Kas Sul on keegi, kellega sa koos nutad ja naerad, kes teeb sulle pai, kui on kurb ja ei tule und?

Teen varahommikul oma igapäevast arvuti tööd, sest mu keha ei lase mul jälle magada ja kuulan kõrvaklappidega vikerraadiot
Sal- Saller küsib laulus: on sul keegi kellega sa koos nutad ja naerad, kes teeb sulle pai, kui on kurb ja ei tule und?
Koos nutta mul vist pole eriti kellegagi
Aga naerda küll, kui vahel on tüdimus ja mõru on meel, on mul lohutuseks kallim, kes itsitab mu kõrval ja teeb armsaid totraid nalju
Vahel on ta naljad õelad, aga enamasti on tal rõõmsaid nalju võtta kui varrukast
Mõni võib vaadata meid veidra pilguga, oleme koos elanud 21 aastat, aga kallistame ja itsitame poe riiulite vahel kui vastarmunud, kõnnime tänavail käsikäeslõbusalt vesteldes. Hommikukohvgi on tema naljadeta maitsetu
Ma muide ei joogi hommikuti kohvi kui tal aega pole minuga koos juua
Esimesed 10 kooselu aastat läksid nalja ja naeruga, olin õnnelik et suuremaid tülisid kunagi pole ja lapsed kasvavad rõõmsas rahulikus kodus
On olnud kehvemaid ja paremaid aegu aga rõõmustada väikeste asjade üle oskus on ikka jäänud
Kui mind tükib igapäeva elu koorem masendama , tuletab mu kodune „jõuluvana“ mulle meelde kui tühiste asjade pärast ma muretsen

Kas Sul on keegi, kellega sa koos nutad ja naerad, kes teeb sulle pai, kui on kurb ja ei tule und?

Pole tükk aega miskit kirjutanud

Ma ei ole jaksanud
Päevad on täis toimetamist ja askeldamist
Sunnin end tagant, et mu sõbrad, tütar ja kallis tädi, kes mul siin ikka silma peal hoiavad ei arvaks, et minuga midagi korrast ära oleks
Ei ole midagi erilist halvasti ega hästi
Nagu ikka: vean end õhtust hommikusse ja hommikust õhtusse
Igas päevas on väikesed rõõmud ja mured
See, et sügis kontidesse poeb, on ju loomulik, aga liialt pole veel pugenud , sest liigun veel vapralt ringi, kui muidugi viitsin oma suurt tagumikku toolilt tõsta;)
Kolmapäeval lähen jälle tantsima ja seekord olen endale kohutavalt raske päeva korraldanud
Hommikul vara lähen Maarja külla ja sealt siis otse Tartusse tantsima
Kauplesin juba ette endale lõunapausiks pikaliviskamise võimalust, et õhtuni kenasti vastu peaks
Olen 20 aastat ringi rabelenud, laulnud tantsinud ja trummi löönud, aga nüüd juba aasta otsa tagumikku kasvatanud, sellele laisklemisele tuleb lõpp teha
Riided on juba nii kitsad nagu oleksid kellegi võõra inimese omad mulle selga sikutatud ja jalad ütlevad iga väikese kõnni peale üles
Nad on loodud mu hapra kondi ja kerge kaalu jaoks, aga mitte seda emalaeva kandma milliseks end söönud ja istunud olen
Nii et ELU LÄHEB EDASI!!!
Hakkan ennast rohkem liigutama
Vean ennast kodunt välja ja ei oota millal kraanaga mind välja viima peaks nagu üks lähedane mind ikka osatab
Jätan ta pika ninaga!!!

Riina kolis meile ja tõi kaasa tormi

Riina on juba talvest saadik kodus tagasi, käis mehel ära ja nüüd on ta teadmata ajaks abielupuhkusel.
Tema pooleteise aastane poeg Tormi on tõeline torm.Hommikud algavad tihti tohutu undamisega, kui poiss avastab, et ta kõrvalt on ta emme tööle vargsi hiilinud
Tormil on meeletu energia, suvel oli täiesti tegu tema jälgimisega, kui sai vabalt õues joosta. Tal on ükskõik, kas tal on seljas midagi või ei ole ja milline ilm on, nagu saab on õues
Kui Riinat kodus pole, hoian ma uksi nüüd lausa lukus, sest ta ulatub juba linkideni ja on selgeks õppinud , et kui ennast nende külge riputada kukuvad uksed lahti. Ühel hetkel võib ta su kõrval rahulikult mängida , teisel ripub ta juba õue kaugemas nurgas vankrist välja pea alaspidi, kolmandal hetkel on ta peadpidi kurgi tünnis , neljandal küünarnukkideni solgi ämbris ja viiendal istub ja sööb laste lusikaga koerale mõeldud konservi mõnuga matsutades
Kusjuures on enne seda just saanud laua taga hoole ja armastusega valmistatud maitsvat lõunat, mille ta on suust välja ajanud ja kassidele loopinud
Iga hetk võib teda kuskil tegutsemas leida, kas ta loobib laualt maha ajakirju, külvab treppi üle rosinatega või topib hambatikke diivani vahele. Vahel on ta täiesti kadunud ja siis on kõige kindlam paik, kust teda leida see on Muki kuudist
Mõnikord tahab ta olla hästi iseseisev, mängida oma asjadega ja ei soovi segamist, teinekord oskab ta ikka hästi tüütu olla
Sellest ei piisa, et ta toiduvalmistaja kõrval asjatada viitsiks, istudes diivanil või sellel mängides , ta peab su seljas ronima, sind millegagi klohmima, sulle salatisse autosid loopima, sulle selja taha ning selga trügima ja sealt ära , diivanilt maha kukkuma , kui su käed on kinni või armsa näoga sülle pugema, kui sul on näiteks suur nuga käes ja ütlema mõnusa näoga opssh
Siis talle meeldib pugeda põranda vaipade alla, keerata neid hunnikusse, prügikastist prügi loopida kurgi tünni, sõita teekarpidega diivanil ja aknaklaasi peal. Lemmiktegevus on kassile röstsaia toppimine vuntside vahele, koerakrõbinate krõbistamine ja asjade maha loopimine. Kui sa koguaeg tal kannul ei jookse ja kõike ära ei korja , ongi tunne, et elamise on pööranud tuulispask või torm
Ajakirjad on laiali, kõikjal klotsid ja koerakõbinad, saialeivakotid tühjaks valatud, vaibad kuhjas, diivanil autod, voodis lusikad, padja all sidruniviilud. Kui ei jaksa temaga iga hetk võidu tormata, võid jala pealt maha kukkuda, millelegi teravale istuda või astuda või jala murda
Muidu on ta üks üliarmas tegelane, üsna suure sõnavaraga ta ea kohta, oskab armsasti emme hüüda ja igat uut sõna mõnuga sada korda korrata. Ta ei osanud ilusti emme öelda, ütles midagi selle taolist ja siis kui selgeks sai ja korrutama hakkas….
Kujutad ette kui üks kuldses keskeas naine kõnnib mööda haigla koridori ja seal tormab ringi üks mudilane, korrutades ikka emme ja emme ja emme…
Alguses on naljakas, hiljem veidi piinlik, sest korrutamine ei taha kuidagi katkeda
Nii mu päevad kulgevad: tormiselt, tegusalt aga ka armsalt ja rõõmsalt

See on ikka paras jama küll

Ma oskan ikka koguaeg leida endale elukohti, kus minu huvid ja ambitsioonid populaarsed ja tunnustatud pole
Elasin 17 aastat vallas, kus laste huviharidust ei toetatud, mu musikaalsed lapsed ei saanud keegi eriti muusikakoolis käia, sest nelja lapse muusikakooli maks 4x700 käis mul üle jõu
Nüüd elan vallas, kus leitakse, et mulle pole eluliselt vajalik käia trennis
Et see on mu eralõbu ja kui ma nii väga tahan, siis peaksin ise selle eest maksma
Kõige ebaõiglasem on see, et minu kõikide trennikaaslaste vallad maksvad sõidutoetust ja mina olen ainuke, kes peaks ise plekkima kõik kulutused umbes 700 krooni kuus
Kui suvepuhkuse ajal trenne ei toimunud, olen võtnud kaalus juurde 30 kilo
Olen jälle nurka surutud
Kui maksan ise trenni eest, jäävad mul osad maksud maksmata, jääksin elektri ja telefonita, kui ei käi trennis jään nii viletsaks, et ei tulegi varsti toast välja.
Ja vallal on sellest kama kaks, nad lubasid mulle alles siis hooldaja toetust maksta, kui enam ei liigu, ratastooli jään ja selleks ajaks on kindlasti juba volikogu otsused teised, et toetust saavad vaid need kes voodist välja ei tule
Seda nad nagu sooviskidki, kui ei toeta mu trenne
Aga ma ei taha jääda päris ratastooli veel, ma tahan liikuda, tahan koos teistega trennis käia võtta mis võtta annab veel elult
Kuhu ma pean minema ja mida pean tegema, et mu soovid täituksid?!

trenni eelsed mured

Täna on see päev kui jälle ratastooli tantsu trenn algab
Olen juba hommikul ärevil, millega sõita , mida selga panna
Juba eile õhtul võtsin viimase raha pangast välja, et oleksin varakult varustatud
Bussiajadki välja peilitud
Nüüd tuleb teha magamistoas moe demonstratsioon
Valge suvekleit on tänase ilmaga ebasobiv ja ei teagi mis siis selga panna
Olen terve suvi ühe kleidiga ringi leekinud ja tean kaalu järgi, et lisa ihu on ikka hulga juurde tulnud
Mingid mõtted on mida selga tirida , aga kas need mahuvad ei tea, kui need ei mahu ,siis on küsimus mida ometi panna selga
Tuju tükib alla nulli kui selga midagi panna ei ole
Minu peegelpilt ka mind ei armasta: mingi võõras paks vanamutt vahib sealt vastu
Aga koju surma ootama ei tahaks jääda
Siis tuleb see raske asi ette võtta, et sellele võõrale paksule vanamutile midagi normaalselt selga otsida, et ta ennast ise hästi tunneks ja teised ära ei ehmuks
Mina ise olen ju noor ja sale;)

poolt või vastu?

Mõni on nii vastaline
Nad on kõige põneva vastalised
Teistmoodi koolide vastalised
Kiropraktika vastalised
Abordi vastalised
Homoöpaatia vastalised
Jeesuse vastalised
loomakaitse vastalised
imeravitsejate vastalised …
Mul on vahel tunne ,
et kui keegi midagi teistmoodi teeb
ja midagi põnevat välja tuleb,
on nad ikka vastalised ,
et lihtsalt olla vastalised
Ma pole ainult millegi poolt või ainult millegi vastu
maailm on põnev aga elu lühike,
et võidelda koguaeg millegi vastu
ma pole abortide poolt
ega ka väga vastu
ma pole teistmoodi koolide poolt
ega ka väga vastu
ma pole Jeesuse poolt
ega ka väga vastu
ma pole loomakaitsjate poolt
ega ka väga vastu
mulle meeldivad loomad
aga ma ei lähe tänavale alasti
karjuma karusnahkade vastu
mulle meeldib käia kirikus laulmas
mediteerida, olla aus enda vastu
aga ma ei lähe tänavale kisama
et võtke Jeesus oma südamesse vastu
olen põhimõtteliselt abordi vastu
aga ei röögi kuskil, et olen selle vastu
mulle meeldib olla rohkem poolt kui vastu
ja võidelda väsitav on koguaeg millegi vastu…

Setod ja Setomaa, ma vihkan ja armastan Teid!!!

Käisin eile „Taarkat“ vaatamas
Teadsin Taarka traagilisest elusaatusest, aga see mis ma filmilinal nägin, vapustas mind tõeliselt
See kõik, mis ma seal nägin ja kuulsin, puudutas mind isiklikult.
Olen elanud setomaal 20 aastat, olen setodega nende muredest ja rõõmudest osa saanud nendega laulnud, nende lastele muinasjutte vestnud, neid esitanud ja tantsu löönud ning nende lapsi hoidnud ja armastanud. Tegin ja ostsin endale seto riided ja kandsin neid uhkusega oma vanema poja koolilõpu peol
Nüüd seisavad need riided mu kapis puutumatuna juba mitu aastat
Eilset filmi vaadates, tõdesin, et setud on eluaeg olnud üks ülbe ja uhke rahvas, nad ei võta võõrast omaks, ei anna andeks neile, kes ei käitu küla traditsioonidele vastavalt
Nüüd kui ma olen vana ja haige, pole mind neile enam vaja , paljud setod kõnnivad must tänaval mööda kui võõrad ja ütlevad tere häbenedes, et nad mind tunnevad
Kui ma panin peole selga seto riided, tuldi mulle juurde ja kästi need võtta seljast
Kui filmis Taarka isa jõi maha perekonna ehted, naise uhkuse ja au , tundsin mina end nagu, siis kui mul kästi suure rahva ees end alasti võtta
Kui Taarkat sõimati ja nuheldi ja mõnitati ja alandati, tundsin samastumas end filmikangelasena, olen minagi seisnud keset küla ja kuulnud setunaiste roppu sõimu.Enne filmi laulsid setukoorid suust ja südamest, ihu ja hingega, see oli nii kaunis, et tundsin et minugi hääletu kaasalaul, heljus Tartu raekoja kohal
Kui Taarka võitis filmis võistulaulmise ja tundis, et ei saa minna esinema Soome presidendile, kui tal pole ei riideid ega ehteid, kinkisid setu naised igaüks oma kaelast raasu ehtekuhjast, tundsin mina sama nagu oleks saanud hinnalise kingituse, kui mu tuttavad setunaised mind kohtumisrõõmust kallistasid.
Film kirjeldas Taarka rasket ja traagilist elusaatust, filmi tegelasi mängisid mu armastatud näitlejad. Mu hea tuttav, kes pole üldse näitleja, suutis mind positiivselt üllatada, tal oli mängida üsna suur roll, aga ta tuli sellega ülihästi toime.
Sain peale filmi korraldatud peol tänada oma lemmiknäitlejaid ja elada õhtu ja öö ja järgmise päeva filmi lummuses
Film lõppes vananenud Taarka lootusrikka heliseva kavala naeruga, see andis lootuse tunde et kõik ei olegi veel nii halvasti ja lõppenud
Tundsin et tahaksin hüüda: setod ja Setomaa ma vihkan ja armastan Teid!!!