Tuesday, June 12, 2012

eh


Lugesin  täna hommikul lõõgastuseks üht blogi ja tundub, et peavalu aeg praegu, ka teised on sellega kimpus.
Migreeni vastu ei aita ka Viilma, siis peab olema tablett;)
Pingete  vastu aitab vanemaks saamine.
Ma olin noorena hirmus pabistaja.
Nüüd  vihastan ma oma ex ämma sellega, et ütlen , et paljud asjad pole sinu asi muretseda, võta külma kõhuga ;).
Keegi täitsa   võõras tuli  mulle poes juurde ja ütles , et olen ikka vist väga õnnelik inimene.
Olen  jah, ma ei pabista enam asjade üle, mida ma niikuinii muuta ei saa ja tunnen rõõmu selle üle, mis mul on ning kui nad otsa saavad , mis on rõõmustan , et otsa said.
Mul ongi muidugi rohkem, kui siis kui pabistaja olin, aga siis olid mul teised asjad.
Oli tervis ja välimus , mida ma  hinnata ei osanud.
Nüüd on lapsed ja lapselapsed ja sõbrad ja kogemused-tohutu rikkus
Öösel kui jalad valutavad astun oma aeda ja lasen märjal jahedal rohule end hellitada.
Kui ma laps olin, tahtsin hirmsasti teiste moodi olla, nüüd ma enam ei  pinguta, olen nagu olen.
Mulle meeldib väga midagi luua, iga asi mida teen, on kui  suur looming.
Kui miski muutub rutiiniks, on see kurnav ja vaevav
Kui noorem olin kolisin tihti ümber oma elamist. Niisama iga nädal koristada oli vaev, aga kui  seadsin ümber interjööri, käis hari ja lapp seal juures nii muu seas.
Nüüd kolida ei jaksa ja ei  saa ,sest  enam pole minu tegemine kõik  mis siin majas, siis on koristamine vaevaks kaelas
Teen siis niipalju kui jaksan ja kui ei jaksa siis ei tee
Ja kui jaksan rõõmustan
Näe üks ruutmeeter sai ilusaks;)
Täna töötan  ja olen kuueni kodu küljes
Võtsin vaevaks veidi sättida söögilauda, köögi akent…

Andsin lõuna ja õhtusöögi aurutaja teha ja istun jälle oma töö asjade taga
Üksi veidi kehva rõõmustada
Siis kirjutan siia;)
Olge terved!!!

pildid pärit
 http://nagi.ee/photos/diana71/697847/

http://algikarits.blogspot.com/2010_02_01_archive.html

2 comments:

Mariihen said...

Aitäh armsa postituse eest!
Iga sõna selles on sulatõsi. Oleme juba selles eas, kus "maailma parandamise" tuhin on elukogemuse ja -tarkusega vagasemaks jäänud.
Tahan võtta oma igapäevaellu eriti just selle targa mõtte, et rõõmustan, kui on ja rõõmustan ka siis, kui otsa sai. Väga südantliigutav ütlemine!
Ilusat suve!

Anonymous said...

Nõustun Mare ja blogi autoriga täiesti! Päikeselisi päevi!