Olen mingi mitu kuud ringi rännanud nii, et ma ei näe eriti midagi.
Nagu kõnniks ringi halli koti sees,hommikul panin prillid pähe ja ega paremaks maailm ei läinud, justkui hullem oli.
Telekas koguaeg reklaamiti, et Pro-optikas on kuu lõpuni 50% allahindlus.
Mul oli Tartu koguaeg asja ja läksin siis kohale ja tellisin ära ja maksin ära terve oma ühe kuu palga.
Prillidele järele minnes öeldi,et vabandame, aga teie prillid läksid kauba saadetise sees katki.
No jama, ei prille ega raha, karju või appi.
Paluti oodata ja vabandati veel sada korda ja oldi armastusväärselt kenad mu vastu.
Eile hommikul seadsin esimese asjana Tartus kohe sammud prillipoe poole, näitsik kassas kohe tundis mind ära ja ulatas mulle mu iludused kätte, karp anti tasuta kaasa ja puhastus lapp ja kliendi kaart ja puha.
Ah sa mait!!!!
Kui uued prillid pähe sain, vahtisin kaubamajas ringi ja eskalaatorist sõitis alla üks noorema poolne mees.
Mina jõllitasin, et oh sa tont, kui ilusaid mehi on;))
Tema vahtis vastu, et mis see vanamoor jõllitab teda.
Läksin siis oma uute silmadega mööda kaubamajja hängima, kaubad olid ilusad ja hinnad paistsid ka kaugelt kätte veel ilusamad.
Paganama ilus oli äkki maailm.
Jõuluehted juba igal pool väljas ja jummal kui ilus kõik on.
Mingi eriliste rikkurite pood sattus mu vaatlusorbiiti, aga ega keegi sel vanal setu mutil siis vahtida keelanud ja katsudagi ei keelatud;)
Turvamehed ja müüjad piidlesid mind küll esialgu, kui kauplusse ahne pilguga sisse marssisin, aga kui nägid, et ma midagi kurja ei tee, vaid lohisen oma pika kitasnikuga rõõmsalt riiulite vahel, kaotasid valvsuse.
Vanade prillidega öeldi, et nägin vaid 50% sellest, mida nägema pidin, mingi kiht on neil prillidel peal, mis hakkas õudse kiirusega ükspäev kooruma.
Kõndsingi siis ringi, justkui kott peas.
Ei ma tundnud inimesi tänaval ära, liinibussinumbreid ei näinud, tormasin igale bussile ligi nii, et bussijuhid olid segaduses, et kas see mutt tahab selle bussiga sõita või ei taha ja tööd tegin kõõritades nii, et silmad valusad.
Jõllitasin kuskilt prilliklaasi selgemast servast läbi, et lugeda saaks, mis ette antud.
Nüüd ma näen nigu loom;)
Ajan oma arvuti ja muud asjad toas ära, kasukas selga ja ilma vahtima.
Kuna pank võttis öösel mu viimased veeringud arvelt ära elektrimaksu katteks, võtan pudrukarbi teele kaasa, kuskil ikka saab maha istuda ja söögipausi pidada, kasvõi kaubamajas pingi peal
Üks ilus uus kohvik vaja üle vaadata, kus pidid olema kaunid maalid seintel, setu tüdrukud teevad ühes teises kohvikus süüa, neile üks mõnus pilk peale...
Kui oma kõhukese sisemise ilu olen ultrahelile ära näidanud ja bussini aega jääb, käin tiiru festivalil ka ära, kus pidi huvitav näitus olema
Paneelmajade vahel on veidi lund, ehk on ka park saanud endale talvekleidid selga.
Kõik tuleb tasa teha, mis vahepeal nägemata oli.
Oi, elu on jälle ilus!!!!
