pühapäev

ei olegi mingi püha päev, kui lähed kirikusse end vihastama
Üks pühapäev ma lubasin, et ei lähe enam kunagi kirikusse, kui on mingi suur püha
või näen et on palju rahvast
Sain ühel pühapäeval hästi ebameeldiva kogemuse osaliseks, kus vahiti mind kui kirjut peni, lausa mulle järele kummardades ja ainiti suu ammul otsa vahtides.
Aga täna ma niiii tahtsin minna saksa sõprade koori kuulama,
kuid täna oli kuldleeripüha
ja kirik oli nii rahvast täis, et istudagi polnud enam vähem kuhugi
Istusin ukse juurde, et ei jää siis kellelegi ette ja saan vaikselt ära kaduda
No looda sa
Kui sakslased laulma hakkasid , ei kuulnud ma sinna alla mitte midagi
Keegi hakkas mu selja taga lobisema
Ronisin neljakäpakil taevatrepist koori peale üles ja seal oli esialgu mõnus
Kuuldavus oli super ja nägin ka kuidas keegi laulis
Aga seda rahu polnud kauaks
Tulid need lobisejad ka üles minu vastu istuma teisele poole kirikut, õnneks minuni nende loba ei kostnud, ainult üks noor daam tõstis jalad esimesele pingile nagu oleks ta kodus teleka sees diivanil.
Püüdsin mitte sinna vaadata, et saaks rahulikult kuulat ja olla lihtsalt
Siis tuli üks noorpaar kontsade klõbinal ja ukse paukudes ka üles uudistama
neil hakkas igav ja siis nad kolistasid alla ära ja need lobisejad ka.
Ühel hetkel ronis mingi kirikutegelane kotikorjanduse kotiga keset palvet sakslaste nina alla ja pistis koti neile peale tükkivalt otse ette.
Teisel hetkel oli ta ka sellel rõdul, kus mina seisin, hakkasin just ühte palveliturgiat laulma kui mulle selle kottiga vastu kätt kopsas .
Koju tulles mõtlesin, et kuidas ma ometi saan minna krikusse nii, et mind keegi ei näe, et ma saaksin rahulikult olla ja keegi mind ei vahi, ei puuduta, ei küsi miks ma karguga käin, kas ma last ootan jne
Käin karguga juba peaagu aasta otsa ikka kõik küsivad, olen juba ammu üle kuldse keskea ikka küsitakse kas olen beebi ootel.
Tihti vastan , et õhtul läheb vara pimedaks , siis on hea karguga virutada häbematutele küsijatel ja et ootan küll lapsi, aga suurest linnast koju.
Täna aga läks ühe daami peale süda täis ja nali jäi koju maha ning prahvatasin talle kurjalt, et ära enam kunagi küsi miks ma karguga käin ja ära enam kunagi küsi kas ma last ootan
Miks ma küll vihastasin, isegi ei tea
Seda lapse ootamise juttu räägitakse mulle juba 10 aastat, aga nad võiks juba järgi jätta, olen juba NII VANA MUTT.
Öeldakse, et peaksin harjunud olema, aga ma miskipärast ei harju.
Enamus kekealistest naisest on laialivalgunud kehaga, ja keegi ei tule selle peale et ohjeldamatult neid raseduses süüdistada.
Olen juba 3 aastat rõõmus vanaema, kas juba ei aita sest raseduse jutust.
Mõni ütleb, et olgu ma rõõmus, et mind nii nooreks peetakse.
Kui olin hästi salekolm aastat tagasi, siis ka küsiti ikka seda lapse ootamise värki, püha taevas kas neil muust mõelda pole
Mulle hästi meeldib olla seltskonnas ja ei tahaks istuda kodus ja karta kellegi küsimist.
Tavaliselt on mul ka totakad vastused totakatele küsimustele varrukast võtta, aga täna polnud kuidagi ettevalmistatud, et keegi mind üldse kõnetab
Kodus võin ju panna küünla põlema ja laulda üksi, aga see pole see, kui kirikusse lähen siis ka pole jälle see millega mu hing rahule jääks
Liipan nüüd mahla purki panema, muidu läheb keema ja siis pidid vitaminid ära kõndima