maru laheda soenguga.
Ehtne vahva punkari hari peas ja tumedaks toonitatud
Väikevend ja vanem vend asjatasid, kilkasid, mängisid, hängisid poole ööni.
Maja oli jälle rõõmu ja laste hääli täis.
Tean küll, et lapsed kasvavad suureks ja lähevad oma elu peale, aga kui see käib nii äkki, siis selleks ma polnud lihtsalt valmis.
Väike Rasmus oli ka jube kurb, lausa silmad olid kuidagi niiskesse kohta sattunud.
Kui Roll kohale jõudis oli rõõmu taevani.
Olen praegu Põlva Päevakeskuses, ootan oma tundi kuna saan tervishoiu kabinetti , kõik Miksu vallast pidid minema.
Küsisin päevakeskuse juhataja käest, et kas tal lapsed terved, mees alles- see sai mu peale kurjaks , et nii ei küsita.
Ju siis on miskit halvasti, muidu oleks ikka naljast aru saanud.
Või mõni lihtsalt ei saagi millestki aru, mõtleb et kõik on pahatahtlikud ja haiglaselt uudishimulikud. Mina ei ole aga seda silti osanud endale otsa ette veel kinnitada, ja ega keegi ikka ei usuks ka, kes uskuda ei taha
Ise elan ikka parimate aegade ootuses- esimesest septembrist vaba tüdruk.
Töökohta pole keegi veel pakkunud, aga loodan ikka, et kui üks uks suletakse avaneb uus ja parem.
Muidu on ikka kõik hästi- hing sees, lapsed terved mees alles.
Igatsen laste järele, kes suures linnas aga igal asjal on ka kaks otsa mõnel rohkem
Vaatasin hommikul aida pööningule selle pilguga, et kas saaks sinna õdusat tuba lastele teha , kus saaks suvel mõnusalt magada.Veidi kobistamist, siis tuleb välja küll, koju jõuan siis hakkan tegutsema.
Nüüd lähen kohvikusse, toidulõhnad tulevad sealt juba tapvad
Hommikul ei söönud, reisiärevus oli sees, nüüd on pingelangus ja nuusuti on kuidagi liialt erk.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment