Ma hakkasin "telestaariks";)

Peale selle, et tükin kirjutama ja seda vahel ka päris avalikult ilmutama, olen veel nii edev, et topin ennast telesse ka ;) P
Riideid ma seljast ei kisu, sest pole enam selles eas ja viguris, aga muidu tahaks ennast ikka enne surma kõigile väga näidata;)
Põdesin väga, et kuidas see uudise nupp välja tuli ja miks ma sinna üldse olin nõus minema intervjuud andma jne
Olin veidi ka kohkunud olekuga ja nagu oleks kogelenud, sest enne ju ei öeldud, mida küsitakse, sõideti mind tooliga kaamera ette ja mikker nina alla ning küsitlus hakkas pihta
See, kes neid asju uudistesse paneb ja lõigub ja kokku klopsib, oli inimlik ja delikaatne, kokku tuli päris kena uudis, lisaks kõigele ühe kena provintsi naise intervjuu sutsuga;)
Tavaliselt ma ennast telest või pildist vaadata ei armasta, peeglist rääkimata, aga seda uudise lõiku ma vaadates eriti häbenema ei pea
Kes huvi tunneb, võib seda ka ise vaadata

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=93453

«Teeme ära» Räpinas: väikesed raskused ei peaks sulgema uksi

Selline lugu ilmus Postimees onlines

01.05.2009 16:29

Täna Räpina rahvakoolis «Teeme ära» mõttetalgutel kokku saanud sealsed õpetajad ning koolitustest osavõtjad tundsid muret oma kooli järjepidevuse pärast ning leidsid, et väikesed raskused on võimalik üle elada ka uksi sulgemata. Sarnase mõtte kohaselt võiks toimida aga ka kogu ühiskonnas.

Omaalgatuslikku mõttekotta Räpina rahvakoolis astus täna hommikul sisse üheksa inimest. Peamiselt lahati kohaliku rahvakooli probleeme, ent teemad arenesid ka laiemalt, vahendas mõttekojas osalenud Marju Reismaa.

Tema kinnitusel kaeti ühiselt laud ja asuti kuulama raadiost presidendi kõnet. Seejärel jagati laiali plastilliin, et mõte hakkaks mõnusamalt jooksma, kui käes miskit liigub.

Sillapää lossis, kus ollakse 15 aastat koos käinud, käib lossi renoveerimine. Küsimus kerkis: mida teha, kas kolida ära, või jääda remondi ajaks kohale? Kuidas säilitada rahvakooli järjepidevust? Olla või mitte olla? Kui olla, kuidas olla? Kus ja kuidas edasi eksisteerida?

Pole mõtet iga väikese raskuse puhul hakata uksi sulgema, leidsid kõik koosviibijad. «Teeme või põlve otsas, kuid pooleli ei jäta.»

Räpina valla poolt pakuti rahvakoolile kasutamiseks Räpina ühisgümnaasiumi vabu ruume. Tekkis küsimus, kas kolida gümnaasiumi ruumidesse või jääda remondi ajaks lossi.

Edasi jätkusid mõttearendused teemal, mis oleks üks räpinapärane ja elukohta iseloomustav toode. Leiti, et tuleks ideed koondada, minna kuhugi, kust saaks põnevaid käsitööalaseid mõtteid ja kogemusi. Käsitöötegijad võiksid aga ühtelugu koguneda lossi käsitöökojas ning jagataks vastastikku kogemusi ja mõtteid.

Rahvakooli uksed võiksid olla lahti iga päev. Inimestel, kellel on vastav ettevalmistus, kuid pole tööd, võiksid ehitada näiteks kangastelgesid või käärlaudu.

Kalmistukultuur lonkab. Hauaplatsid vajavad hooldamist, ent vanemad inimesed ei jõua seda alati teha. Kuidagi võiks korraldada, et keegi neid aitaks.

Võeti üles probleem, et Eestimaa turg on üles ehitatud vaid noorele tarbijale. Keskealised ja vanemaealised pole juba aastaid poest leidnud riideid, mida selga ja jalga panna. Kõik asjalikud eesti tööstused on aga likvideeritud.

Nii mõndagi ilusat ja kvaliteetset saaks ära teha ka kohalikus rahvakoolis. Oma kätega tehtud toode on juba ise väärtus.

Septembri alguses või augusti lõpus tuleb Räpinas ökofestival. Selleks ajaks on kavas teha rahvakoolis kohalikku keraamikat, et vallavalitsused saaksid ka meie tegijatelt tellida kvaliteetseid tooteid Räpina rahvakooli sildi all.

Kerkis üles ka mõte, et metsaveost jääb metsade alla järele jääke. Inimestel võiks lubada korjata seda ja valmistada hakkepuitu. Sellega korrastataks ka metsaalused.

Otsustati, et rahvakool peab jääma eksisteerima ning üle tuleb elada rasked ajad, majandussurutis ning harjunud armsast majast ajutine lahkumine.

Ühiselt otsustati kolida siiski lossi renoveerimise ajaks Räpina ühisgümnaasiumi, ent keraamika töötuba jääb esialgu lossi ning kui mõisahoone saab korda, ollakse seal uuesti tagasi. Leiti ka, et tänu aastatepikkusele tegutsemisele on päästa õnnestunud ka lossi püsimajäämine.

Vabaharidusühendus ja Räpina koduloo muuseum on püüdnud aastaid elu hoida ja juurde tuua Räpina Sillapää lossi.

Räpina Vabahariduse Ühendus on täiskasvanute vabahariduslik koolituskeskus, mis tegutseb 1994. aastast. Koolituskeskuse eesmärk on piirkonna kultuuri- ja hariduselu arendamine ja edendamine. Kooli tegevusest saab lähemalt lugeda http://www.vhy.rapina.ee/.

Toimetas Risto Mets
Tubli ajakirjanik on minu poole päevasest ponnistusest teinud kena ümmarguse loo, aga keegi juba pildus kommentaariumis seda sodiga üle;( ;)
Sellega peab vist lõpuks harjuma!?

Sünnipäev peetud,

lood loetud, koogid söödud, kingid avatud ja heaks kiidetud
Kodinad kokku korjatud ja koju sõidetud
Natuke magatud ja tööle taas hakatud
Kes tuli, selle tänud, kes saatis sõnumeid: ka tänud
Kes lubas ja ei saanud tulla, mis siis ikka
Kes tuli ja üllatas mind, jälle tänan neid
Taas on argipäev
Laual sületäis õisi meenutamaks eilset
Täna on mu esiklapsel sünnipäev
Palju õnne Sulle sinna üle lahe!!!
Sõida hästi koju, igatseme sind kõik kallistada

Teade kõigile sõpradele , sugulastele ja tuttavatele ning neile kel huvi on

Tere!



Olete kõik oodatud Marju Reismaa kevadisele luuleõhtule neljapäeval, 16. aprillil kell 18.00 Tampere Maja keldriklubisse. Võta kook ja jook kaasa ja veedame ühe kena õhtu...

Tampere Maja asub Tartu kesklinnas Ülikooli peahoone ja Jaani kiriku vahel (aadress Jaani 4). Tallinnast tulles võib sõita Jakobi tänavat kuni Munga tänavani, sealt pöörata vasakule Jaani tänavale. Majas on lukustatud hoov autode jaoks.

Käisin täna Bonzo ja Tõuni kontserdil

Mõtlesin, et kunagi kuhugi ei saa, sest kõik kultuur on kas Tallinnas või kusagil mujal kaugel. Kui aga midagi head põnevat peaaegu koju kätte tuuakse , siis ma peaks suisa rumal olema, kui end kohale ei vea ja kui rahapäev ka samal päeval juhtub olema, kui mingi mind huvitav kontsert on
Broneerisin 2 piletit
Ja otsustasime tütrega kahekesi kindlasti minna
Hiljem tuli välja, et Riinal on tähtis harjutamine muusikakoolis kontserdiga samal ajal ja otsisin meeleheitlikult kaaslast
Helistasin kõik võimalikud ja võimatud tuttavad läbi, keda kaasa kutsuda ja tulutult, kes oli haige ja kelle muusikamaitse ei ühtinud minu omaga või kellel polnud lihtsalt aega
Kui kohale siis end vedasin, oli üllatus suur, kultuurimaja esine parkimisplats oli tühi
Kartsin, et üritus jääb ära
Astudes fuajeesse sisse, avastasin, et aianduskooli endisest kõledast keldri koolisööklast oli saanud imeväel hubane salong
Laudadel, mis olid kaetud roheliste linadega, põlesid küünlad ja ümmarguste laudade ümber olid säetud punased toolid
Rahvast oli esialgu vähe, aga aja möödudes sai pea iga laua taha kedagi istuma
Esinejad saabusid ja pakkusid publikule veini
Neil olevat seda üle liia
Rahvas oli meeldivat üllatunud ja soojenes kuidagi elavamalt üles
Kontsert oli meeleolukas: ammu kuuldud ja värsked muusikapalad rullusid lahti keldri lae alla ja panid ihukarvad muusikalisest elamusest valveseisakusse.
Võimas Bonzo ja Tõuni lüüriline hääl hellitasid kõrvu ja ülendasid meeli, armastuslaulude, looduslüürika ja isamaaliste laulude saatel
Esinejad tutvustasid naljatades oma vahvaid pille, mida oli neil kahe peal päris hulga kaasas ning jutustasid laulude saamislugusid
Mehise Bonzo käes tundusid mõned pillid eriti tillukesed nagu ukuleele ja suupill
Hiljem selgus, et Bonzo pole kusagil ametlikult muusikat õppinud ja see on hämmastav kui osav ja musikaalne inimene olla võib
Tavaliselt on eesti rahvas kummaliselt tagasihoidlik kui kontsert lõppeb tormatakse ummis jalu minema, seekord ei tahtnud rahvas lahkuda , sooviti veel vestelda pildistada ja plaate osta ja kontakte vahetada
Kevadine Räpina sai rikkamaks ühe kena sündmuse poolest
Rahvamaja töötajad olid teinud tublit tööd, et nappide vahenditega tekitada õdus õhkkond ja see neil ka õnnestus
Soovisime muusikutele head koju jõudmist külalistele ja kodus kukkusime kohe värskelt soetatud plaati kuulama, nii laulis täna hilisõhtul Bonzo ka minu majas isamaalisi laule

Ma pole kunagi käinud hipilikult riides,

vastupidi olid mul nooruses ateljees õmmeldud kostüümid ja kleidid või hiljem enda õmmeldud ja disainitud, aga ikka soliidsed ja korralikud
Ehk 20 aastaselt oli mul üks veidi hipilik helesinine pluus, aga teksasid mul polnud
Ja selle pluusi juurde kandsin ma rätsepa kostüümi
Mind ja mu lapsi on kutsutud aastaid halvustavalt hipideks
Laste suhtes oli see ikka väga ebaõiglane, sest kui see hüüdnime kasutamine algas, olid nad väikesed ja käisid hästi ilusasti riides- nii nagu mina õmblesin, ostsin ja suunasin
Tüdrukud kenades patsides, korralikes mantlites, armsates kleitides ja poisid korralikes pisikese poisi kostüümides, mis ma põhiliselt ise olin õmmelnud
Kui ma noor ja terve olin ja lapsed kõik väikesed olid , oli mu kodu kui nuku elamine
Iga tuba vastavalt elanikule disainitud, tapeedid mööbel ja aksessuaarid toon toonis, köögis satsid ja kenad kardinad, põrandatel ja mööblil ise valmistatud vaibad, esikus suur taskutega kott iga korterielaniku nimega, kus olid sordi kaupa kindad mütsid, riiulitel kingad saapad reas, riidekapid korralikult lahterdatud ja korras
Iga päev pesin ma kogu 5 toalise korteri põrandaid ja võtsin tolmu, kuus korra pesin aknaid uksi, lagesid, seinu
Lapsed ei saanud hommikul enne söögilauda istuda, kui neil olid pead kammitud, ise riides ja voodid tehtud
Kui ma lastega kusagil väljas liigun, oskavad nad siiani käituda tsiviliseeritud inimestena
Ma tunnen kella ja pean reeglina lubadustest kinni, viimasel ajal kui mälu alt veab, ütleb mulle mobiiltelefon, mida pean tegema , kuhu pean minema
Minu majas ei tohi minna klaveri juurde pesemata kätega ega ligineda toidu või joogiga sellele.
Toiduga meie majas ei joosta ringi vaid istutakse laua taga ja toiduga on mängimine rangelt keelatud
Kell 9 õhtul kaob lastel arvutitest internett ja kell 11 peab olema majas vaikus
Ma ei lähe iial kodust välja rahva hulka korratute riiete või muidu kasimata välimusega ja koduski ei kõnni ma ringi katkise kitli ega dressidega vaid kena kleidi ja põllega
Ja kui mu lapsed riburadapidi täiskasvanuks on saanud, näen rõõmuga, et neil on maitset ja mõõdutunnet
Mille kuradi pärast meid halvustavalt hipideks kutsutakse ja arvatakse, et meil on vabakasvatus, vaba kasvatus selle mõttes, et ei mingeid reegleid
Jah ma erinen keskmisest eestlasest välimuselt selle poolest , et ma ei kanna jopet, teksasid ega dresse
Leian, et dressid on spordiriietus ja impregneeritud ning teksarõivas töö või matka riietus
Kui ma ei kanna tänaval impregneeritud mantlit ja dresse, kas siis ma olen hipilik?

Vaatan aga ei näe...

Kuulan, kuid ei kuule...
Teen miskit, aga tulemust pole...
Kõnnin kuhugi , kuid pärale ei jõua...
Näen und, aga ei maga...
Söön aga ikka olen näljas...
Joon kuid miskipärast olen meeletus janus...
Igatsen midagi , aga mida!?
Vist on kevad!? ;)