Kurvad jõulud sel aastal mul

Ükskord mitme aasta eest, kui sõitsime puuetega naistega mingile koosviibimisele, koosolekule, kohtasin imelist inimest Invabuss hakkas meid naisi linnas üles korjama ja ühel hetkel avanes bussiuks ja sellel seisis kena, intelligentse välimusega, ilus, pikk vanem daam Ta vaata bussi sisse, vaatas mulle otsa, vaatas  bussi tagumisse otsa ja mulle otsa ja siis ütles, et ta istub minu kõrvale ja siis me saame sõbraks ka. Ja oligi nii. Tuli välja, et ta on endine kauaaegne eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Pikk ja piinav reis muutus temaga koos kergeks ja imeliselt huvitavaks. Tagasi sõites vahetasime telefoni numbreid ja meist saidki head sõbrad Käisin tal korduvalt külas ja helistasime tihti teineteisele. Viimasel ajal oli ta tervise pärast kusagil hästi kaugel hooldekodus, kuhu ma teda vaatama minna ei saanud ega osanudki. Ta isegi kord telefonis ütles, et ärgu ma tulgu, et las jäävad tast head mälestused mulle, kui jalutasime kahekesi koos ringi ja olime teineteisele toredad sõbrad. Suvel kui helistasin, jättis ta minuga justkui hüvasti , soovis mulle ja mu perele kõike, kõike head ja palus eriti tervitada seda poega, kellega ma tal külas käisin ja keda ta väga kohe omaks võttis. Ta viimased sõnad olid mulle, et ta on väga, väga haige. Hiljem vastas automaatvastaja, et see number kuhu ma helistan on välja lülitatud ja nüüd jõuluajal, et seda numbrit pole enam kasutusel. Otsisin netist ta poja numbri ja sain teada kurva uudise, mu armas sõber on lahkunud juba septembris Kui keegi ütleb, et ta jõulud on kurvad, siis seda on nad ka see aasta minul. Panen laua täis küünlaid, et mälestada oma kadunud armsaid sõpru. Olge terved ja öelge oma headele sõpradele, kui tähtsad nad teile on, nende eluajal.