Friday, October 26, 2007

Pühapäev on üks eriline päev

Minul käisid pühapäeval sellised erilised külalised , et ma olen nädal aega mõelnud, mida ma tunnen. Kui eelmine kord töötu olin , oli hetki, kus polnud elamises mitte midagi süüa

NO MITTE MIDAGI, mitte isegi ühtki terakestki, mitte midagi. Läksin tihti õhtuti magama tühja kõhu ja mõru meelega ning lootusetusega ja ma ei teadnud, mis saab homme. Inimestel polnud maksta töö eest rahagi ja keegi tõi kellassepale kellaparanduse eest mingit tangu, mida keetsid ja keetsid ja pehmeks ikka ei saanud.

Kui ma siis ühel õhtul neid tange keetsin ja pliidi all oli olnud hommikust saadik tuli ja elamine oli juba nii tuline, et raske oli olla ja lahti olid kõik uksed ja aknad et olla kuidagi saaks, astus uksest sisse vallavanem, et kas tohib , ise oli juba uksest sees. Ta tõi kastikesega ameerika naiste saadetud söögi kraami. Mu lapsed ei teadnud, mis on kuivikud, makaronid ja šokolaad, Nad jooksid ühest toast teise, kuiviku ja makaroni pakid surutud vastu rindu, ise röökides, MA OLEN NII RÕÕMUS

Pühapäeval oli mul sama tunne, et tahaks pisikese lapse kombel üles alla hüpata ja sama moodi karjuda täiest kõrist.

Kui pühapäeval kirikust koju tulin, istus mu söögitoa diivanil kolm nunna, kui kaunid suitsupääsukesed oma kenade nunnarüüde ja särasilmadega. Mu tuba oli täis soojust ja vaimsust ja midagi sellist, mida ei oska sõnadesse panna.

Nende külakostist jätkub veel mitmesse nädalasse ja mul pole millestki puudus.

Kui helistasin ühele neist õdedest, et teda tänada ja et ma tahaks kohe midagi ilusat ja erilist ja head kellelegi teha, ütles ta, et kirjuta üks ilus luuletus.

Ja nii lihtne see ongi?!

Eile õhtul kui mu eksämm helistas, kelle poja lesk ma oleks ku ära poleks lahutanud, ja me vestlesime tükk aega, kumbki rääkis oma elust, küsis ta, kas ma loodan Looja peale

Et Jumal hoiabki mind, et mul millestki puudus poleks, et mul oleks sellised sõbrad, kes mind hädas maha ei jäta ja et kõik see on Jumalast, kui ma ta peale loodan

Ja mind siis kummitabki ta küsimus

KAS SA LOODAD LOOJA PEALE?!

1 comment:

Renna-Maria said...

Usuinimesi sageli naerdakse, eriti nunnasid, aga tegelikult on ikka nemad need, kes inimestele argiraskustes meelde tuletavad körgemaid tödesid. Usk ei ole ainult kirikuskäimine, usk Jumalasse ongi see, et loodad argipäevas Looja peale.Nii headel kui halbadel aegadel.
Tahan väga sulle kylla tulla, aga töö ei lase lahti. Hea muidugi, et ylepea on tööd. Loodan, et suvel näeme.
Renna