Thursday, January 2, 2014

Oeh, kuidas sai pühade ajal söödud




Oeh, kuidas sai  palju vaeva nähtud selle valmistamisega
Ja   nüüd oleme nii haiged sest söömisest
Mida sa  edvistad, et sul oli palju süüa
Mul ole kunagi nii palju süüa, et ma saaksin end haigeks süüa
Olen kogu aeg pidanud lugema vorste ja leivaviile, et kõigile jaguks

Sa oled ise süüdi
Kui sul pole süüa ja su lastel
Miks sa aiavilja ei kasvatanud
Miks sa sisse ei teinud konserve
Mida sa lehmatasid terve suve, et sul polnud midagi!!!!!
Mida ma siis lehmatasin?!
Olin  24/7 lastekarjas, 10 -12 tundi tööl.
Siis tulin koju, kütsin, keetsin, koristasin…
Laupäeval panin  varahommikul tule pliidi alla, pajad veega pliidile…
Kaks  poolautomaat pesumasinat tööle ja terve nädalavahetus oli  sisustatud.
Pliidi alla tuli, masinad töösse, hommikust õhtuni tõstsin pesu ühest masinast teise+ lastele süüa, õpetusi ja juhatusi ja elamise üldkord.
Terve nädal kuivatasin ja laupäeval hakkas uus ring.
Miks ma konserve ei teinud?!
Millest?!
Marju õunu mul polnud.
Juurikad, mis kasvasid aiamaal, said kohe otsa, kui nad valmis said, kui keegi neid ära ei varastanud või pooltoorelt laiali ei pildunud..
Ise  oleks istunud konservi sisse?!
Palk oli imepisike, jagus vaevalt maksudeks ja igapäevaseks toiduks.
Ma olin süüdi, et sünnitasin hulga lapsi?!
Õmblesin külale kartuli ja liha eest.
Õmblesin lastele, endale…
Midagi  pidi ju selga panema…
Midagi pidi ju sööma
Miks sa tahad oma  tütardest teha mingeid erilisi printsesse?!
Aga nad olidki mu printsessid!
Miks su lapselapsel pikad juuksed on?!
Käärid kätte ja  maha!!!!
Miks ma peaks?!
Miks sul kartulimaa söödis?!
Miks sul kasvuhoonet pole?!
Kes mul seda siis teeks?!
Läheb rooman seal vagude vahel?!
Ise oled süüdi et ei saa, mis sa sööd nii palju, et nii paks oled.
Vot kaevad maad siis kaob kõht ka ära.
Ah liigesed haiged..
Mida sa siis sööd ja magad, et nii paks oled.
Appikene!!!!
Teen  mis suudan, paari tunni kaupa, teen nii kaua kui nõrkema hakkan, valust ja väsimusest
Siis puhkan tunnike ja pusin edasi.
Ma ei hakka oma lapsi koju kamandama, et tehke maad, tehke kasvuhoone, et emme saaks  põllunaist mängida, nii nagu teised.
Saaks siis kuidagi selle põllu maha tehtud.
Siis oleks häda et ei jõua rohida.
Ei jõua kasta.
Ma teen ikka seda, mis  kondile sobiv on.
Kuidas sa siis saad.
Ostan poest .
Kui raha ei ole, siis ei osta.
Ja ei saa hädaldada, et oi kui palju ma sõin, justkui kiideldes, näed mul on ja sul ei ole.
Elage oma elu nagu oskate ja ärge toppige oma  malle teistele kaela.
Nagu  mu mees ütleb, et oma kloostri kommetega võõrasse kloostrisse ei minda
Mulle väga ei meeldi. kuidas inimesed tänapäeval riides käivad, pekid kõik näha ja kui pekke ei ole, siis kitsa pesuga  kõik ihu kinni nööritud kui sink.
Ma ei lähe kellelegi juurde, et m iks sa nii ja nii riides käid.
Kui ei meeldi, ei vaata ja kui midagi ilusat näen, kindlasti kiidan.
Elu  on imeline, maailm on põnev ja iga päev on kingitus.
Ahmisin  pühade ajal endas kõike seda ilusat, mis telest näidati, muusikat tantsu filme, et minna tantsides läbi elu ja naeratada.
Olge terved, elage ise ja laske teistel ka elada.




9 comments:

sille said...

Ma ei taha midagi paha öelda, Sa oled mulle meeldima hakanud. Aga viimasel ajal on Su kirjutised kuidagi väga negatiivsed. Kuidas saab olla, et Su ümber on kogu aeg vaid negatiivsed ja halvad inimesed? Vähemalt selline mulje jääb mulle (kui võõrale) Su kirjutistest.
Ja iga soovituse peale on sul alati mingi põhjus, miks seda teha ei saa. Eks inimesed ikka kipu õpetajma ja soovitama kui näevad midagi, mida saab ka teisiti teha.

Ka mina olen vahepealsetel aastatel väga raha lugenud (üksikemana kolme last kasvatanud töötades lasteaias ja üürikorteris elades), aga ma ei saa tagantjärgi küll öelda, et me näljas oleksime olnud või suutäisi lugenud. Ja mind on ümbritsenud alati toredad inimesed, kes on küll õpetanud, aga nende õpetustest, soovitustest on ka kasu olnud. Vahel ise ei tulegi mingi asja peale, kõrvalt on parem näha. :)

Ja üks asi veel: ma ei saa aru, miks on Sulle nii vastuvõetamatu, et lapsed aitaksid sul näiteks kasvuhoone teha? Kas ei ole loomulik, et pereringis üksteist aidatakse? Iseasi muidugi, kui sa lihtsalt ei taha kasvuhoonet. :)

sille said...

Head uut aastat muidugi ka! Rõõmsamat! :)

EnnQ said...

Sille, pole midagi Marju nii negatiivne ... Tal on veidi hing haige, ent ta on väga tubli ja hakkaja. Loodame, et uus aasta on huvitavam vanast. Parimat teile kõigile !

joanamari said...

mul ei ole midagi selle vastu , et mu lapsed mulle kasvuhoonet teeks, aga ma ei taha neid koormata kohustustega, ilma milleta ma väga hästi hakkama saan
ma taha elad nüüd, kui lilleke
olla oma lastele lahe memm, kes ei vingu, et tea peate seda ja seda tegema
miks nad peaksid sõitma tallinnast mulle maad kaevama, et ma saaks mängida põllunaist
ma kasvatan rõdukastides natuke rohelist ja sellest mulle piisab
poes on kõike saada ja mitte hirmus kallilt
need kel on lihtsam see aiapidamine ka pakuvad asju müüa või vahetada
ma olen seda meelt, et pole vaja nuineljaks , vere maitse suus roomata mööda aiamaad, sest teised seda teevad ja mina ei tohi kehvem olla, saagu või sitem :)
mõnele on lihtsalt raske leppida et keegi teine teistmoodi teeb :)

Emmeliina said...

Head uut aastat! Eelkõige soovin Sulle tervist, seda kõige kallimat vara. Küll siis muu tuleb nii nagu lükkad. Siiski imestan Su tööjõudlust st. pikki tööpäevi. Mina küll ei jaksaks. Teen tavainimese tööd st. lähen kodust veerand kaheksa ja koju saan kuueks. Olen siis nii väsinud, et ei kujutaks ette 58 aastasena ja osalise töövõimega, et peaksin veel laste eest hoolt kandma. Need neli on meil suureks kasvatatud ja hariduse kätte saanud. Kes soovis tasulist kõrgharidust, see pidi ja peab juba ise siputama. Lapselapsi on meil seitse.

aiamaa ja kasvuhoone kohapealt olen Sinuga päri - kui ikka tervist pole, siis pole vaja.

Aga see alevirahva haukumine lase ühest kõrvast sisse ja teisest välja - väike koht ja kõigil on ilmselt piisavalt vaba aega teiste eludega tegelemiseks.

Ühesõnaga nagu noored ütlevad: investeeri enda tervisesse, see on kõige tähtsam!

joanamari said...

tänan Emmelina
mul ei ole need päevad nii pikad
mu tööpäev ametlikult on neli tundi
teen selle ära, siis pikutan
siis teen lõuna
ja siis jälle pikutan, kui päevaplaan lubab
siis teen õhtusöögi ja siis jälle pikutan
siis teen mingi kerge eine, õhtul hilja enam ei vaarita, jagan mingit jogurtit või midagi
siis jälle voodisse
kui ma siis mööda maja liigun voodist pliidini, pliidist külmkapini, külmkapist kraanikausini, kraanikausist söögilauani jne
korjan koristan, säen, silun
muidu kasvaks elamine nii umbe, et ei saaks astuda ei istuda
ühesõnaga olen üks voodiloom
vanasti tegin seal voodis ka mingit näputööd, viimasel ajal isegi ei loe enam, lihtsalt ei jaksa
elan nagu saan
rõõmustan, et on voodi, kus olla saab, et tuba soe, et on külmik kuhu saab asju panna ja võtta, teen aga mööda minnes kapi lahti ja vaatan: mul on süüa :), rõõmustan, et kraanis on soe vesi, pesen ikka möödaminnes mõne asjakese ja jälle rõõmustan, et sai midagi tehtud, kasvõi natukene, olen rõõmus, et kodus on väike inimene , kellele saab armastust ja õpetust jagada, rõõmustan,et on kassid, neid kohates maja peal võtan neid ikka sülle ja kallistan ja silitan, kui enam eijaksa, puhkan natuke ja siis jälle edasi
hommikul teen silmad lahti ja rõõmustan - näe jälle antud üks põnev päev


Emmeliina said...

kirjutasin oma blogisse vanaemade loo. kena oleks ka Sinu kommentaari lugeda :)sest sul on mida öelda selle teema kohta.

joanamari said...

Võin vabalt öelda, et olen üsna kehv vanaema
Ma ei suuda poolt seda, mida suutis minu ema
4 korda päevas süüa teha
Elamine puhas kui prillikivi
Aiamaa korras loomad hoolitsetud
Lapsed puhtad ja korras ja tegeldud, luges joonistas meisterdas ja laulis nendega
Kõik käis nagu kellavärk
Tunnike peale lõunat ta puhkas ja siis tormas edasi lapsed kell 9 voodisse ja siis veel luges paar tundi, varahommikul jälle jalul.
Mina nii palju ei jõua ja loodan, et olen ka kauem oma lastega maa peal kui mu ema.
Mina panin lapselapse lasteaeda ja mitu korda olen mõelnud et oleks ma jaksanud ikka ise temaga tegeleda
Täitsa jama on tema käitumise ja keelekasutusega.
Kodus oli ta palju parem laps.
Aga siis oli nii, et mul enda jaoks ei jagunud aega ega ka puhkamiseks, olin kui orav rattas ja paras närvipundar.
Nüüd on päevad igaühe oma tegevusteks ja õhtuti ja nädalavahetustel saame pikemalt kokku.
Tööl ma enam käia ei suudaks olen selle kodus olemisega nii viletsaks muutunud.
Pikka päeva tööl olla ma ei jaksagi enam, muudkui sutsutan, tunnike üht asja ja tunnike teist.
Kui lapselapse paar päeva ära oli kodust, siis tagasi tulles avastasin , et kui armas ta ikka on.

Emmeliina said...

aitäh kirjutamast