kuidas hakkama saada kui neil on puudega lapsed
Aga kes õpetab neid lapsevanemaid kes on ise puudega
Selle peale pole keegi tulnud, et lapsed ju matkivad oma vanemaid
Ei ole keegi hakanud lonkama ega sellepärast rumalaks jäänud, et vanematel mingi puue
Aga õige see asi ju ei ole
Keegi peaks ju neid vanemaid ka õpetama, või lapsi kuidas elus hakkama saada?!
Või on kusagil sellised koolitused ka olema?!
Kas keegi teab?!
Või puudega inimesed ei tohigi olla lapsevanemad?!
Pole ette nähtud?!
Friday, October 30, 2009
Thursday, October 29, 2009
Kõik õpetavad oma lapsi,
kui lapsed väikesed on, kuidas süüakse, vetsus käiakse, riidesse pannakse jne, palju sest külge jääb ei tea
Ühel päeval käisin ma lossis, kus tehakse remonti, maja on remondimehi
täis ja wc on kasutada korraga nii meestele kui naistele
Minul oli lossi asja, muuseumi haldjate jutul mul meeldib tihti käia , neile lugusid kirja panna ja muidu uudiseid kuulata ning muuseumis muuseumi haldjate aasta vanust kohvi hävitamas käia, peale tantsutundi
Käisin minagi ennast siis ükspäev kõige tantsimise, jututamise ja kohvijoomise vahepeale Wc-s kergendamas ja olin ühe hetkel täitsa nõutu ja ei teadnud kuidas saada wc-st välja, kas lüüa ukselinki jalaga, avada seda küünarnukiga või ma ei tea kuidas, kui seisin seal ukse ees nõutult mõne hetke, siis arvati, et ma ise ust lahti ei saa, lombakas nagu ma olen ja tuldi mulle appi;)
Aga milles siis põhjus oli, et ma ukse avamisega üksi toime ei tulnud, ma ei tahtnud oma äsjapestud valge käekesega ukslinki
puudutada
Kui ma enne kõike seda ootasin wc eesruumis, et mõni kabiin vabaneb, käis kabiinides tegevus, mis nendele kabiinidele omane on, kes millist toru oma kehas
tühjendas.
Loomulik värk, igaüks meist peab seda ju kunagi ja kusagil tegema
Astus siis ühest kabiinist välja peale oma keha kergendamist pealtnäha kena remondi mees, isegi üldiselt viisakama ja puhtama välimusega ja asus kohe tualettruumi välisukse juurde, kusjuures kabiinis veekraani kätepesuks ei asu, see on seal väljaspool kabiine eesruumis, kus mina oma järjekorda oodates seisin
Minu värvikas fantaasia hakkas kohe tööle, et mida ta seal kabiinis siis
võis oma kätega kõike teha ja mõistus hakkas meenutama, mis haigused meil praegi päevakorral, on mis keha vedelikega edasi antakse…
Sain ma siis seekord ohutult wc-st välja, aga kodus kukkusin kohe ründama oma koduseid meesisikuid: kas te pesete enne wc-st lahkumist oma käsi
Nemad imestasid, et emmekene me ju täiskasvanud inimesed, milleks selliseid küsimusi esitatakse
See mees kes oma kusiste või ma ei tea milliste kätega lossis wc-st välja astus, oli ka päris täiskasvanud välimusega;)
Minukene siis mõtles, et kas ehituskoolis käivadki sellised lapsed, keda suurekskasvamise ajal keegi ei vaata, kuidas ta oma hügieenitoiminguid ajab
Sõbrad muuseumist ütlesid, et ongi nüüd nii, et maja on täis inimesi, kes pole näinudki kuidas normaalselt wc-s käiakse
Minu pojakene käib ka sellises koolis, kus ka muuhulgas ehitajaid koolitatakse
Ja mina seni mitte ei saanud aru, miks ta nimetab oma koolikaaslasi mingi kummalise nimega, see polnud küll halvustava kõlaga, aga veidi naljakas
Ehk ongi põhjus selles, et koolikaaslaste lasteuba lonkav on?!
Kas ehitusmehi kasvatataksegi vaid müüri laduma aga vetsus käimine on neil ära unustatud?
Kui mina 30 aasta eest kondiitri koolis käisin, siis oli meil üks aine eetika, kus räägiti ka muuhulgas hügieenist muide
Kas tänapäeval siis ongi ilm noori täis, kel haritus mööda külgi maha on jooksnud?!
Ühel päeval käisin ma lossis, kus tehakse remonti, maja on remondimehi
täis ja wc on kasutada korraga nii meestele kui naistele
Minul oli lossi asja, muuseumi haldjate jutul mul meeldib tihti käia , neile lugusid kirja panna ja muidu uudiseid kuulata ning muuseumis muuseumi haldjate aasta vanust kohvi hävitamas käia, peale tantsutundi
Käisin minagi ennast siis ükspäev kõige tantsimise, jututamise ja kohvijoomise vahepeale Wc-s kergendamas ja olin ühe hetkel täitsa nõutu ja ei teadnud kuidas saada wc-st välja, kas lüüa ukselinki jalaga, avada seda küünarnukiga või ma ei tea kuidas, kui seisin seal ukse ees nõutult mõne hetke, siis arvati, et ma ise ust lahti ei saa, lombakas nagu ma olen ja tuldi mulle appi;)
Aga milles siis põhjus oli, et ma ukse avamisega üksi toime ei tulnud, ma ei tahtnud oma äsjapestud valge käekesega ukslinki
puudutada
Kui ma enne kõike seda ootasin wc eesruumis, et mõni kabiin vabaneb, käis kabiinides tegevus, mis nendele kabiinidele omane on, kes millist toru oma kehas
tühjendas.
Loomulik värk, igaüks meist peab seda ju kunagi ja kusagil tegema
Astus siis ühest kabiinist välja peale oma keha kergendamist pealtnäha kena remondi mees, isegi üldiselt viisakama ja puhtama välimusega ja asus kohe tualettruumi välisukse juurde, kusjuures kabiinis veekraani kätepesuks ei asu, see on seal väljaspool kabiine eesruumis, kus mina oma järjekorda oodates seisin
Minu värvikas fantaasia hakkas kohe tööle, et mida ta seal kabiinis siis
võis oma kätega kõike teha ja mõistus hakkas meenutama, mis haigused meil praegi päevakorral, on mis keha vedelikega edasi antakse…
Sain ma siis seekord ohutult wc-st välja, aga kodus kukkusin kohe ründama oma koduseid meesisikuid: kas te pesete enne wc-st lahkumist oma käsi
Nemad imestasid, et emmekene me ju täiskasvanud inimesed, milleks selliseid küsimusi esitatakse
See mees kes oma kusiste või ma ei tea milliste kätega lossis wc-st välja astus, oli ka päris täiskasvanud välimusega;)
Minukene siis mõtles, et kas ehituskoolis käivadki sellised lapsed, keda suurekskasvamise ajal keegi ei vaata, kuidas ta oma hügieenitoiminguid ajab
Sõbrad muuseumist ütlesid, et ongi nüüd nii, et maja on täis inimesi, kes pole näinudki kuidas normaalselt wc-s käiakse
Minu pojakene käib ka sellises koolis, kus ka muuhulgas ehitajaid koolitatakse
Ja mina seni mitte ei saanud aru, miks ta nimetab oma koolikaaslasi mingi kummalise nimega, see polnud küll halvustava kõlaga, aga veidi naljakas
Ehk ongi põhjus selles, et koolikaaslaste lasteuba lonkav on?!
Kas ehitusmehi kasvatataksegi vaid müüri laduma aga vetsus käimine on neil ära unustatud?
Kui mina 30 aasta eest kondiitri koolis käisin, siis oli meil üks aine eetika, kus räägiti ka muuhulgas hügieenist muide
Kas tänapäeval siis ongi ilm noori täis, kel haritus mööda külgi maha on jooksnud?!
Wednesday, October 28, 2009
Minu päevik koosneb kirjanduslikest paladest
Kes seda kõike sõnasõnalt võtab, on hästi petta saanud;)
Üks armas sõber kurvastab ja läheb masendusse kui loeb minust kui „halvasti“ mul läheb
Ilma asjata
Ei taha ära kiita aga mul ei ole midagi nii palju viga, et ma peaks nööri kaela panema või kerjama minema või näljapaistetusest surema hakkama
Igapäevased tegevused annavad mulle inspiratsiooni kirjutada lugusid, mida oleks ka hea lugeda ja mis annab lugejale mõtlemisainet, mis oleks kas traagiline, lõbus või muidu põnev
Mind ei ole vaja abistada ma aitan end ise
Käin kirikus oma sooja paksu padjaga, sest seda hoiab Jumal ka, kes ennast hoiab ja asun altari ette kõige parema poolsemaks armulaualiseks jne
Ma armastan väga suhelda ja rõõmustan, kui keegi mu blogis kommenteerib, see ongi mu ainuke suhtlemisviis siin maailmaserval
Ma kirjutangi selliseid intrigeerivaid lugusid, et Teid kirjutama ärgitada
Arutlema, mõtlema, osa võtma ühe kagueesti „invaliidist koduperenaise“ elust;), sest enamus mu sõpradest elab välismaal või on juba Jumala juurdejõudnud
Armsad blogisõbrad tänan Teid mulle kaasa elamast
See on ju võimatu, et ma kirjutaks siin täpselt kuidas tegelikult on, midagi peab ju mulle endale jääma ja midagi peab olema ka sellist, mis lugema paneb
Elu on ilus!!
Vaatame seda ju igaüks oma mätta otsast
Kas minu mätas on liiga vale nurga all?!
Üks armas sõber kurvastab ja läheb masendusse kui loeb minust kui „halvasti“ mul läheb
Ilma asjata
Ei taha ära kiita aga mul ei ole midagi nii palju viga, et ma peaks nööri kaela panema või kerjama minema või näljapaistetusest surema hakkama
Igapäevased tegevused annavad mulle inspiratsiooni kirjutada lugusid, mida oleks ka hea lugeda ja mis annab lugejale mõtlemisainet, mis oleks kas traagiline, lõbus või muidu põnev
Mind ei ole vaja abistada ma aitan end ise
Käin kirikus oma sooja paksu padjaga, sest seda hoiab Jumal ka, kes ennast hoiab ja asun altari ette kõige parema poolsemaks armulaualiseks jne
Ma armastan väga suhelda ja rõõmustan, kui keegi mu blogis kommenteerib, see ongi mu ainuke suhtlemisviis siin maailmaserval
Ma kirjutangi selliseid intrigeerivaid lugusid, et Teid kirjutama ärgitada
Arutlema, mõtlema, osa võtma ühe kagueesti „invaliidist koduperenaise“ elust;), sest enamus mu sõpradest elab välismaal või on juba Jumala juurdejõudnud
Armsad blogisõbrad tänan Teid mulle kaasa elamast
See on ju võimatu, et ma kirjutaks siin täpselt kuidas tegelikult on, midagi peab ju mulle endale jääma ja midagi peab olema ka sellist, mis lugema paneb
Elu on ilus!!
Vaatame seda ju igaüks oma mätta otsast
Kas minu mätas on liiga vale nurga all?!
Tuesday, October 27, 2009
Korraldasin kodus revolutsiooni
Esitasin ultimaatumeid ja kutsusin kodakondseid läbirääkimistele
Panime kirja probleeme ja nende lahenduste variante
Minukesele tundus, et tema põhivajadusi ja füsioloogilisi vajadusi on piiratud, ahistatud ja keelatud
Esitasin nõudmisi ja pakkusin omapoolseid lahendusi
Kes pakkus:
1. et võiks maja hakata ümber ehitama,
2.kes kellegi majast välja tõstmise
3.kes kodukorda korrigeerida
Maja ümberehitamine võtaks palju aega ja selle aja jooksul oleksin ma kas hullunud surnud või välja kolinud
Kedagi ma kodust välja tõstma ei hakka, sest sellega piiraksin ma kellegi teise põhivajadusi
Leppisime kokku:
1. et igal õhtul kell 21 on meie majas öörahu
Igaüks, kes tahab mingi asjaga tegeleda, teeb seda vaikselt oma toas , teisi oma tegevusega segamata
2. üks päev nädalas õhtuti on teise korruse kasutamine piiratud, sellel kindlal õhtul võib üleval liikuda vaid minukene ja minu mees, lapsed on all korrusel ja ülesse ei tule, isegi mitte koputama
3. kodused tööd on jagatud ära ja igaüks vastutab oma lõigu eest ja keegi ei pea neid selleks sundima, et asi tehtud saaks
4.kõik vaatavad, et elektrit asjata ei kulutataks ja kes saab läheb tööle
5.kellel sissetulekuid on, arvestab sellega, et teistel ka söövad suud peas on ja ostab ühisesse kappi puuduvaid toiduaineid
Kuidas need asjad toimima hakkavad, näitab elu
Ma ei taha ära kiita, aga esialgu on päris kena, kui solgiämbrid iseenesest tühjenevad, õhtuti võtab majas maad õnnis rahu, kui ma magan kikivarvul käiakse ja kappi siginevad toiduained, mida mina ostnud pole ning üleliigseid tulesid keegi vargsi kustutamas käib…
Panime kirja probleeme ja nende lahenduste variante
Minukesele tundus, et tema põhivajadusi ja füsioloogilisi vajadusi on piiratud, ahistatud ja keelatud
Esitasin nõudmisi ja pakkusin omapoolseid lahendusi
Kes pakkus:
1. et võiks maja hakata ümber ehitama,
2.kes kellegi majast välja tõstmise
3.kes kodukorda korrigeerida
Maja ümberehitamine võtaks palju aega ja selle aja jooksul oleksin ma kas hullunud surnud või välja kolinud
Kedagi ma kodust välja tõstma ei hakka, sest sellega piiraksin ma kellegi teise põhivajadusi
Leppisime kokku:
1. et igal õhtul kell 21 on meie majas öörahu
Igaüks, kes tahab mingi asjaga tegeleda, teeb seda vaikselt oma toas , teisi oma tegevusega segamata
2. üks päev nädalas õhtuti on teise korruse kasutamine piiratud, sellel kindlal õhtul võib üleval liikuda vaid minukene ja minu mees, lapsed on all korrusel ja ülesse ei tule, isegi mitte koputama
3. kodused tööd on jagatud ära ja igaüks vastutab oma lõigu eest ja keegi ei pea neid selleks sundima, et asi tehtud saaks
4.kõik vaatavad, et elektrit asjata ei kulutataks ja kes saab läheb tööle
5.kellel sissetulekuid on, arvestab sellega, et teistel ka söövad suud peas on ja ostab ühisesse kappi puuduvaid toiduaineid
Kuidas need asjad toimima hakkavad, näitab elu
Ma ei taha ära kiita, aga esialgu on päris kena, kui solgiämbrid iseenesest tühjenevad, õhtuti võtab majas maad õnnis rahu, kui ma magan kikivarvul käiakse ja kappi siginevad toiduained, mida mina ostnud pole ning üleliigseid tulesid keegi vargsi kustutamas käib…
Monday, October 26, 2009
Ma sain kingituseks
endale ühe ägeda pisikese asjakese, talle on sisse kirjutatud: THIS NOT A TOY ja KEEP AWAY FROM FIRE ning 80% cotton, 20 % poyester
Aga ta näeb välja nagu mänguasi ja ma pidin oma lapselapsega tõsiselt maad jagama mitu päeva , et ta aru saaks, et see änkuu EI OLE mänguasi ja et see on memme oma ja temaga EI SAA mingil juhul midagi muud teha, kui et ta ongi mu telefonil ümber ja näeb jube ahvatlev välja
See asjake näeb välja nagu notsu ja nagu ei ole ka, sest notsu on küll roosa aga nina ei ole ju terav nagu minu loomakesel on ja kõrvad on pikad nagu jänesel , aga jänesed pole ju ometigi roosad ja silmad on sellised pisikesed ja teravad nagu hiirel, aga hiired pole ka roosad ega pikkade kõrvadega
Ühesõnaga on üks armas telefoniloom, see on tegelikult mingi looma kujuline telefonikott
Olin hästi vaimustatud sellest asjast ja talle otsavaatamine teeb juba meele rõõmsaks ja päeva heaks
Isegi üks hästi tõsine ja mehelik mees hakkas itsitama, kui sealt loomakese seest tema nähes midagi otsisin, et kust ma ometi selle veidruse sain ja mis asi see on ja misasja ma selle mängu asjaga koguaeg suur inimene ometi asjatan?!
Tulin selle telefoniloomaga koju ja kui temaga helistama või tegelema hakkasin, kutsusin ma oma lastes kõigis lõbusaid naerupahvakaid esile
Kui küsisin, et kas ei tee ma ennast ometigi narriks selle lapseliku telefoni kotiga,suur inimene, vastasid nad et ei, et olen ju lastaednik
Ütlesin, et mulle pole ometigi otsaette kirjutatud, et lasteaednik olen ja tegelikult läheb juba ametlikult kolmas talv, kui ma enam seda leiba ei teeni
Siis sain teada, et see on nagu meie issigagi, et elukutse on elulaad, et tema on üleni kellassepp ka siis, kui ta astub töökojast välja, nii minugagi ja kui mingi vald ja mingi haridusminister teistmoodi arvab, siis see ei loe ja et see loomake sobib minuga ja on üleni vahva
Kogu maailma tunnustus ja medalid ja ütlemised ei kaalu üles oma laste tunnustust
Pistan oma telefoni looma tasku ja asun päevatoimetuste juurde, et iga kord kui tema sees keegi heliseb, naeratada saaks ning ümbruskonnas rõõmus elevus tekib
Ilusat sügist kõigile!!!
Aga ta näeb välja nagu mänguasi ja ma pidin oma lapselapsega tõsiselt maad jagama mitu päeva , et ta aru saaks, et see änkuu EI OLE mänguasi ja et see on memme oma ja temaga EI SAA mingil juhul midagi muud teha, kui et ta ongi mu telefonil ümber ja näeb jube ahvatlev välja
See asjake näeb välja nagu notsu ja nagu ei ole ka, sest notsu on küll roosa aga nina ei ole ju terav nagu minu loomakesel on ja kõrvad on pikad nagu jänesel , aga jänesed pole ju ometigi roosad ja silmad on sellised pisikesed ja teravad nagu hiirel, aga hiired pole ka roosad ega pikkade kõrvadega
Ühesõnaga on üks armas telefoniloom, see on tegelikult mingi looma kujuline telefonikott
Olin hästi vaimustatud sellest asjast ja talle otsavaatamine teeb juba meele rõõmsaks ja päeva heaks
Isegi üks hästi tõsine ja mehelik mees hakkas itsitama, kui sealt loomakese seest tema nähes midagi otsisin, et kust ma ometi selle veidruse sain ja mis asi see on ja misasja ma selle mängu asjaga koguaeg suur inimene ometi asjatan?!
Tulin selle telefoniloomaga koju ja kui temaga helistama või tegelema hakkasin, kutsusin ma oma lastes kõigis lõbusaid naerupahvakaid esile
Kui küsisin, et kas ei tee ma ennast ometigi narriks selle lapseliku telefoni kotiga,suur inimene, vastasid nad et ei, et olen ju lastaednik
Ütlesin, et mulle pole ometigi otsaette kirjutatud, et lasteaednik olen ja tegelikult läheb juba ametlikult kolmas talv, kui ma enam seda leiba ei teeni
Siis sain teada, et see on nagu meie issigagi, et elukutse on elulaad, et tema on üleni kellassepp ka siis, kui ta astub töökojast välja, nii minugagi ja kui mingi vald ja mingi haridusminister teistmoodi arvab, siis see ei loe ja et see loomake sobib minuga ja on üleni vahva
Kogu maailma tunnustus ja medalid ja ütlemised ei kaalu üles oma laste tunnustust
Pistan oma telefoni looma tasku ja asun päevatoimetuste juurde, et iga kord kui tema sees keegi heliseb, naeratada saaks ning ümbruskonnas rõõmus elevus tekib
Ilusat sügist kõigile!!!
Sunday, October 25, 2009
Olen vaimuvaene ja naljasooneta?!
Ma ei oska inimestega suhelda nendega konflikti minemata
Aga üksi kodus kükitada ka ei taha
Ma ei saa naljast aru ega ka vihjetest
Ma ei tea kuidas ma niimoodi kasvand olen et siuke olen?!
Minu armas sõber ja vaimne isa sai eile 75 ja tahtsin talle külla minna ja ma ei saanud kuidagi aru mis mulle telefonis räägiti
Mu teine sõber ütles, et ma pidin sellest välja lugema,. mis mulle telefonis öeldi, et mind ei taheta näha
Mis mul siis viga on, et mind keegi näha ei taha?!
Üks mu hea naaber ütles kunagi kui kuskil trehvasime, et tuleksin talle külla, et ma tean ju kus ta elab ja kui ma külla läksin, siis mind vastu ei võetud
Ja kui järgmine kord ette helistasin, et nüüd helistan ette ja tahan külla tulla mulle tehti vihjamisi selgeks et tegelt ei sobigi mul sinna külla kunagi kippuda
Noh nii suu soojaks kutsuti ja ma naiivne tüdruk ei saanud kohe aru sellest
Üks blogisõber mulle ütles et ei tohi olla pealetükkiv
Mis pagana pealetükkiv ma olen kui 10-20 aasta tagant inimest näha tahan
Lõpuks mõtlesin, et olen vaimupuude ja ebaküpsete sotsiaalsete oskustega?!
Ei tea kohe, kas rõõmustada või kurvastada?!
Kerin oma töörullid üles ja poen põhku, et värskena varahommikul oma tööd rügama hakata
Uus nädal tõotab tulla tegus, põnev ja uute muljete rohke
Loodan, et saan ikka positiivseid laenguid
Jutuvestmiskoolitus oli mõnus, mu maailm jälle avardus suure sammu võrra
Kaasa sain mitu mõnusat lugu ja mõtlemisainet
Tulemas on hingede aeg
Oli kord üks isa ja poeg, kes olid surnud ja taevasse saanud
Igapäev olid neil kaetud lauad
Mingil hetk hakkasid aga need kaetud lauad tühjenema ja ühel päeval olid need hoopis tühjad
Ja isa ütles , et nüüd on meid maa peal unustatud…
Katke ikka oma kadunud lähedaste lauad kaunite mälestuste vestmise roogadega!!
Aga üksi kodus kükitada ka ei taha
Ma ei saa naljast aru ega ka vihjetest
Ma ei tea kuidas ma niimoodi kasvand olen et siuke olen?!
Minu armas sõber ja vaimne isa sai eile 75 ja tahtsin talle külla minna ja ma ei saanud kuidagi aru mis mulle telefonis räägiti
Mu teine sõber ütles, et ma pidin sellest välja lugema,. mis mulle telefonis öeldi, et mind ei taheta näha
Mis mul siis viga on, et mind keegi näha ei taha?!
Üks mu hea naaber ütles kunagi kui kuskil trehvasime, et tuleksin talle külla, et ma tean ju kus ta elab ja kui ma külla läksin, siis mind vastu ei võetud
Ja kui järgmine kord ette helistasin, et nüüd helistan ette ja tahan külla tulla mulle tehti vihjamisi selgeks et tegelt ei sobigi mul sinna külla kunagi kippuda
Noh nii suu soojaks kutsuti ja ma naiivne tüdruk ei saanud kohe aru sellest
Üks blogisõber mulle ütles et ei tohi olla pealetükkiv
Mis pagana pealetükkiv ma olen kui 10-20 aasta tagant inimest näha tahan
Lõpuks mõtlesin, et olen vaimupuude ja ebaküpsete sotsiaalsete oskustega?!
Ei tea kohe, kas rõõmustada või kurvastada?!
Kerin oma töörullid üles ja poen põhku, et värskena varahommikul oma tööd rügama hakata
Uus nädal tõotab tulla tegus, põnev ja uute muljete rohke
Loodan, et saan ikka positiivseid laenguid
Jutuvestmiskoolitus oli mõnus, mu maailm jälle avardus suure sammu võrra
Kaasa sain mitu mõnusat lugu ja mõtlemisainet
Tulemas on hingede aeg
Oli kord üks isa ja poeg, kes olid surnud ja taevasse saanud
Igapäev olid neil kaetud lauad
Mingil hetk hakkasid aga need kaetud lauad tühjenema ja ühel päeval olid need hoopis tühjad
Ja isa ütles , et nüüd on meid maa peal unustatud…
Katke ikka oma kadunud lähedaste lauad kaunite mälestuste vestmise roogadega!!
Wednesday, October 21, 2009
Tuju kass.....
Kui ma noor olin, siis m a ei saanud aru, kuidas mõned naised ja mehed nii tujukad on
Mina sain küll oma tujusid ohjeldada
Mida vanemaks ma saan, seda hullemaks asi läheb
Eile oli selline tunne, et kui keegi veel mind ärritab, siis ma pitsitan teda natuke kõri piirkonnast
Hommik algas sellega, et mu kallis ortopeediline jalats oli otsustanud rebeneda ja lõpuks päris katki minna
Sõbs soovitas tema akna all pargis oleva kingsepa jutule minna
Maja, kus see kingsepp kunagi töötas, oli seal pargis alles küll, aga keda polnud, oli kingsepp
Vahtisin akendest sisse, millel polnud ei kardinaid ei mingeid silte, uks oli lukus ja autot, mis alati seal maja juures seisis, ka ei olnud kusagil näha ja majake ise oli seest puhta tühjaks läinud
Pettumusest hoolimata liipasin siis oma katkise jalavarjuga maarjamõisa registratuuri, kus järjekorra numbri automaat surises küll, aga paberit mis numbrit oleks mulle näidanud välja ei sülitanud
Seisin nõutu näoga ja kuna neid minusuguseid seisjaid oli seal fuajees rohkemgi, märgati meid
Lõpuks keegi tuli ja kakkus selle asjapulga pulkadeks lahti, harutas punni läinud lipiku rulli laiala, pani kenasti kokku tagasi ja siis me saime oma numbrid kätte
Registratuuris, kuhu siis lõpuks oma järjekorra numbri järgi jõudsin, selgus tõsiasi, et ma arvasin küll, et mulle on aeg pandud, aga arvuti seda ei arvanud
Registraator kena inimene soovitas mul minna selle ukse taha, mis mu saatekirja peal kirjas oli ja sealt siis küsida, mis minust edasi saab, kui ma niimoodi kaugelt olen ennast kohale vedanud ja kirjas ei ole
Selle ukse taga, kuhu mind saadeti, ei teinud keegi sellest numbrit, et arvuti mind tänaseks sinna ei oodanud, kutsuti lahkelt tuppa, paluti mõned riided oma kehalt eemaldada ja hakati lahke jutu saatel minuga asjatama
Diagnostika aparatuur mul seda kolli minu küljes ei leidnud, mida minu kohalik neuroloog kartis ja mille pärast ta mind sinna saatis
Arst lohutas mind, et see on hea, et vastus on negatiivne, kuigi ma ei saanud aru miks ta pidi seda tegema
Sest lohutama oleks ta pidanud siis, kui vastus positiivne oleks olnud, et see koll ikka oleks minuga kaasas olnud, mida väga kardeti
Igatahes oli see mu selle hommiku kõige positiivsem elamus, kena tohter, kena suhtlemine ja halba haigust ka ei leitud.
Asutasin siis ma linna poole minemist ja avastasin, et see mis varem mu botase juures veidi ripakil oli, oli hargnenud ja rebenenud päris lahti ja lohises minuga iga sammuga loperdades kaasa
Raha kingaparandusse minekuks polnud ja sõber, kelle juures ehk oleks saanud kuidagi miskit lappida, ta osavnäpp ja nutikas tüdruk, ütles mulle telefonis, et olen temaga suhtlemiseks valinud vale päeva, et tal on tegemist niie, et ei tea kuidas ta päevaajaga toime tulla
Lootused oma jalavarjule kinga kiirabi ja hea sõbra seltskonda saada maha matnud, proovisin pakkuda end teisele sõbrale külla
See hakkaks juba telefonis minuga tülli, aga kuna mul seda kinga kiirabi ikka hädasti tarvis oli, siis mõtlesin, et neelan ta õelused alla ja joon kohvi peale ja saab hakkama
Läksin enne tema juurde minekut poest läbi, et külakostiks piima viia, millega ta meelt lahutada soovisin, sest tean et mu sõber ja õpetaja piima üle kõige armastab
Poes ostsin veel kostiks kaasa kaks raasu valmisküpsetatud kala, aga kassa juures hakkas mu rahulik ja leplik meel mind maha jätma
Kui ma makseautomaadist momentaalselt oma kaarti välja võtta ei jõudnud, sest asjatan ju vaid ühe käega, teises on kark, nähvas mulle kassapidaja, et võtke ometi see kaart välja, siis käratasin mina vastu, et ma ei saa ju nii ruttu
Ega kassapidaja mingi selgeltnägija ole, ta ju ei näe leti alla mida ma seal pusin ja mitu kätt mul on
Tulin poest välja ja mõtlesin, et see polnud küll mina, kes nii tasakaalutult poes käitus
Rühkisin siis oma õpetaja juurde külla neljandale korrusele ette oma vaimu valmistades, et läheb tujukate inimeste lahinguks
Esialgu oli ta hästi rõõmus piima üle ja ei norinuidki eriti mu kallal
Pakkus mulle teed ja kohvi segamini, leiba ja kala ja ma ei te mida veel
Käskis mul räimed nahka pista koos silmade ja sabaga, vastu ma verbaalselt ei hakanud aga sõin ikka selle koha kalast ära, mida ise soovisin
Botase sain kaasas olevate vahenditega lapitud, mul on alati nõel ja niit kaasas kui pikemale reisile lähen ja seljakott kaasas on, kuigi ei tea kauaks seda õmblust käimiseks jagub
Ühel hetkel hakkas mu sõber ja õpetaja minu jaoks mõistetamatut seosetut juttu ajama ja ma asutasin ennast jälle teele
Kui olin endale riided ja koti selga saanud, hakkas ta akna pealt maha sikutama ühte suure nokaga portselanlindu ja seda tagumikust raputama
Minu küsimusele, mis ta teeb, vastas ta, et korjab mulle sealt piimaraha
Pistsin siis tänulikult mündid taskusse ja läksin kaubamajja „Elioni” esindust otsima, kuna mul oli nii ränga hinnaga kodulahenduse leping, et tükkis juba üle jõu käima
Kaubamajas eksisin ma mingisse eriti kallisse poodi, mis tekitas minus erilise alaväärsustunde, nõud olid seal ime kenad ja ahvatlevalt välja pandud, aga nende hindu vaadates tahtis mind enda alla haarata ahastuse haare
Tahtsin tütart ka kaasa ahastama kutsuda, aga tema kurvastas mind oma kurbusega, et keegi kurvastas teda
Siplesin selle ahastuse alt ennast välja ja leidsin üles ka „Elioni”, tegin oma lepingu ümber ja asusin oma endist väimehe kandidaati ootama, kes pidi mulle midagi tooma, mille pean viima oma tütrele, kui kunagi koju jõuan
Saime kokku ja leppisime kokku, et ootan teda sealsamas ainult, et kohtumiskohast veidi eemalolevas söögikohas, sest see asi, mis ta mulle tooma pidi, polnud veel temaga koos, vaid ta pidi selle kusagilt teise linna otsast veel ära tooma
Pistsin siis käe oma kasuka „Tootsi” taskute sügavusse, koukisin välja mündid ja lubasin endale portsu hapukapsa suppi
Manustasin seda suppi aknaaluses lauas, mille kõrvallauas istuvatest 4st tuttavast õpetajast tervitas mind vaid 1
See seik õõnestas veidi mu enesekindlust, aga ma püüdsin seda koheselt unustama hakata
Siis helistasin oma armsale sõbrale, keda arvasin olevat juba seks ajaks oma toimetustega ühele poole saanud olevat, aga ta oli hoopis oma telefoni levist välja saatnud
Siis helistasin oma esimesel armastusele, soovides teda näha, aga ta ütles, et ärgu ma tahtku seda praegu, tehku ma seda järgmine nädal või parem veel kunagi hiljem…
Siis helistasin ma oma blogisõbrale, kes küsis mis ma tast tahan ja ütles, et ta ei saa minuga mingil juhul homme kohtuda, sest tal tähtsad asjad ees
Siis helistasin oma pojale, et ma ootan teda ja kus
Ja siis istusin ma seal sügisese päikse käes vaadates aknast alla lehtedest kirjule platsile ja kurbus ja väsimus valgus minust pisaratena välja ja voolas ja voolas….
Poeg tuli ja küsis mis ma nutan
Ütlesin et isegi ei tea, vist olen lihtsalt väsinud
Jagasime omavahel raha , pudruhelbeid ja vorsti ja hakkasime laiali minema
Poja sõber muudkui helistas ja kauples mu poega endale jooma kaaslaseks ja mind haaras paanika osakond enda rüppe
Sest poiss ütles, et ta on koguaeg joonud ja midagi pole juhtunud, saab kooli ja kõik on hästi
Aga kui ongi nii siis ei ole ju MIDAGI HÄSTI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Tulin siis oma ööbimiskoht ja olin kurbusest ahastusest ning väsimusest nõretav ja oma tütre kurvastaja peale kuri
Kirjutasin talle messinseri asju, mida minukene tavaliselt ei tee
Siis olin endal peale vihane, et selline okkaline olin
Ja siis ma olin oma mehe peale okkaline skype`s ja siis ma tahtsin magama minna ja tegingi seda, aga mu öömaja perenaine hakkas valjul häälel mu pea kohal oma sõbraga skypè teel jutlema ja siis ma läksin oma tekiga suurde tuppa teleka ette tukkuma ja siis ta tuli sinna järgi ja tahtis minuga ka jutelda ja siis ma tulin sealt ära, et magama hakata, aga uni oli läinud teiste juurde, minu kaissu tuli alles ligi südaööd
Lõpuks olin ma nii kuri ja tuju kass, et ei tundnud ennast enam ära
Õnneks südaööl keegi minuga enam suhelda ei tahtnud ja ei teadnudki, kes minu sisse pugenud oli
Ja siis ma mõtlesin et tujud, tujud, tujud…………
Peaks tantsima masurkat;)
Panema selga kaunid rõivad, ette maski, selja sirgu lööma…
Ja minema maskiballile?!
Mina sain küll oma tujusid ohjeldada
Mida vanemaks ma saan, seda hullemaks asi läheb
Eile oli selline tunne, et kui keegi veel mind ärritab, siis ma pitsitan teda natuke kõri piirkonnast
Hommik algas sellega, et mu kallis ortopeediline jalats oli otsustanud rebeneda ja lõpuks päris katki minna
Sõbs soovitas tema akna all pargis oleva kingsepa jutule minna
Maja, kus see kingsepp kunagi töötas, oli seal pargis alles küll, aga keda polnud, oli kingsepp
Vahtisin akendest sisse, millel polnud ei kardinaid ei mingeid silte, uks oli lukus ja autot, mis alati seal maja juures seisis, ka ei olnud kusagil näha ja majake ise oli seest puhta tühjaks läinud
Pettumusest hoolimata liipasin siis oma katkise jalavarjuga maarjamõisa registratuuri, kus järjekorra numbri automaat surises küll, aga paberit mis numbrit oleks mulle näidanud välja ei sülitanud
Seisin nõutu näoga ja kuna neid minusuguseid seisjaid oli seal fuajees rohkemgi, märgati meid
Lõpuks keegi tuli ja kakkus selle asjapulga pulkadeks lahti, harutas punni läinud lipiku rulli laiala, pani kenasti kokku tagasi ja siis me saime oma numbrid kätte
Registratuuris, kuhu siis lõpuks oma järjekorra numbri järgi jõudsin, selgus tõsiasi, et ma arvasin küll, et mulle on aeg pandud, aga arvuti seda ei arvanud
Registraator kena inimene soovitas mul minna selle ukse taha, mis mu saatekirja peal kirjas oli ja sealt siis küsida, mis minust edasi saab, kui ma niimoodi kaugelt olen ennast kohale vedanud ja kirjas ei ole
Selle ukse taga, kuhu mind saadeti, ei teinud keegi sellest numbrit, et arvuti mind tänaseks sinna ei oodanud, kutsuti lahkelt tuppa, paluti mõned riided oma kehalt eemaldada ja hakati lahke jutu saatel minuga asjatama
Diagnostika aparatuur mul seda kolli minu küljes ei leidnud, mida minu kohalik neuroloog kartis ja mille pärast ta mind sinna saatis
Arst lohutas mind, et see on hea, et vastus on negatiivne, kuigi ma ei saanud aru miks ta pidi seda tegema
Sest lohutama oleks ta pidanud siis, kui vastus positiivne oleks olnud, et see koll ikka oleks minuga kaasas olnud, mida väga kardeti
Igatahes oli see mu selle hommiku kõige positiivsem elamus, kena tohter, kena suhtlemine ja halba haigust ka ei leitud.
Asutasin siis ma linna poole minemist ja avastasin, et see mis varem mu botase juures veidi ripakil oli, oli hargnenud ja rebenenud päris lahti ja lohises minuga iga sammuga loperdades kaasa
Raha kingaparandusse minekuks polnud ja sõber, kelle juures ehk oleks saanud kuidagi miskit lappida, ta osavnäpp ja nutikas tüdruk, ütles mulle telefonis, et olen temaga suhtlemiseks valinud vale päeva, et tal on tegemist niie, et ei tea kuidas ta päevaajaga toime tulla
Lootused oma jalavarjule kinga kiirabi ja hea sõbra seltskonda saada maha matnud, proovisin pakkuda end teisele sõbrale külla
See hakkaks juba telefonis minuga tülli, aga kuna mul seda kinga kiirabi ikka hädasti tarvis oli, siis mõtlesin, et neelan ta õelused alla ja joon kohvi peale ja saab hakkama
Läksin enne tema juurde minekut poest läbi, et külakostiks piima viia, millega ta meelt lahutada soovisin, sest tean et mu sõber ja õpetaja piima üle kõige armastab
Poes ostsin veel kostiks kaasa kaks raasu valmisküpsetatud kala, aga kassa juures hakkas mu rahulik ja leplik meel mind maha jätma
Kui ma makseautomaadist momentaalselt oma kaarti välja võtta ei jõudnud, sest asjatan ju vaid ühe käega, teises on kark, nähvas mulle kassapidaja, et võtke ometi see kaart välja, siis käratasin mina vastu, et ma ei saa ju nii ruttu
Ega kassapidaja mingi selgeltnägija ole, ta ju ei näe leti alla mida ma seal pusin ja mitu kätt mul on
Tulin poest välja ja mõtlesin, et see polnud küll mina, kes nii tasakaalutult poes käitus
Rühkisin siis oma õpetaja juurde külla neljandale korrusele ette oma vaimu valmistades, et läheb tujukate inimeste lahinguks
Esialgu oli ta hästi rõõmus piima üle ja ei norinuidki eriti mu kallal
Pakkus mulle teed ja kohvi segamini, leiba ja kala ja ma ei te mida veel
Käskis mul räimed nahka pista koos silmade ja sabaga, vastu ma verbaalselt ei hakanud aga sõin ikka selle koha kalast ära, mida ise soovisin
Botase sain kaasas olevate vahenditega lapitud, mul on alati nõel ja niit kaasas kui pikemale reisile lähen ja seljakott kaasas on, kuigi ei tea kauaks seda õmblust käimiseks jagub
Ühel hetkel hakkas mu sõber ja õpetaja minu jaoks mõistetamatut seosetut juttu ajama ja ma asutasin ennast jälle teele
Kui olin endale riided ja koti selga saanud, hakkas ta akna pealt maha sikutama ühte suure nokaga portselanlindu ja seda tagumikust raputama
Minu küsimusele, mis ta teeb, vastas ta, et korjab mulle sealt piimaraha
Pistsin siis tänulikult mündid taskusse ja läksin kaubamajja „Elioni” esindust otsima, kuna mul oli nii ränga hinnaga kodulahenduse leping, et tükkis juba üle jõu käima
Kaubamajas eksisin ma mingisse eriti kallisse poodi, mis tekitas minus erilise alaväärsustunde, nõud olid seal ime kenad ja ahvatlevalt välja pandud, aga nende hindu vaadates tahtis mind enda alla haarata ahastuse haare
Tahtsin tütart ka kaasa ahastama kutsuda, aga tema kurvastas mind oma kurbusega, et keegi kurvastas teda
Siplesin selle ahastuse alt ennast välja ja leidsin üles ka „Elioni”, tegin oma lepingu ümber ja asusin oma endist väimehe kandidaati ootama, kes pidi mulle midagi tooma, mille pean viima oma tütrele, kui kunagi koju jõuan
Saime kokku ja leppisime kokku, et ootan teda sealsamas ainult, et kohtumiskohast veidi eemalolevas söögikohas, sest see asi, mis ta mulle tooma pidi, polnud veel temaga koos, vaid ta pidi selle kusagilt teise linna otsast veel ära tooma
Pistsin siis käe oma kasuka „Tootsi” taskute sügavusse, koukisin välja mündid ja lubasin endale portsu hapukapsa suppi
Manustasin seda suppi aknaaluses lauas, mille kõrvallauas istuvatest 4st tuttavast õpetajast tervitas mind vaid 1
See seik õõnestas veidi mu enesekindlust, aga ma püüdsin seda koheselt unustama hakata
Siis helistasin oma armsale sõbrale, keda arvasin olevat juba seks ajaks oma toimetustega ühele poole saanud olevat, aga ta oli hoopis oma telefoni levist välja saatnud
Siis helistasin oma esimesel armastusele, soovides teda näha, aga ta ütles, et ärgu ma tahtku seda praegu, tehku ma seda järgmine nädal või parem veel kunagi hiljem…
Siis helistasin ma oma blogisõbrale, kes küsis mis ma tast tahan ja ütles, et ta ei saa minuga mingil juhul homme kohtuda, sest tal tähtsad asjad ees
Siis helistasin oma pojale, et ma ootan teda ja kus
Ja siis istusin ma seal sügisese päikse käes vaadates aknast alla lehtedest kirjule platsile ja kurbus ja väsimus valgus minust pisaratena välja ja voolas ja voolas….
Poeg tuli ja küsis mis ma nutan
Ütlesin et isegi ei tea, vist olen lihtsalt väsinud
Jagasime omavahel raha , pudruhelbeid ja vorsti ja hakkasime laiali minema
Poja sõber muudkui helistas ja kauples mu poega endale jooma kaaslaseks ja mind haaras paanika osakond enda rüppe
Sest poiss ütles, et ta on koguaeg joonud ja midagi pole juhtunud, saab kooli ja kõik on hästi
Aga kui ongi nii siis ei ole ju MIDAGI HÄSTI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Tulin siis oma ööbimiskoht ja olin kurbusest ahastusest ning väsimusest nõretav ja oma tütre kurvastaja peale kuri
Kirjutasin talle messinseri asju, mida minukene tavaliselt ei tee
Siis olin endal peale vihane, et selline okkaline olin
Ja siis ma olin oma mehe peale okkaline skype`s ja siis ma tahtsin magama minna ja tegingi seda, aga mu öömaja perenaine hakkas valjul häälel mu pea kohal oma sõbraga skypè teel jutlema ja siis ma läksin oma tekiga suurde tuppa teleka ette tukkuma ja siis ta tuli sinna järgi ja tahtis minuga ka jutelda ja siis ma tulin sealt ära, et magama hakata, aga uni oli läinud teiste juurde, minu kaissu tuli alles ligi südaööd
Lõpuks olin ma nii kuri ja tuju kass, et ei tundnud ennast enam ära
Õnneks südaööl keegi minuga enam suhelda ei tahtnud ja ei teadnudki, kes minu sisse pugenud oli
Ja siis ma mõtlesin et tujud, tujud, tujud…………
Peaks tantsima masurkat;)
Panema selga kaunid rõivad, ette maski, selja sirgu lööma…
Ja minema maskiballile?!
Subscribe to:
Posts (Atom)