Saturday, December 11, 2010


Pole ammu kirjutanud
Mitte sellepärast, et mul midagi väga viga oleks, aga lihtsalt on nii kiire, et pole mahtigi arvuti taha maha istuda
Tervis tasapisi taastub, nimisõnad ka tulevad vaikselt tagasi nii, et ei taha ära kiita, aga tundub, et pääsesin kergelt
Hommikuti kui palgatöö lõpetan, olen viimasel ajal tormanud alati kohe kodunt välja, asju ajama või käsitööd tegema
Vanaemade ringis tegime mitu nädalat siidisalli ja tulemus on äge
Talvetaat on oma veskid kõik avanud ja maadleme selle tagajärgedega tublisti
Kallim reedel tööle autoga ei läinudki ja tütreke viis oma juntsu lasteaeda kelguga, kuhu oli potserdatud väike inimene istuma, kui tõeline tekiloom
Ümbrus on mõnusalt valge ja nii hea on, et kuhugi minema ei pea
Tikke ja küünlaid ei ole hakanud varuma, sest mu sisetunne ütleb, et Kagu-Eestist läheb torm mööda
Koristasime reedel tütrega terve päev elamist ja asi hakkas juba ilmet võtma
Tütreraas muudkui lendas mööda maja ringi ja pani taustaks mängima enda ja kursuskaaslaste sisse mängitud džässi
Uhke ju!!
Vestlesime tütrega koristamise juurde muusikast ja inimestest ning töö lendas käes, kui kuul
Hulga asju sai paika ja korda ning koosoldud aeg oli tõeliselt vahva ja mõnus
Valmistasin korraliku lõuna, katsin laua ja sõime mõnusalt kahekesi laua taga, seda juhtub ju harva, kui saame terve päeva olla kahekesi.
Võtsime aja maha: jagasime rõõme ja muresid
Nüüd on tütar oma orkestriga puhkpilli laagris ja meie jälle kodus vaid neljakesi
Eile oli ämmal sünnipäev, sai juba 86seks
Küpsetasin suupisteid ja haarasin ahjupotiga kaasa, lõunatasime koos vanaemaga ja talle täitsa vist meeldis: rääkis, et tütre pojad käisid ka teda tervitamas
Oli rõõmus selle üle, et teda meeles ikka peetakse
Ämma tütar oli keetnud meile teed, katnud laua ja ei jõudnud meid ära oodata, sest kohmitsemise peale läks aega
Tormi poiss ei tahtnud kuidagi mõista ega sugugi arusaada, miks me kodus lõunat ei söö ja tema veenmise ja riietamisega läks terve igavik
Jõulud muudkui lähenevad
Juba kolmas küünal täna süüdata mu puuvilja vaagnal
Jõuluhüsteeria mind enam ei puuduta, ei pea mõtlema kavasid ega kostüüme, vaid lapselapsele on vaja miskit jõuluvana jaoks õpetada, päkapikumütsi varusin juba varakult ära, kui kuulsin Tormi käest laulu, mis nad lasteaias õppinud olid, kunagine kahekümne aastane muusikuks olemine on ka millekski kasulik;)
Kinkidega ma ka ennast surnuks ei jookse
Näputan igale kallile väikse asjakese ja nii võib aasta kenasti vaikselt otsa saada
Minu väike maja sai ka küünlad süüdatud, kallim leidis aega adapterid seina susata, ja kui koju tuled on majake lume sees säramas
Kunagi oli kallimal jaksu ja tossu küünlad majale kinnitada ja nüüd on vaja neid vahepeal lihtsalt seina pista ja kui jõulud läbi, saab nad jätta ootama uut aega
Kell alumisel korrusel taob juba kaheksat, on vaja alla lipata putru keetma ja hommikulauda katma
Kaunist advendi aega kõigile!!!!

2 comments:

Nataly said...

hea et oled tagasi , su blogi on huvitav lugeda ...

joanamari said...

tänan Nata
Sinu blogi on muidugi eriliselt imeline