Tükib nii olema, et kui midagi jagatakse, hakkab üks kraaklemine, vaiba alt kiskumine, poriga loopimine. Nagu mu lapselaps ütles, kui väike oli, et kakeldada tahavad.

Emaks olemine pole lihtne, igaüks teab kuidas õige on ja kuidas sa valesti teed

Kui oma esiklast ootasin, siis ei tohtinud õhtul suure kõhuga kohvikusse minna ja kui laps oli sündinud ja teda rihmadega rinnal kandsin, oli mitmel ütlemist ja kui ta mu ema juures mõnda aega oli, oli jälle ütlemist, miks ma ilma lapseta kõnnin.

Kui juba nelja ägeda jõnglase ema olin, siis oli jälle ilkujaid ja sõimlejaid ja vihase näo ja põlgusega jõllitajaid. Kui ükskord julgesin sõna võtta, et õmblesin oma lastele kõik riided ise, siis kargas keegi kurimuri nurga tagant välja, et ärgu ma mängigu musterema, et teavad kõik, kuidas ma oma lapsi kasvatasin. Ega tea ühti, kui tihti näljasena magama läksin, kuidas närisin idusid koolitustel ja komandeeringu rahad koju jätsin, et lastel süüa oleks, kuidas vanadest kaltsudest riideid ümber õmblesin, et lastel oleks midagi selga panna, kuidas pidudel viimaseks jäin, et peojääke lastele viia, kuidas öösiti muretsesin, kuidas astmaatikut põetasin või igale poole võlgu olin ja lapsi sapakaga muusikakooli vedasin. Kuidas erakoolimaksu ära maksin ja tühja taskuga jäin, kuidas kirikusse orelit mängimas käisin leiva ja kohvikoore eest..

Ma ei ole muster ema, olen teinud tuhat viga, aga kasvatasin oma lapsi nii, et veremaitse suus, kogu armastuse ja südame soojusega, nii nagu oskasin, ise nad sünnitasin ja häbi oli kurta. Kusjuures nad kõik hakkasid ütlema esimesi sõnu seitsmekuuselt, rääkisin ja laulsin nendega palju. Praeguseks on neist neljast saanud tublid ja ägedad kodanikud, aga iga kord kui keegi võtab sõna emaks olemise üle ja kedagi esile tõstab või kedagi maha teeb, torkab mulle sügavale hinge, et see pole teema mille üle kakeldada.

Oli aeg, kus aasta ema tiitli sai vaid abielus naine, aga need vaprad naised, kes kasvatasid hulga lapsi üksi üles, polnud tunnustamist väärt. Ja need naised, kel polnud oma meeste valikuga õnne olnud, olid justkui põlu all. Nende naiste emaks olemine polnud justkui väärt midagi.

Nüüd siis on aasta ema valimine lõpetatud, sest saadi vist aru, et kõigi meele järgi ei saagi olla ja seda kraaklemist on muidu liiast. Hea kui tunnustatakse, halb kui kadedusest pori lendama hakkab. Emade päeva eel mõtlen ikka oma emast, olen tänulik talle paljude asjade ees, selle eest, kuidas ta mind kasvatas ja paljude nende asjade eest, mis tal halvasti välja tuli, hoidusin nendest asjadest oma laste juures ja olin tihti liiga leebe, et mitte olla oma ema moodi liiga nõudlik ja autoritaarne.

Ole kuidas oled ja tee kuidas teed, ikka võib keegi öelda, et halvasti.

Olin palju aega oma lapsepõlves vanaema juures, ja temaga põllul ja aasal kaasas olnud ta tegemistes ja lauludes. Olen tast mõjutusi saanud ja natuke omamoodi imelik, ta ei läinud kunagi kodust välja ilma, et oleks end puhtalt ja korralikult riietanud, Ta oli isegi kodus alati puhtas rätis ja põlles ja laual puhas valge lina. Ma nii korralik ei jaksa alati olla, aga väravast välja minnes ikka vaatan enne peeglisse, sest vanaema alati ütles, et kui lähed väravast välja, siis peab ka aluspesu olema puhas ja korras, see käib ristiinimese olemise juurde. Ma lapsena küll ei teadnud, mis see ristiinimene tähendab, aga kui lähen siis tänavale oma kena kübara ja jakiga olen kui valge vares dresside ja nailonjopede seas. Kunagi kui lapsed väikesed olid, tükkisid nad ikka vanu ja viletsaid riideid kooli selga panema, hiljem sain teada, et minu õmmeldud ja valitud asjad olid liialt silmatorkavad ja erilised ja nende pärast neid koolis narriti, siis keegi ütles, et ise käib riides nagu kuninganna, aga lapsed on nagu kaltsakad. Pisikesi printse ja printsesse ei tohtinud maakoolis olla, üks õpetaja noomis mind, et õmblen oma lastele erilisi kleite, et nad ennast teiste hulga halvasti tunneksid. Ma ju nägin, kuidas linnas teatris lapsed riides olid, tegin oma lastele ka sellised kenad pidulikud riided. Ühed samet kleidid istuvad siiani mu sapaka istmete peal, mida tüdrukud selga panna ei tahtnud, sest keegi ütles halvasti. Halb ema, kes tahtis oma lastele ilusaid riideid selga panna , et nad ennast halvasti tunneksid.

Noh imelik selline. Aga kakeldada ei taha ;)