Wednesday, September 26, 2007

MA KÄISIN PULMAS




Mind ei kutsutud pulma, ma ise läksin

3päeva pärast pulmi läksin külla oma kallile sõbrale, kes läks laupäeval mehele

Maalisin üleeile hommik otsa oma kallile sõbrannale ja tema kaasale paati, savist paati

Maalisin ja maalisin, maalisin ja maalisin niiet lõpuks olin oma tööga rahul või mõtlesin et rohkem ei mäkerda, kui ei taha oma tööd päris untsu ajada. Vabaharidus seltsist ostsin savist toorikud ja ma sugugi ei lootnud, et nendest toorikutest midagi ilusat tulla võib

Kui me mingeid pudeleid kunagi mingi kalalaada jaoks mäkerdasime, siis jäid need küll koledad, matid ja kahvatud.. Üks armas sõbrake tõi mulle kunagi suvel portselanivärvid, mis muutsid mu töö eile lausa imeliseks.

Lõpuks marssisin paadid ja „kaapekakk“ rõõmsalt kotis kolksumas koju.

Ma ei raatsinud oma kalleid värve ära visata ja tegin oma poja sünnipäevaks kena tassi, kuhu pintseldasin mõnuga kõik värvid ülestikku ja kõrvuti, niiet sai tore värviline kruus. Kodus kukkusin neid küpsetama, Rasmus aitas veel Rolli tassile nime ja näo peale maalida ja siis hakkasid paadid ja tassid voorima ahju poole . Rasmus tegi veel nimed kodustele supikruusidele ka

Kui paat , mis ma pulmakingiks tegin oli jahtunud , pakkisin ta kotti, ilusa puhta käteräti sisse ja tema teekond pruutpaarini võis alata.

Eile hommikul käisin arsti juures , siis kiusasin oma kena raamatukogu haldjat mitu tundi, oodates karjäärinõustaja kellaaega. Ajasin ta kolleegi marru oma pika kohalolekuga.

Siis oskasin karjääri nõustaja käsi laiutama ja tööturu ameti ametniku nõutusse olukorda panna.. Sain ka teada kui vähe raha mulle töötukassa maksma hakkab. Tatsasin siis päevakeskusesse, et oodata invabussi Kell 4 ta saabuski ja siis hakkasime tee pealt rahvast peale korjama, et jõuda poole kuueks ratastooli tantsu.

Rõõmsate ja vahvate tantsukaaslastega edenes Tartu tee, kui meeldiv silmapilk

Kivilinna gümnaasiumi ees ootas mind eriline kingitus

Mulle oli tehtud personaalne tantsutool, Tartu invabussijuht oli teinud

See oli imeline tunne, et liikusin edasi kui pilvedel ja trenn polnud enam nii väsitav ja võimatu nagu eelmistel kordadel oli olnud vana raske tooliga.

Mu laps ja lapselaps särasid äkki saalinurgas, sain neid veidi põgusalt kallistada trenni jooksul ja järel. Laadisime oma kehad ja toolid bussi ja reis võis jätkuda Põlva poole tagasi. Mu kallis sõbratar ei mäletanud, et ta lubas mind enda poole ööseks , aga ma olin tark tüdruk et helistasin ette. Vastu võeti mind kenasti ja kingitus võeti kohe kasutusele

Nüüd olen oma armsas kodus ja uut väge täis

1 comment:

Karuema said...

see paat on tõesti kaunis sul välja tulnud, näha et südamega tehtud asi.