No tõesti kõigest hingest Hommikul hakkasin kella 10 st pihta ja õhtul kell pool 9 lõpetasin ja siiis kukkusin oma teismelisi poegi kasvatama, sest selle pühapäevatamise peale oli kuidagi palju auru äkki mu sees, kusjuures tavaliselt peale kelle kolme pole ma sugugi enam pooltki nii arukas kui kohe pärast ärkamist.Tavaliselt on mul vaid kaks tundi produktiivset aega hommikul, kui suudan olla värske , tubli ja rõõmus, ülejäänud aja tuian kui elus laip ja kell 3 on nii raske see olemine, et pane tikud silmade vahele, hoia peast ja kõhust kinni, et ümber ei kuku või valju häälega oigama ei hakka. Kui siis saan veidi pikutada, jaksan ka kuidagi edasi tuiata , aga midagi täpset ja tähtsat ma õhtupoole reeglina ette ei tohi võtta , sest lihtsalt kurvad kogemused tuletavad end meelde , olen paar ilusat nõud ära lõhkunud ja kaks korda oma armsa auto puruks sõitnud. Kõik ainult sellepärast, et vahel hindan oma võimeid üle ja unustan ära, et õhtul peaks nagu madalamatel tuuridel elu võtma.
Käisin hommikul karismaatilises kirikus muusikuks, lasin end lõunaks koju tuua , toitsin end jooksu pealt ja siis lasin end viia metodisti kirikusse magama.
Ma lihtsalt ei suutnud peale kella kolme enam ristiinimese moodi ilusti saalis istuda, hiilisin vaikselt teise ruumi ja tukkusin seal diivanil, hiljem tänasin Jumalat , et kellelgi selle aja jooksul pissi häda ei tulnud ja mind sealt möödaminnes ei avastanud, pool viis võpatasin selle peale, kui Soome külaline eesttoast röögatas:"Ära pelga!", vedasin siis oma ihu saali poolele tagasi ja laulsin oma heleda häälega rõõmsalt lõpulaulu kaasa.
Sõbranna kallis hing viis mind veel autoga poodi ja siis me veel istusime "Allikas" ja kuulasime uudiseid Iisrealist, tegime enestele hilisõhtust söömaaega, nautisime seda ja jutlesime.
Koju tulles olin veel nii väge täis, et kukkusin lastele võileibu vorpima ja neid puhtusele korrale ja kasinusele käsutama.
Kirikukleit tolgendab trepikäsipuul ootamas kuna ta ülemisele korrusele riidepuu peale viin, poisid said suure punnimise , sõitlemise ja pisaratega puhaste linade vahele, nii saan minagi minna ja end siruli visata.
Mukile lobi ette, uksed lukku ja unemaale, homme ka päev, kui Jumal lubab
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
heh, tead, ma hakkasin energiat saama sellest, kui end kätte vötsin ja kepiköndi tegema hakkasin...iga kord teen selle kepik¨nni ajal ka miski idamaade hingamisharjutuste seeria jua väikese meditatsiooni ja siis on ¨htuti nii palju energiat et saa magama jääda kuidagi. ja hommikul pole enam väsinud ka..
ja eks ta ikka ole mötlemises ka kinni...see löögatsumine ja tasakaalu saamine. pole vahet kas teed seda krikus, vöi yksi järve ääre...ilus on see ikkagi.
Post a Comment