mõnest kohast pähe kulunud, aga kuidas vildekad seda esitasid, oli väga eriline Kõik näitlejad mängisid 100000 %, elasid laval oma rolli nii sisse
Läksin nii osatäitjate emotsioonidega kaasa, et unustasin enese olemasolu sootuks
Oli veel üks lahe üllatus
Laval oli üks mutike, hiljem kui kostüümid ja maskid maas, uurisin ma naisnäitlejaid imestusega-näitlejate hulgas olid kõik naised aga ilusad kaunid ja noored
No kus on ikka ümber kehastus

After party oli mõnus, lihtne ja kiire, täna ju kõigil tööpäev
Vahva ja rõõmsa vestluse saatel tühjenesid kaasatoodud suupistete ja mahlade pakid
Niisama kiiresti kui "lauake kata end" lahti rullus, nii ta ka end ära koristas
Lavastaja veel helistas olemisekese ajal kaugel viibivale peaosalisele, kes esines etenduses vaid videos, kunstnikule ja kellelegi veel, et muljetada ja õnnitleda ja kiita ning tänada
Kui ruumid seatud vajalikkku konditsiooni,asusime rõõmsa ja rahuloleva kambana koduteele
Imekaunis lapseootel vildekas puistas oma auto täie rahvast ühekaupa linnapeale laiali ja ma loodan, et ta jõudis turvaliselt ka ise koju
Tänud kõigile ajsaosalistele, kes aitasid mu eilset imelist päeva sisustada ja ilmestada ses kurvas kevades

Sunday, January 30, 2011

vaikus


Mul on nii palju öelda
aga ütelda ei saa
Tahaks kirjutada
aga ei tohi
Sest iga väljaöeldud sõna
Saab kuuldavale tuues
vale tähenduse
Ja kirjutatud read
pole hoopis head
Nii ma vaikin
Ei räägi, ei kirjuta
Kuni suudan
vaikida...

Thursday, January 13, 2011

Rõõm ja kurbus käsikäes


Olen hästi tundlik natuur, lasen endale halvasti ütelda ja kannatan kaua aega asjade üle, mille teised juba ammu unustanud on
Aasta lõpp oli mulle hästi, hästi raske, kaotasin kaks väga mulle tähtsat ja armsat sõpra
Kaastundliku, empaatilise ja sõbraliku inimesena tormasin sõbra lähedasi lohutama, kellest üks keeras mulle kokku paraja käki , oma käitumisega mind kurvastades ja ärevaks tehes
Tahtsin vaid head, sain ikka vastu pead
Arvasin, et olen leidnud endale juurde hea sõbra, kellele vahel kirjutada, ühiselt kalli inimese mälestusi jagada, aga….
Kellegi susserdamine ja vääriti mõistmine ja valetamine rikkus asja ära
Vanemas eas pidigi olema raske häid lähedasi sõpru leida
Teise kadunud sõbra sugulastega läks paremini, leidsime kohe ühise keele ja kurbus sai vürtsitatud rõõmuga, et olen saanud olla nii imeliste inimeste sõber ja kellegagi häid mälestusi nüüd jagada on
Minu kurbust aitab leevendada see, et mul on kohustused mu tohutu pere ees, et mu maja on täis alati väikeseid lapsi, kelle eest hoolitsemine võtab kogu võhma ja aja
Ikka võpatab süda, kui asutan end Tartu poole, tunnen puudust armsa sõbra muhedast olekust ja säravast naeratusest
Keegi ei oota mind enam bussjaama parklas, rühin üksi oma radu, hinges igatsus ja kaotusevalu
Raske on harjuda mõttega, et keegi, kes on olnud alati mu jaoks olemas, siis korraga teda enam pole, pole isegi kohta kuhu panna küünalt
Püüan mõelda me kohtumistele, kus oli vahvaid seiku, palju nalja ja naeru , head mälestused ongi mu ainsad lohutajad
Kahju, et neid jagada pole kellegagi
Uputan end kodustesse sehkendustesse, torman mööda linna, haarates tegevusi kõikjalt, mida pakutakse, et mitte jääda koju üksi kurvastama
Hommikul ja õhtul on jalge all lasteaia tee, auto läks katki ja nüüd annan iga päev tuld jalgadele ja ratastega soome kelgule
Eile juba oli tunne, et ma enam ei jaksa
Meheõde oli pai ja tõi töölt koju tulles Tormi kaasa
Olen võtnud selle vastutuse, et kasvatada seda mehehakatist ja ma teen seda rõõmuga
Vahel oskan ka kavalalt kohustust teiste kaela tõugata, et ise veidi hinge tõmmata;)
Täna on Tormil sünnipäev, tegin talle vahva lepatriinu padja
Tormi sai 4 aastaseks, laulsime talle hommikul äratuseks sünnipäeva laulu ja kinkisime, asju- mina Triinu, vanaisa kommikoti, Rasmus lotte küpsised, poiss oli algul hirmus unine, ei pannud esialgu triinut tähelegi, siis istudes potil, hõikas et ohoo, vaata, kes tuli, lepatriinu tuli Tormile külla;)
Läksime siis rõõmsalt läbi lörtsi kelgutades aeda, triinu ja kommikott kaasas
Lasteaias tekkis rõõmus elevus, lapsed arvasid, et see on see reklaamitriinu, mis telekast näidatakse
Idee ma tõesti sealt sain, aga teostus on ehk veidi vähem lapsesõbralik
Õhtul siis näeb, palju kaunistusi küljes veel on, mis ümber tuleb teha jne
Panen end riidesse ja torman linna peale tarkust taga nõudma, püüan rõõmustada asjade üle, mis mul on ja mitte kurvastada selle üle, mida mul ei ole

Olge terved!!!

Sunday, January 2, 2011

Uus aasta tuli mõnusalt



Tüdrukutel on sess ja mõlemad mudilased on kodus
Võiksin ühe viia homme lasteaeda, aga siis on teisel ju kurb
Nad nii vahvasti mängivad koos
Muidugi peab neil silma peal hoidma
Tormi tormab vahel toas ringi, kui meeletu ja siis on vaja ta saata õue möllama või siis miski huvitavaga teda haarata
Vanaaasta lõuna paiku jooksis ühest toast teise hõigates, jõulud käes ja viskas ennast vaibale pikali ja seda korduvalt ja korduvalt tehes
Kartsin, et poiss endale haiget teeb, püüdsin temast kinni haarata, temaga rääkida
Ta kargas püsti, kakkus krussis vaipa ja hõikas, et ohsa, vaip läks ulljuks ;)
Vanaaasta õhtul käisime perega saunas, küürisime end puhtaks, tundsime end mõnusalt niisama asjatades
Kui südaöö saabuma tükkis, panime üleriided ööriietele ja käisime õues uut aastat tervitamas
Siis panin meesperele lauale jõuluvorstid, mis kuidagi välgukiirgusel ära kadusid
Panin suurema lapselapse teki alla, noorem kustus juba varem ära ja palus end voodisse panna
Hommik algas kildudega
Olin mõraga morsikannu pannud igasugust nipetnäpet, sest ma ei raatsinud seda kannu ühe mõra pärast veel ära visata;)
Kass oli öösel klaveri servalt ta alla tõmmanud

Mõtlesin, et oi kui tore, nüüd tuleb tore uus aasta, killud toovad ju õnne ja ma saan ometi nüüd südamerahuga selle kannu ära visata
Korjasin killud ja kola kokku, puhastasin põranda tolmuimejaga, kloppisin vaiba ja asusin rõõmuga hommikuputru keetma

Uue aasta esimesel õhtul oli mul pisike reis, mis meeli erutas ja südaööni und ei andnud
Sain selt reisilt kingituseks ilusa romantilise laualambi, mille valguses nüüd õhtuti salli koon, mille lõnga ka kingituseks sain
Need asjad on mu armsa sõbra mälestus, mis mind igapäevaselt nüüd rõõmustada saavad, et sellise ilmelise inimese sõbraks võisin olla
Elu läheb edasi
Olge terved