Tuesday, November 16, 2010

Ma käisin eile teatris



Pole kunagi nii teatris käinud, et tekib idee, kargan püsti ja lähen
Keerlesin oma igapäevases rattas ja plaanisin tänaseks tegemisi, mis tuleb ära teha, et elukvaliteeti parandada ja tegemised ära teha, mis tegemist ootavad
Kohtasin poes Piret Laurimaad ja Seppo Seemanit
Olin veel nördinud, kui kohalikud noored käitusid, kui albid, näitlejate peale näpuga näidates ja häälekalt räusates, et bää mää nää Seppo Seeman ihhihhihii
Tegin neile maurajatele veel vaikselt märkuse, et teevad Räpina rahvale häbi oma käitumisega
Tulin koju ja õhtusöögi lauas sellest sündmusest perega vesteldes, ei andnud mulle rahu see asi
Arutasime, et ehk on need näitlejad siin selleks, et Räpina rahvale teatrit tuua
Tegin neti lahti ja oligi nii : PÄRNU TEATER ENDLA, T 16.11 19:00,ESIMESED SUUDLUSED ühe armastuse lugu Räpina Kultuurimajas
Ärevus kasvas….
Meile peaaegu koju tuuakse teater ja mina vahin kodus
No raha pole ju minna
Poeg ütles, et emakene, kui sa tahad minna, ta laenab selle raha
Teater on ju tore asi ja kui on võimalus minna, siis mine
Kallim mind autoga tõrkus viimast
Ta üldse selline, et äkki ei tee midagi
Kargasin püsti, riided selga ja kakkusin minekit
Jalad esialgu tõrkusid küll, aga kui juba liikkuma olid hakanud, töötasid küll selle nimel, et rühkida rahvamaja poole
Otsustamise ja avastamise peale oli niipalju aega kulunud, et kohale jõudmine õigeks ajaks oli täitsa küsitav
Lohutasin end: et jään hiljaks, jään hiljaks
Peaasi, et kohale saan
Jõudsin rahvamajja paar minutit peale alguse kellaaega ja saali täis rahvast ootas etendust, ukse taga oli terve summ veel piletita inimesi, kes jagasid kohti, pileteid ja rahasid
Mina ka asusin nende selja taha, sellise näoga, et tulin teatrisse;)
Endla teatri mingi funktsionäär, kes koordineeris piletite müüki, märgates mind, käskis kohalikel kultuurimaja töötajatel sellele prouale, minu peale osutades, poole hinnaga pileti müüa
Mina protesteerima ei hakanud, maksin raha, hüppasin saali, istusin vabale kohale, ise veel kasukas, klõbistasin kasukvesti seljast sülle ja asusin teatrit nautima
Parim tegu ja otsus, mida ma viimasel ajal teinud olen, et end sinna raskustest hoolimata kohale vedasin
Räpina inimeste silme ees rullus lahti lugu, mis liigutas tervet saali, oli hetki, kus rahvas hoidis hinge kinni
See kaunis armastuslugu oli samas nii eluline, kui ka muinasjutuline
Elu on tegelikult ju palju keerulisem
Aga kuidas näitlejad kõik selle meie ette tõid, kuidas need tunded, mida nad mängisid, hästi vaatajateni jõudsid
See oli vapustav’
Alguses veidi sebiv vaatajaskond, tundus et mõni oli kogematagi saali juhtunud, hakkas justkui ühes hingama koos tegelastega, kelle armastuslugu laval etendati
Ma nutsin ja naersin ja tundus, et peale minugi oli saalis hulga pisarate pühkijaid
Etenduse lõppedes tormasid kõik koduteele ja mina koos nendega
Marssisin läbi karge sügisõhtu ja mul olid valed jalad;)
Need lombakad jalad, mida ma kaasas iga päev vean, olid kuidagi krapsakad ja ilma erilise valuta
Tänan ilusa etenduse eest inimesi, kes ikka kodukandi rahvast harida tahavad
Tänan Seppo Seemanit ja Piret Laurimaad, et nad eile kohalikus poes hängisid, tänan inimesi kes kellassepale raha tõid, et meil õhtul poodi asja oli
Sest ilma selle kõigeta poleks olnud mu raskes hallis argipäevas seda kaunist, meeleolukat ja mõnusat õhtut
Elame edasi, mürinal ja rõõmuga!!!

No comments: