Tuesday, June 19, 2012

pojad , emad, isad, onud, tädid, õed , vennad, vanavanemad...


mamma mia mamma mia
mamma mia tähendab itaalia keeles minu ema
kes sulle seda ütles?
vanaisa

Olen mõelnud mitu päeva asjade üle.
Täitsa  tõsiste asjade üle.
Miks mõned vahetavad partnereid kui kindaid, tihemini veel?!
Kas see on loomulik või on see mingi hälve?!
Miks inimloomad hülgavad oma poegi  ja mis on selle kõige tagajärg?!
Kas me  ikka teeme õigesti, kui võtame vastu otsuseid, mida igaüks ei aktsepteeri?!
Inimesed ei saa mitte sünnitada , kui tingimusi ei ole!!!

Elevant aga saab   oma poegade sündimise edasi lükata, kui pole   just õigem aeg poegimiseks.
Inimene peab siis  ikka hakkama saama igasuguste tingimustega, ta pole ju elevant;)
Lehitsen muudkui aga üht albumit ja imestan, kuidas mõni järeltulija võib olla oma esivanema nägu.
Äravahetamiseni sarnased, kui panna pildid kõrvuti.
Selle albumi peategelane kurtis kunagi, et keegi teda ei armasta, et teda on varajases lapsepõlves hüljatud jne.
Pilt räägib aga midagi muud-laps on kord onu, kord tädi süles, isa kaelas, vanaisa põlvel, kaenlas…
Inimesed lapsest rõõmu tundmas silmad säramas, need ei ole poseeritud pildid vaid juhuslikud võtted perekonna koosviibimistest.
Pilt räägib, et laps on hoitud ja armastatud.
Mõtlen, et ehk ei  jõudnud tunded kunagi sõnadesse ja  olukorrad selgitamisteni?!

Olin pikalt kodust ära ja nüüd tundub kodu nii armas ja lapsed on eriti armsad.
Pesamunal oli tekkinud vahepeal väljapääsmatu olukord ja ta rõõmustas mind  oma tegevusega.
Mõtsin, et kui ma nüüd  naasen oma meestühikasse,  olen sunnitud karguga ka toas kargama.
Aga sain kargu ikka kohe trepikojas käest ära panna.
Söögilaud oli sellises konditsioonis, et saab seal taga istuda ja  muid tegevusi ka korraldada.
Pliit küdes ja nõud olid puhtaks saanutena kappi liikunud.
Puhtad potid ootasid laes söögitegijat.
Üllatus missugune!
Kiitsin tegijat, valmistasin  lõuna ja  asusin voodit piinama.
Olin peaaegu nädal aega võõrsil ja igatsesin tõeliselt oma aseme järele.
Kui käed jalad rahu saavad, on mõtetel ruumi  uuesti tulla ja kummitada.
Et mida mina saan teha, et panna käsi ette ajaloo kordumisele?!
Kas sa oled oma lapsele öelnud täna, kuidas sa temast hoolid ja kuidas sa teda väga armastad?!
Eestlasel on raske seda öelda, aga kõigil on seda hea, lohutav ja turvaline kuulda?!


pildid pärit:
 http://www.inspiratsioon.ee/nii-suur-elevant/
http://miksike.ee/docs/lisa/1klass/6mina/perekond.htm

No comments: