Lapsed tegid õhtul üheskoos maitsvat püreesuppi, poeg lõikus supi komponente parajaks ja tütar vaaritas kokku
Kokku sai päris söödav rüübe
Isegi pereisa ühines me seltskonnaga, küsides rahva hulka end surudes häälekalt endale toidunõud. Istusime perega õdusalt ümber laua ja juttu jätkus kauemaks;) Lapsepoeg tundis mind kohe ära ja oli minu tuleku üle hästi rõõmus
Ülemisel korrusel ootas mind meeldiv üllatus
Tütar oli mulle puhta voodi korraldanud ja toa korda sättinud
Magamine on muidugi raskendatud, sest õmblused kisuvad ja bandaaž pigistab ning nihkub koguaeg iga liigutuse peale kohta, kus ta koht ei ole
Hommikuks on seljas voltis ja rullis kumm mis soonib ning piinab
Plaanid on mul head kuidas ja millist bandaaži endale õmmelda aga asi seisab materjalis kinni
Inglise poodi ma ei jõudnud ja ortopeedia keskuse õmbleja oli juba koju läinud
Seega pean midagi kodustest vahenditest kombineerima või olemasolevaga rahul olema
Loodan ka et äkki on kellelgi ära anda mõni opijärgne bandaaž mida ta enam ei kasuta, sest uue muretsemine on üsna kulukas
300-400 krooni
Nii siis rühin teha oma palgatööd jälle rõõmsalt, loodan kenasti paraneda ja keha ebamugavustest hoolimata ja punnitan oma pesamuna välisreisile saata
Mina ei tea, mis meie inimestel viga on, pingutavad enda või surnuks, et näida jõukamate ja edukamatena
Keegi rikkur lapsevanem on otsustanud, et lapsed vaja saata ekskursioonile välismaale ja ülejäänud on, kui lambakari, vastu ei vaidle vaid muudkui punnitavad elu eest, kaasaarvatud mina;)
Kuigi veidi vastu porisesin aga…
Seega olen täiest pankrotis selle reisi pärast ja üldse
Nüüd tahetakse veel õpetajale ka mitmetuhandest kingitust teha
Mina arvasin, et lapsed võiks õpetajale midagi valmistada koos mitte, et keegi vanematest mingi valmis asja suure raha eest ostab
Aga minu ettepanek laideti maha, et kohe hakkavad eksamid ja kunas see aeg neil jne
Tulin eile koosolekult tagasi ja porisesin omaette
Ma ei tea miks peab meele äraheitlikult üle oma varju kargama
No ju siis peab
Mina küll praegu ei jaksa, kõht ka pikku pidi lõhki, no mida sa siin kargad;)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
7 comments:
Ma tean, mida sa tunned, võitlesin eelmise aasta lõpus samuti nende ülevarjuhüppajatega... Mul üks hea tuttav läks lapse lasteaia lõpetamise pärast teiste lapsevanematega peaaegu tülli, kui arvas samuti, et mitmetuhandelist kingitust kasvatajale pole ju vaja teha. Aga selge, et kui vähemusse jääd, siis pead kahjuks ikka enamuse soovidega arvestama. Kuigi siis on lootust, et ehk need soovid natukenegi leevenevad.
kahju on et inimesed on nii muutunud
muidu oli ikka tähtis kooli vaimsus jne
nüüd on nagu segi mindud
olen seda kolgata teed neli + neli korda pidanud läbima ja aastatega on olukord ikka päris hulluks läinud.
Täpselt samuti toimus poistekooris - ikka üks välisreis järgnes teisele. ja need kõik polnud teps mitte konkurssidega seotud vaid sellega, et saatjad said prii sõidu. Nii kadusid pikkamööda lauljad, eriti maalapsed...
alles ilmus, vist EE-s artikkel, kus lapse kasvatamist rahas mõõdeti.
ma tahtsin lasta lapsel mitte minna siis olid kõik õpetajad turjas et laps on ära teeninud ja ei tohi teda karistada
ja nad laenavad kui vaja jne
muidugi me laenasime peresiseselt aga kas siis peab ennast lõhki tõmbama?!
poisid olid nõus õpetajale lapiteki kingituseks tegema, et iga üks viib 4 lappi
aga kas jälle vanemad sellega nõus on
lapitekk on üks ütlemata hea mõte. Nii et poisid surugu see idee läbi!
ja meil oli neljanda poja põhikooli reisiga niisamuti, et ei tohi last karistada ja ega see niiii kallis pole (tegelik kulu kasvas ikka üle nelja tuhande kuigi algselt räägiti 2,5-st. aga aasta oli siis 2005.
meil on üle 6 tuhande läinud
ise oleme võlgades
sööme vaid kartult, õnneks sai selle kartuli koti talunikult võlgu
ta saab nüüd käia ma ei tea kui kaua oma kelli tasuta parandamas
piima ja leivaraha ei ole
pisike poiss küsib iga päev piima
ja siis kui peab veel mingeid tuhandeid välja panema siis on ikka liiast
oioioi:(
Post a Comment