Wednesday, August 29, 2007

Sügisõhtute süngus trügib vägisi mu mõtetesse

Üks daam, kelle bloggi ma ükskord ära eksisin ja sinna nüüd iga päev nimelt ekslema lähen, kirjutab vahel väga tõsistel teemadel
Üks ta sissekanne tekitas minus väga raskeid mõtteid
Võibolla on see tingitud mu raskete elumuutuste perioodist?
Ei tea, aga rasked ja koormavad on need mõtted
Ingrid kirjutab-Jõudes oma elutee lõpusirgele on igal inimesel võimalus teha tagasivaade eelnevale.- iga päev tunnen, et homset ehk ei tulegi, sest edasi elamiseks polegi justkui jaksu

Ingrid kirjutab-Oled sa sulle usaldatud seemne külvanud?- tunnen et mu seemmned on lennanud kõik tuulde, et mu elu on möödunud tulutult
Ingrid kirjutab-Oled sa hoolitsenud külvatud seemne eest?- Ma pole osanud hoolitseda ei oma ega võõraste laste eest, et nende väärtushinnangud oleksid õiged, ma pole suutnud lasteaialastele õpetada isegi tere ütlemist, tõsisest, eksistentsialistlikust filmist loeb mõni mu lastest välja vaid totrusi.
Ma ei saa sugugi aru, miks peaksid lapsed seksima ja alkoholi tarbima ja inimesed üldse jooma alkoholi ning miks ei tohiks lapsevanemad sellest kõigest oma lapsi hoidma- mu üks lastest leiab, et selle teemaline film on jama
Appi!!!!
Kelle olen ma üles kasvatanud ja kuidas kasvatab ta omi lapsi, üks psühholoog ütles, et ta lastest võivad tulla paadialused kui ta oma väärtushinnanguid ei korrasta!?!?
Ingrid kirjutab-On sul võimalus lõigata oma töö vilja või jääb viljakoristus nende hooleks, kes sinult teatepulga võtavad?
Oled sa rahul oma elutööga või seisad elusügisel ahastades oma sööti jäetud põllu serval?-
Reedel sulen ma viimast korda oma elutöö(lasteaia) ukse, minu teeneid ei vajata enam, tulen läbi küla, kus tulevad alati vastu mulle lapsed, keda olen ma kõiki kunagi õpetanud, kellest keegi ei ütle mulle reeglina tere, vaid itsitavad piinlikult, millest näen, et nad tunnevad mind.
Ma pole ühtki last oma 20 aastase õpetaja staazi jooksul löönud ega halvasti kohtlend, otse vastupidi. Ma olen südamest neid armastanud, nende eest hoolitsenud, neid lohutanud, sülle võtnud, juhatanud sirgele rajale...
Ja ma seisangi oma elusügisel ahastades justkui sööti jäetud põllu serval..

2 comments:

m2rtsaar said...

Ma arvan, et lasteaia ja ka kooli viljad ilmnevad hiljem, kui itsitamine on möödas. Ka mitte lõpuaktusel...

Mina kõndisin kaarega mööda oma esimesest klassijuhatajast. Aga nüüd mõtlen, et kui nüüd näeks... siis räägiksime kindlasti. Kasvõi ilmast.

oled teinud väärt tööd.

Anonymous said...

sel suvel kohtasin oma vana öpetajat ja ma äkki sian aru, mida se inimene mull tähendas. Kirjutasin saare lehte artikli ka...:
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=3433
ma arvan, et sa oled veel liiga noor selleks, et su öpolased hakkaksid aru saama, mis on öpetaja väärtus...kuigi jah, mönikord saavad nad sellest ka varem kui nelikummend aru... kuid...