vaikus

Mul on nii palju öelda
aga ütelda ei saa
Tahaks kirjutada
aga ei tohi
Sest iga väljaöeldud sõna
Saab kuuldavale tuues
vale tähenduse
Ja kirjutatud read
pole hoopis head
Nii ma vaikin
Ei räägi, ei kirjuta
Kuni suudan
vaikida...

Rõõm ja kurbus käsikäes

Olen hästi tundlik natuur, lasen endale halvasti ütelda ja kannatan kaua aega asjade üle, mille teised juba ammu unustanud on
Aasta lõpp oli mulle hästi, hästi raske, kaotasin kaks väga mulle tähtsat ja armsat sõpra
Kaastundliku, empaatilise ja sõbraliku inimesena tormasin sõbra lähedasi lohutama, kellest üks keeras mulle kokku paraja käki , oma käitumisega mind kurvastades ja ärevaks tehes
Tahtsin vaid head, sain ikka vastu pead
Arvasin, et olen leidnud endale juurde hea sõbra, kellele vahel kirjutada, ühiselt kalli inimese mälestusi jagada, aga….
Kellegi susserdamine ja vääriti mõistmine ja valetamine rikkus asja ära
Vanemas eas pidigi olema raske häid lähedasi sõpru leida
Teise kadunud sõbra sugulastega läks paremini, leidsime kohe ühise keele ja kurbus sai vürtsitatud rõõmuga, et olen saanud olla nii imeliste inimeste sõber ja kellegagi häid mälestusi nüüd jagada on
Minu kurbust aitab leevendada see, et mul on kohustused mu tohutu pere ees, et mu maja on täis alati väikeseid lapsi, kelle eest hoolitsemine võtab kogu võhma ja aja
Ikka võpatab süda, kui asutan end Tartu poole, tunnen puudust armsa sõbra muhedast olekust ja säravast naeratusest
Keegi ei oota mind enam bussjaama parklas, rühin üksi oma radu, hinges igatsus ja kaotusevalu
Raske on harjuda mõttega, et keegi, kes on olnud alati mu jaoks olemas, siis korraga teda enam pole, pole isegi kohta kuhu panna küünalt
Püüan mõelda me kohtumistele, kus oli vahvaid seiku, palju nalja ja naeru , head mälestused ongi mu ainsad lohutajad
Kahju, et neid jagada pole kellegagi
Uputan end kodustesse sehkendustesse, torman mööda linna, haarates tegevusi kõikjalt, mida pakutakse, et mitte jääda koju üksi kurvastama
Hommikul ja õhtul on jalge all lasteaia tee, auto läks katki ja nüüd annan iga päev tuld jalgadele ja ratastega soome kelgule
Eile juba oli tunne, et ma enam ei jaksa
Meheõde oli pai ja tõi töölt koju tulles Tormi kaasa
Olen võtnud selle vastutuse, et kasvatada seda mehehakatist ja ma teen seda rõõmuga
Vahel oskan ka kavalalt kohustust teiste kaela tõugata, et ise veidi hinge tõmmata;)
Täna on Tormil sünnipäev, tegin talle vahva lepatriinu padja
Tormi sai 4 aastaseks, laulsime talle hommikul äratuseks sünnipäeva laulu ja kinkisime, asju- mina Triinu, vanaisa kommikoti, Rasmus lotte küpsised, poiss oli algul hirmus unine, ei pannud esialgu triinut tähelegi, siis istudes potil, hõikas et ohoo, vaata, kes tuli, lepatriinu tuli Tormile külla;)
Läksime siis rõõmsalt läbi lörtsi kelgutades aeda, triinu ja kommikott kaasas
Lasteaias tekkis rõõmus elevus, lapsed arvasid, et see on see reklaamitriinu, mis telekast näidatakse
Idee ma tõesti sealt sain, aga teostus on ehk veidi vähem lapsesõbralik
Õhtul siis näeb, palju kaunistusi küljes veel on, mis ümber tuleb teha jne
Panen end riidesse ja torman linna peale tarkust taga nõudma, püüan rõõmustada asjade üle, mis mul on ja mitte kurvastada selle üle, mida mul ei ole

Olge terved!!!

Uus aasta tuli mõnusalt

Tüdrukutel on sess ja mõlemad mudilased on kodus
Võiksin ühe viia homme lasteaeda, aga siis on teisel ju kurb
Nad nii vahvasti mängivad koos
Muidugi peab neil silma peal hoidma
Tormi tormab vahel toas ringi, kui meeletu ja siis on vaja ta saata õue möllama või siis miski huvitavaga teda haarata
Vanaaasta lõuna paiku jooksis ühest toast teise hõigates, jõulud käes ja viskas ennast vaibale pikali ja seda korduvalt ja korduvalt tehes
Kartsin, et poiss endale haiget teeb, püüdsin temast kinni haarata, temaga rääkida
Ta kargas püsti, kakkus krussis vaipa ja hõikas, et ohsa, vaip läks ulljuks ;)
Vanaaasta õhtul käisime perega saunas, küürisime end puhtaks, tundsime end mõnusalt niisama asjatades
Kui südaöö saabuma tükkis, panime üleriided ööriietele ja käisime õues uut aastat tervitamas
Siis panin meesperele lauale jõuluvorstid, mis kuidagi välgukiirgusel ära kadusid
Panin suurema lapselapse teki alla, noorem kustus juba varem ära ja palus end voodisse panna
Hommik algas kildudega
Olin mõraga morsikannu pannud igasugust nipetnäpet, sest ma ei raatsinud seda kannu ühe mõra pärast veel ära visata;)
Kass oli öösel klaveri servalt ta alla tõmmanud

Mõtlesin, et oi kui tore, nüüd tuleb tore uus aasta, killud toovad ju õnne ja ma saan ometi nüüd südamerahuga selle kannu ära visata
Korjasin killud ja kola kokku, puhastasin põranda tolmuimejaga, kloppisin vaiba ja asusin rõõmuga hommikuputru keetma

Uue aasta esimesel õhtul oli mul pisike reis, mis meeli erutas ja südaööni und ei andnud
Sain selt reisilt kingituseks ilusa romantilise laualambi, mille valguses nüüd õhtuti salli koon, mille lõnga ka kingituseks sain
Need asjad on mu armsa sõbra mälestus, mis mind igapäevaselt nüüd rõõmustada saavad, et sellise ilmelise inimese sõbraks võisin olla
Elu läheb edasi
Olge terved

Jama ikka

,et paljudel inimestel on topeltmoraal ja paljude juttu ei tohi mingil juhul otseselt ega tõsiselt võtta vaid peab laskma läbi üsna tiheda filtri
Mõni psühhopaatlike kalduvustega muidu päris tore inimene võib oma hullu jutuga sind nii ära ehmatada, et kui koheselt ei tuleta meelde, et pead tema jutu alati läbi tiheda filtri laskma, et midagi mõistlikku ta jutust aru saada
Ma saan aru küll, et kui elad üksi, lugeda ei viitsi, telekat ei vaata, raadiot ei kuula, siis ongi nii, et mõtted hakkavad kõiki kohtumisi ja uudiseid panema vürtsikasse kastmesse
Päris nõrgamõistuslikuks teeks, kui neid jutte siis tõena võtta ja südamesse võtta
Tegelen oma koduse lasteaiaga, ülikoolides on sessid
ja lapselapsed on kodus ning hommikust õhtuni käib meil lasteaia rütm
Hommiku puder, siis õue, siis lõuna, lõunauinak, joonistamised, laulmised….
Söögitädi, trepipesijat, ega katlakütjat mul pole, seega raban nii, et tuli mutris
Meespere natu mind aitab, aga toidumajandus on kõik ikka minu mõelda, planeerida, teha
Peale üht telefonkõnet olin veidi segaduses, sain aru küll, et mõne inimese juttu tuleb läbi filtri võtta, aga häiris ikka
Ei ta kas ta nüüd kodus peab peenikest naeru, et sai mind ehmatada;)
Sättisin lapsekesed lõunauinakuks teki alla, pikutasin ise ka veidi ja proovin linnavalitsuses paar asja ära ajada
Olge kõik terved ja ilusat aasta lõppu!!!

Kurvad jõulud sel aastal mul

Ükskord mitme aasta eest, kui sõitsime puuetega naistega mingile koosviibimisele, koosolekule, kohtasin imelist inimest Invabuss hakkas meid naisi linnas üles korjama ja ühel hetkel avanes bussiuks ja sellel seisis kena, intelligentse välimusega, ilus, pikk vanem daam Ta vaata bussi sisse, vaatas mulle otsa, vaatas  bussi tagumisse otsa ja mulle otsa ja siis ütles, et ta istub minu kõrvale ja siis me saame sõbraks ka. Ja oligi nii. Tuli välja, et ta on endine kauaaegne eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Pikk ja piinav reis muutus temaga koos kergeks ja imeliselt huvitavaks. Tagasi sõites vahetasime telefoni numbreid ja meist saidki head sõbrad Käisin tal korduvalt külas ja helistasime tihti teineteisele. Viimasel ajal oli ta tervise pärast kusagil hästi kaugel hooldekodus, kuhu ma teda vaatama minna ei saanud ega osanudki. Ta isegi kord telefonis ütles, et ärgu ma tulgu, et las jäävad tast head mälestused mulle, kui jalutasime kahekesi koos ringi ja olime teineteisele toredad sõbrad. Suvel kui helistasin, jättis ta minuga justkui hüvasti , soovis mulle ja mu perele kõike, kõike head ja palus eriti tervitada seda poega, kellega ma tal külas käisin ja keda ta väga kohe omaks võttis. Ta viimased sõnad olid mulle, et ta on väga, väga haige. Hiljem vastas automaatvastaja, et see number kuhu ma helistan on välja lülitatud ja nüüd jõuluajal, et seda numbrit pole enam kasutusel. Otsisin netist ta poja numbri ja sain teada kurva uudise, mu armas sõber on lahkunud juba septembris Kui keegi ütleb, et ta jõulud on kurvad, siis seda on nad ka see aasta minul. Panen laua täis küünlaid, et mälestada oma kadunud armsaid sõpru. Olge terved ja öelge oma headele sõpradele, kui tähtsad nad teile on, nende eluajal.

Elu on ilus

Olin tükk aega kahe vahel, kas lähen vildekate jõulupeole või mitte
Olen peaaegu, et 25 aastat nende tegemistest eemal olnud ja mõtlesin, et nüüd siis oma elu sügisel, kas mul enam üldse sinna asja on?!
Lõpuks ikka kirjutasin, et tulen ja tütreraas ka oli nõus mind saatma sel pidulikul vastuvõtul. Ma lugesin vildekate siselistist välja, et on plaanis pidada justkui stiiliõhtu: teemal presidendi vastuvõtt, kus kutsutud on kohale ilmunud koos kaaslasega
Mina siis valisin kaaslaseks oma vanima tütre
Tegelikult olin kuni peo keskpaigani veidi pinges
Rahamured lahenesid alles raasuke aega enne pidu ja kerkisid üles jälle peo jooksul
Kohale jõudsime väga kenasti
Üks armas vildekas oli võtnud oma varudest välja väikse mikrobussi ja seal oli lahe sõita lõbusate sõbralike kaaslastega

Tabivere seltsimaja oli piduehtes ja ees ootasid meid ka mõned vanad head tuttavad ja mõned üllatuskülalised minu jaoks
Kõik külalised olid end nii kauniks ehtinud, et mul tükkis kiidusõnade tagavarast puudus tulema
Lavastaja tuli lausa mu juurde, kui me tütrega saali servas meie jaoks veidi võõrast rahvast uudishimulikult silmitsesime ja kiitis meie kõigi kohalolijate välimust, et võimas, et tõeline presidendi vastuvõtt

Kui saabus jõuluvana, oli mu üllatus suur
Ta kaaslaseks oli mu lapsepõlve teatrikaaslane, ilusaks pikaks meheks kasvanud ja kostümeeritud snegurotškaks
Nalja sai palju: ta esines oma kostüümis väga vahvalt, ilusad, saledad, karvased sääred riietatud kaunitesse pitssukkadesse, sale keha kenas minikleidis, ilmekas omapärane nägu, imeliste ilmetega
Lõbusa kerglusega aitas ta kõiki külalisi jõuluvana juurde esinema ja minu võttis lausa käevangu
Olin seda kunagist teatrikaaslast kohanud tihti Tartu polikliinikus, kus ta oma tähtsat igapäeva tööd teeb ja ta oli ehk märganud, et ilma „turvameheta“ ma eriti ei käi
See oli minu jaoks õhtu nael, see üllatus, et mu kunagisest lasteteatrikaaslasest on selline imeliselt vahva mees kasvanud ja et ta ikka veel teatrit teeb
Kõik vildekad olid ettevalmistanud midagi erilist esitamaks jõuluvanale ja seda oli väga nauditav kuulata ja vaadata

Peale eriliselt maitsvate toitude manustamist, ilmekate ja rõõmsate ning teatraalsusega vürtsitatud kõnede ja tänukõnede kuulamist, asus osa rahvast saali mängima pantomiimi, osa grupeerus vestlusringidesse
Võtsin neist kõigist tegevusist õhinaga osa ja olin väga rahul, et end kodust välja vedasin ja tundsin, et põnev elu on veel kõik ees
Keset väga mõnusat vestlust vahvate härrasmeestega, tabas mind migreenihoog
Täiskarsklasena arvasin, et kui kugistan mingit alkoholi, pääsen piinavast valust
Mu ees baariletil oligi mingi klaas mingi joogiga, haarasin sellest ja nina kinni hoides neelasin seda, kui kibedat arstirohtu paaniliselt enda sisemusse
Tütar avastas, et käitun tavatult ja organiseeris mulle kohese ärasõidu
Alkohol väikses koguses päästis mind tõesti piinavast valust, vaateväli mu silmade ees tuli ahendusest laiaks tagasi, väike tuikav valu tekkis, aga midagi hullu nagu tavaliselt, kui ma mingit medikamenti ruttu ei manusta minuga ei juhtunud
Üks kaunis noormees tuli minuga lausa korteri ukseni, et vaadata, kas minuga ikka kõik korras on ja palus mul kindlasti helistada, kui abi vajan, kui arvan, et tema kodused tabletid mind aidata võiks
Tema lahket edaspidist abi ma täna öösel kasutama ei pidanud
Mul oli vaid kahju, et ei saanud olla kohal päris peo lõpuni ja veeta veel imelisi hetki oma uute ja vanade kaaslastega
Aga ma loodan väga, et neid hetki tuleb mul veel
Tütar jäi minust peole edasi ja ilmus mu kõrvale põrandale tehtud magamisasemele mingil öötunnil
Hommikul ütles läbi une, et tal oli tõeliselt tore õhtu
Tänan väga korraldajaid imelise peo eest ja vildekaid sooja ja mõnusa suhtumise eest
Sain tagasi oma vana perekonna ja juurde uue
Kaunist jõuluaega kõigile

kurbus

Viimased päevad on olnud täis sündmusi ja ränki üleelamisi
Kaotasin oma väga hea sõbra ja teekaaslase
Esmaspäeval kustus jäädavalt ta eluküünal
Kui mulle helistati ja teatati ta surmast, olin hommikuni magamata ja pöörlesin ringi, kui haige
Mõistus ei taha kuidagi vastu võtta seda kurba tõsiasja, et pole enam inimest, kes oli kord füüsiliselt, kord nähtamatult mu kõrval aastaid
Mu elus on olnud olukordi, kus olen pidanud olema silmitsi raskustega, mille kandmisega tundsin vahel, et murdun
Nendel hetkedel oli see kadunud sõber alati mu kõrval
See sõber oli alati mu jaoks olemas, telefonikõne kaugusel
Nüüd äkki oli telefonis tühjus
Võtsin kokku kogu oma vaimujõu ja asusin teele
Õhtul enne matuseid käisin sõbra koduste juures, kellede sõbraks olen olnud oma tüdrukupõlvest alates
Sinna sõites olin nii abitu, kuidas sa lohutad teisi, kui oled ise nii lohutamatu
Sõitsin peatusest mööda, ekslesin kui segane mööda oma kunagist kodulinna
Lõpuks jõudsin sõbra ukse ette, kus seisis ta auto
Jõnks käis südamest läbi, et iial pole mul enam selle salongi asja, et kunagi ei vii mind enam see raudne ruun avastama uusi paiku, lennutama lennukeid..
Sõbranna oli muidugi endast väljas venna kaotuse pärast, käitus eksalteeritumalt kui muidu ja kurvastas mind mu niigi suurele kurbusele veel mitmekordselt lisaks
Parandasin isa juures poole ööni oma riideid, neid pisaratega niisutades
Matus oli ilus, nii ilus kui saab üks matus olla
Sõbra sugulased olid armsad ja südamlikud
Nad võtsid mind hetkega oma ringi ja toetasid nii mind, kui üksteist vapralt
Mu oma tädide ja onude ring on kitsaks jäänud ja nüüd sain endale korraga justkui juurde neli onu ja ühe tädi
See tunne oli kurbusega vürtsitatud rõõm
Peale matuseid suutsin oma linnas ajada olnud asjad isegi adekvaatselt aetud, aga muidu tolgendasin niisama ringi, kui peast segane
Iga vastutulev habemik pani mind võpatama ja mu vaim ja ihu on siiani haiged
Koju sõitva bussi uksel sain sõbranna käest koti täie süüa teele kaasa, mille mandariine kukkusin kohe kugistama, suitsu ma ei tee, viina ma ei joo, siis on söömine aastaid mu lohutus tegevus olnud
Liha ma bussis välja võtma ei hakanud ega pirukaid vitsutama
Ma ei mäletanud, kas ma oma kadunud sõbra isa ikka tänasin peielauas kõige hea eest ja helistasin talle bussist
Õhtul hiljem sain sõbranna käest pragada, et miks ma ta isa šokeerin oma kõnedega
Kodused oli empaatilised ja vahvad, olid mulle supi keetnud, mille siis sõbranna antud liha ja moosipirukatega ahnelt alla neelasin
Tean küll, et oma tervise pärast söögiga end lohutada ei tohi, aga ma ei suutnud end ohjeldada
Hea kõhutäis tõi selgemad mõtted ja mõtsin, et järgmisel päeval hakkan tubliks
Elu läheb edasi, kuigi mõistus tõrgub leppimast kaotusega
Ei taha ära kiita, aga kallis kaasa on mu kõrvale kasvanud kui tubli rüütel, on mulle viimasel ajal igati toeks ja paneb mind iga päevaga rohkem imestama, kui imeline inimene ta ikka on
Kõik teravad nurgad on ümaraks kulunud ja vanad mured ära me juurest hõljunud
Aga ikkagi on nii kurb, kui su sõprade ring aina koomale tõmbub
See on ju vanade inimeste liigutus, et kui lehte lugema hakata, siis ikka surmakuulutustest
Hirmutav on mõelda, et mina ka juba seal maal olen
Pusisin eile hilisõhtuni kinke teha, jõulud pressivad peale, ehk nad lahutavad veidigi mu lõpmatut kurbust