Käsitöö laager

oli ikka jube väsitav ja närvesööv.
Jäin ikka mõnele prouale nii ette, et no tule taevas appi
Ma ei oskavat ei sibulat lõigata ega söögilauda õigel ajal minna
Siis oli jälle häda, et soovisin salli teha
ja portselani maalida
Pärast tuli välja, et teised tegid mitu salli , aga mina ullike julgesin vaid väikese taskuräti teha
Teised tegid suure hulga portselanmaali mina vaid kaks taldrikut, hiljem tegin suure meelehärmiga salaja kolmanda ka
Teised viltisid ka päeval mil polnud viltimist, mina jälle ei tohtinud
ja olin valest kotist villa võtnud
Villad peideti kõik ära, et ma võtta ei saaks jumala eest
mingi kott oli koridori nurgas
Sealt habisin ja kui ma sain vaid maha istuda siis oldi kisaga mul kallal
Püüan ikka elada oma isikliku toitumis- reziimi järele
aga ei lasta- küll topiti võileibu küll hapukoort, küll rasvast seljankat
küll vinguti et oma liha kaasas jne
et ei hakka siin sööma oma liha
söö mis laual on
Palusin, et mind rahule jäetaks, oma ihu tean mis teen
aga ei
Siis öeldi et olen terava ütlemisega
Viimasel hommikul, kui tahtsin veidi oma luulet lugeda külalistele enne teele minekut, kargas üks daam iga luuletuse keskel tuppa sisse ja rääkis valjult üle minu
Kui jäin vait läks toast välja, kui alustasin uut luuletust oli ta oma kõva jutuga jälle tagasi
Kui tahtsin hiljem ise kellegagi vaikselt laua teises otsas rääkida, kukkus mind sõrmega ähvardama , et ma vait oleks
Kui ütlesin, et olen iga ütlemise suhtes tundlik ja kannan kõik ütlemised justkui seljakotiga koguaeg kaasas, siis keegi kuulis hoopis, et kannan ta peale vimma
ja pistis kisama, et ta tõesti ei ei saanud mulle järele tulla nagu lubas ja mul pole õigus tema peale selle pärast vimma kanda , et tal on kah oma asjad ja pere asjad ja kodused asjad jne
Ma ei saanud esiti muhvigi aru, mis tal hakkas
Püha taevas, kes sellest üldse probleemi tegi, unustas siis unustas
Mina olin selle unustamise ammu ära unustanud et esimese pauguga ei saanud üldse aru, millest ta üldse räägib
Minagi ammu enam ei mäletanud milles point
mul on vist see rumal viga, et lasen endale inimesi liialt lähedale
ja siis olen hädas, et nad mulle pähe elama tulevad
Pool suud tuleks kinni hoida
aga mitte pole oma kurbadest kogemustest õppinud
Hiidlased kinkisid mulle kaunid vildist pärlid ja liblika
Mõni daam oli selle peale ka vist kade, vaatas mind ikka väga pika pilguga, kui kuulis , et need kingiti

Vahva kübara sain vilditud , selle lubas Riina endale võtta ja lõppkokkuvõttes oli mul õppimist
kuhjaga. Ma tean , miks see daam , kellele ma ette kogu aeg jäin, mind ei kannata ja mina teda
Me oleme sarnased, mõlemad tahame domineerida ja teist dominanti enda kõrval ei salli
Me mõlemad ei salli, kui ei tehta nii kui me soovime
ja vahel arvame, et oleme ilmeksimatud
Vahe on vaid selles, et enamasti olen ma rõõmsa olekuga, aga tema tihti tigeda ilmega
mõlemad oleme rahulolematud ja tahame kamandada
Püüdsin päev otsa olla nii, et ma talle jalgu ei jää, aga ei õnnestunud
Kui kukkus valjult seletama mida tohib ja mida mittte, siis olin ikka temaga nõus ja kordasin, et ja , ja saan aru, kuulsin võtsin teadmiseks
Aga kui ta pistis õhtul kell 7 mu peale ikka päris kõva häälega röökima, siis virutasin kargu vastu maad ja ütlesin, et mulle aitab sest jamast ja lahkusin bravuurikalt toast
Kui hiljem seltskonda tagasi ilmusin, oli see proua hoopis viisakas ja viimasel päeval , kui külalised lahkusi vabandas kõigi omade ees , et vabandab kui kellelegi haiget tegi
Lõppkokkuvõttes oli muljeid ja sündmusi täis nädalavahetus.
Hiidlased kutsusid külla ja lubasid mind tutvustada Ave Alavainuga
Lahkumisel kõik kallistasid ja tunne jäi lõppudelõpuks mõnus kuigi mõni asi ikka kriibib vist tükk aega
AGA VÕTAN SEDA KÕIKE KUI ÕPPETUNDI, SUU TULEB KINNI ROHKEM HOIDA, KÕIK EI TOHI LAMBIST USALDADA JA MINA EI KAVATSE ÜKSI KOJU SURMA OOTAMA JÄÄDA
Ikka lähen ja teen , küsin selle daami käest nelja silma all , mis teda minu juures häirib, ehk saame oma suhteid parandada?!
Kavatsen sügisest jälle minna vanaemade ringi ja töötute ringi , ma ei kavatse oodata kuna mind palutakse, siis jäängi ootama
Seal vanaemade hulgas on niiiiiiiiii vahvaid inimesi , nii et ma ei lase tõrval meepoti kallale

Või jummal!!!

Käisin eile seal tervishoiu kabinetis ära
Mingi jama on minu miimikaga, kui ma hambad irevil ei naera, siis arvatakse, et minuga on mingi jube draama lahti
Arst ja õde kukkusid mind metsikult lohutama, et ärgu ma muretsegu , et küll ma elan hulga aastaid veel ja küll ma uue töökoha leian jne
Kuidagi kõhe tunne oli, tuli meelde see anekdoot , et laps tuleb nutuga tuppa ja kurdab, et lapsed õues narrivad, et ta pea on kandiline ja ema siis lohutab kandiliselt pai tehes , et eii oole kandiline , eii oole kandiline
ma ise ei saanud üldse aru, et muretseks või midagi niisugust
Kolleegid olid säänse näoga, et ma kohe ei tea.
Ütlesin " kolleeg" Evele 2 korda tere, aga vastust ma ei kuulnud, ju ma olen kurdiks ka veel jäänud peale muude hädade;
Teised jooksid kaugelt mööda , niiet silmsidet ei saanudki kuidagi tekkida ja üle haigla ei tahtnud ka "tere" karjuda.
Auto läks esimese korra ja igasugu vigadeta ülevaatusest läbi. Kallim oli nii rõõmus, et naeris kodu teel kohe suure häälega. Poisid küsisid mis ta ometi nii naljakat nüüd näeb seal maanteel. Tema aga rõõõmustas oma "kolgata tee" lihtsa, äkilise lõpu peale . Olime ju tagavaraosasid oodanud kuid, siis ei tulnud osatükid lahti, siis ei tahtnud Roll appi tulla, siis pusis Toivo koos pisikese kõhnakese Rasmusega mitu päeva, minagi käisin seal auto all kükitamas , võtmeid kätte andmas ja olin ühe osatüki purunemise tunnistajaks. Vahepeal tükkis tal juba debrekas kallale, et ei saagi jagu- üksi ei jõua ja suur täis jõus poeg vedeleb Tartus
Mina ka kiusasin, et autot, vaja autot vaja , mis sa siin istud , kas auto korras, võta Rasmus appi
Ta sai juba vahepeal tigedaks, et mis sa kiusad, Rasmusest ei ole ju abi ja ta ise enam ei jõua jne
Lõpuks tuli Roll koju kui Rasmusega koos oli suurem töö tehtud. Lõpp hea kõik hea
MEIL ON NÜÜD AUTO
Ülevaatus oli ka paras elamus. Küsisin , et kas peaksin poisid välja kupatama autost. Ülevaataja ütles, et teda nad ei sega.
Oh sa poiss, autost paistis kaks paari säravaid silmi , kui auto sõitis lae alla tõstukiga. Mehepojad lebotasid tagaistmel, ise aga olid maru vahva näoga
Ostsime Põlvast prügikonteineri ka lõpuks ära ja kolme jalaga konnad, mida olin ammu igatsenud
Pärast seda väsitavat reisi käisin veel lossis vaatamas, mis toimub käsitöölaagris , mis eile õhtul kell 3 algas.
Mis viga siis käia igal pool kui autoga treppi sõidetakse!!!
Ei olnud seal enam midagi teha, enamus oli lõpetanud ja kui ühe võileiva olin põske pistnud, tundsin, et mu energia tass on ikka jube tühi.
Üks proua pakkus küüti ja tulin koju tagasi.
Öösel mängisin ärasuremata mehe leske jälle nagu mul kombeks vahel on. Uni läks keset ööd tühjas voodis ära ja hommikul ka tõusin juba kell 5
Hakkan nüüd sättima end lossi minekuks, olen hommikuses võileivategemise toimkonnas.
Veidi enne poolt kaheksat pean olema juba triksis traksis ja tänavapeal väljas
vaatan mida ilm.ee lubab ja silkan riideid valima, nagu oleks midagi valida;)

Roll tuli eile õhtul koju

maru laheda soenguga.
Ehtne vahva punkari hari peas ja tumedaks toonitatud
Väikevend ja vanem vend asjatasid, kilkasid, mängisid, hängisid poole ööni.
Maja oli jälle rõõmu ja laste hääli täis.
Tean küll, et lapsed kasvavad suureks ja lähevad oma elu peale, aga kui see käib nii äkki, siis selleks ma polnud lihtsalt valmis.
Väike Rasmus oli ka jube kurb, lausa silmad olid kuidagi niiskesse kohta sattunud.
Kui Roll kohale jõudis oli rõõmu taevani.
Olen praegu Põlva Päevakeskuses, ootan oma tundi kuna saan tervishoiu kabinetti , kõik Miksu vallast pidid minema.
Küsisin päevakeskuse juhataja käest, et kas tal lapsed terved, mees alles- see sai mu peale kurjaks , et nii ei küsita.
Ju siis on miskit halvasti, muidu oleks ikka naljast aru saanud.
Või mõni lihtsalt ei saagi millestki aru, mõtleb et kõik on pahatahtlikud ja haiglaselt uudishimulikud. Mina ei ole aga seda silti osanud endale otsa ette veel kinnitada, ja ega keegi ikka ei usuks ka, kes uskuda ei taha
Ise elan ikka parimate aegade ootuses- esimesest septembrist vaba tüdruk.
Töökohta pole keegi veel pakkunud, aga loodan ikka, et kui üks uks suletakse avaneb uus ja parem.
Muidu on ikka kõik hästi- hing sees, lapsed terved mees alles.
Igatsen laste järele, kes suures linnas aga igal asjal on ka kaks otsa mõnel rohkem
Vaatasin hommikul aida pööningule selle pilguga, et kas saaks sinna õdusat tuba lastele teha , kus saaks suvel mõnusalt magada.Veidi kobistamist, siis tuleb välja küll, koju jõuan siis hakkan tegutsema.
Nüüd lähen kohvikusse, toidulõhnad tulevad sealt juba tapvad
Hommikul ei söönud, reisiärevus oli sees, nüüd on pingelangus ja nuusuti on kuidagi liialt erk.

Püüan enesele juba üsna jupp aega selgeks teha

et, kõik rumalad mõtted, mis pähe tulevad pole
õiged
Prügihunnik on aia ääres ja ma ei saa ega saa prügikasti Põlvast ära toodud, sest koguaeg on mingi kamm
Reedel oleks Põlva asja ja siis saaks selle prügikasti mure kaelast ära, aga autot ei saa ega saa korda, sest mu kallim üksi ei saa remonditud, mina kõiki asju ei oska ja ega jõua seal auto all roomata. Roll aga eelistab pigem lamada võõras elamises tolmuse vaiba peal (ise on kodutolmule allergiline astmaatik) kui tulla koju ja olla oma kenas kodus ning aidata veidi isa.
Asulas kus kunagi elasin , oli üks vanem daam, keda kõik lapsed kartsid ja rahvas rääkis, et ta oma lapsed ka ei taha koju tulla, sest ta on nii õel inimene.
Hetketi tunnen end nüüd sellise maha jätud õela vanamoorina.
Kõnnin hommikuti õunaaias, puud on juba õuna ja prnipunnides, maasikad punetavad peenardes, tomatid õitsevad kasvuhoones, muru on nii mõnusalt roheline, et vaadate valus on, aga pole kedagi kellega seda ilu jagada. Külmkapp on süüa täis, kuid sööjad on kuskil parimatel jahimaadel.
Mu armsad sõbrad on kõik kas surnud või välismaal ning räpinlased songivad poolte öödeni aiamaadel ja peale seda pole neil ei tahtmist ega jaksu kellegagi suhelda.
Istun tihti söögiitoas diivanil, kust avaneb vaade rohelusse , mis meenutab filmi "Väike imeline aed", hinges valutav igatsus, sest värava taha saabuvatest bussidest väljuvatel reisijatel pole kellelgi asja mu aeda ....

jamakene küll

Olen mitu aastat tahtnud minna ratastooli tantsu tegema
Kord polnud oma tooli, kord polnud raha ja kord ma ei teadnud kuna see värk toimub.
Nüüd on tool ja nüüd on ka veidi raha, aga mingi kamm on kogu aeg vahel.
Kord ei saa kedagi kätte , kes sellega tegelevad ja kord öeldakse, et tule sügisel
Mingi jama on!!!!!
Eelmine kevad oli ikka sama jutt, et oi ära tule, et tule sügisel,
küll me sulle siis ütleme, kui asi uuesti algab.
Ja ei öeldud ja nüüd siss jälle sääne jutt
nomaitea mis värk siis on
Huvitav, kas mind visataks välja kui kohale end vean

Kodused ütlevad, et ära siis topi ennast , kui sind ei taheta
Kas olen vist mingi tümikas, et aru ei taha saada, kui mind ei taheta punti
AGA MINA TAHAN TANTSIDA!!!!!!!!!!!!
MIND EI HUVITA SEE PUNDITAMINE
Olen talv otsa ja kevade veel otsa järjepanu enamasti toas kükitanud
AAITAB JUBA SEST KÜKITAMISEST!!!

täna õhtul

Sain üle hulga aja rääkida läbi skybi oma armsa sõbrakesega, kes elab Soomes, panin tema auks üles siia bloggi mõned oma vanad ja uued luuletused.

Viimasel ajal ongi tunne, et kõik mu sõbrad on kas surnud või välismaal
ja kui kohtan fantastilisi inimesi, sõbrunen, saan tuttavaks, mõne aja pärast on nad surnud vähki..
Mees ütleb, et olen nõid, aga mina arvan, et lihtsalt liiga head inimesed kannatavadki kõik oma valu oma ihusse vähiks. Eile kohtusin vahva vanaemaga, kes oli mulle eelmiseks sünnaks teinud imeilusa punutud tordikarbi, tema silmis helendas ikka see imeline tuluke, mis mind esimesel kohtumisel lummas , aga keha oli vähist niiiiiiiiiiii pisikeks räsitud. Ma polnud teda peaaegu terve aasta näinud

Oleksin tahtnud teda tohutult kallistada, aga ei julenud, mõtlesin et äkki heidutan ta päris ära

Küsisin vaid, kas võin talle koju helistada, andsin talle peale koju jõudmist veel aega lõõtsutamiseks paar tundi ja siis helistasin.

Oli meeleolukas ja mõnus vestlus aga hinges valutas üks väike kripeldaja, kes koputas, koputas, koputas-

inimene, su aeg siin maa peal on nii üürike, ole ometi mõnus….

Viimasel ajal on jama sellega, et ma ei oska vist lapsi lahti lasta

Isegi ei tea, mis kõik mind kurvastab

Arvatavasti teeb mind see töökaotuse jama ka kuidagi hellaks

Arvan, et kui lapsed mu juurest paaniliselt ära tormata tahavad, et selle pärast et olen nii halb ema, kelle juurest tulebki jalga lasta

Muretsesin ju selle kodu just mõeldes lastele, kus peaks olema mõnus olla, pole mul siin tohutut kartulimaad ega meeletuid kasvuhooneid, mille eest hoolitsema peab

Kaks lillepeenart, üks pisike kasvuhoone ja muru.

Aga lapsed on kõik laiali ja mina üksi suures majas. Närin seda muru „sulle- mulle“ niidukiga ja istun söögitoas, igatsedes bussijaama poole vahtides. See on "sulle- mulle" on siuke niiduk, millel pole muud mootorit, kui sinu enda käed ja jalad ning rataste küljes on mingid lõikuri taolised asjad. Kui siis heinad ei taha alla anda sellele, et sa neid lõigata tahad, siis tõmbad jälle tagasi ja nühid kui nüri elukas edasi ja tagasi, siis naca edasi ja jälle tagasi.

Täna hommikul käisin paar tiiru selle „sulle- mullega“ oma platsi peal (meil on poistega platsid ära jagatud) ja koperdasin tuppa lõõtsutama , selja taha jäi mingi jupati näritud radade rida, aga võhm sai otsa ja kassiahastus tükkis hõlma alla.

Praegu magab mu tubades matkast surmani väsinud kaks mehehakatist hambad laiali.

Väikevend tõi oma klassivenna ka rattamatkalt meile.

Mees on oma ema juures auto all, pean vist oma kondid sinna vedama , muidu ei saa iialgi seda autot valmis.

Roland põrutas minema.

Isegi oleks läinud A- ühma kontserdile ja karanud seal ja näppu visanud, aga kuda sa sinna teismeliste vahele lähed oma suure kõhu ja karguga

Kui saaks kellelegi oma suure kõhu ja lombaka jala ära anda, paneks naha selga , istuks kirsipunasesse sapakasse ja põrutaks ei tea kuhu.

Kui meel ennast ära heitma hakkas, siis sõin veel Rolandi omleti ka südame täiega( või tühjusega vist rohkem ) ära, mis polnud sugugi dieettoit
Kui inimene, kes sööb kõik ära, mis koledasti ei haise ja hamba all vastu ei karju, jätab mu võrratu omleti söömata, siis on ta kas haige või ma ei tea , mis siis viga on.

Ju ta kartis, et seisan uksele ette oma üüratu kehaga ja ei lase teda linna kontserdile

Ma ka ei tea, mis ta arvas, aga tuba on tühi ja kurbus kolistab mu ajudes kolladi koll.

Võtan oma kokkuka ja lähen linna peale inimesi ehmatama, laudlina kaelas.

Päike vist enam nii väga ei paista võib laudlina täna õhtul koju jätta

Mingi arsti moodi tark inimene ütles, et hästi hea on , kui ma päikse eest hoian end

Ma siis püüan, kuna siin Räpinas pole mingit sellist kanga või riide poodi, kus müüdaks pitsilist jakki või ponšot, käin ringi laudlina kaelas.

Ehk on see elupüsimine, siis veidi kergem ja ma pole selline vastik ärrituja ja pole need silmad ka nii märja koha peal kogu aeg, kui end rohkem hoian ja endast rohkem hoolin

Lähen luban endale puhkuse puhul ühe kena kala prae pubis