südametäiega

ma ei loe sulle kunagi enam
mitte kellegi luulet
ma ei loe sulle kunagi enam
ka mitte enda luulet
sest su keelel on kidad
mis torkavad südant
nii et vahel on tunne
et sul ei olegi südant

oli jälle üks teisipäev

Saatsin Rasmuse täna pühapäevakooli laagrisse

Pastoriproua pakkus eile välja, et mu väiksem poiss võiks ka teiste omasuguste lastega koos minna.

Olin alul skeptiline, et kas ta läheb ja kas talle meeldib

Olin rõõmus, et ta saab uusi sõpru ja vaheldust ja arvutist eemal olla kaks päeva .Terve suvi on Rasmus istunud varahommikust hilisõhtunui arvutis, see on neil noortel vist mingi ilge häda kõigil . Kui Rasmus ära on, on söögiga ka lihtsam . Muidu käib ja vingub, et osta juustu , osta vorsti . Vanem poiss on leplikum sööb seda mida on ja ei hädalda. Pensionipäeval saab siis osta veidi juustu ja vorsti , kui maksudest üle raha jääb. Kui Rasmus tagasi tuleb ongi pensipäev.

ma ei taha ära kiita, aga Roll on viimasel ajal jube tubli, käib hoolega tööl, aitab mind kodus mida palun, ei kuku hädaldama kui palun tal miskit teha, ega ma tahagi teda koormata, seal selvekas, kus ta töötab on ikka ilgelt raske. Väsitav ja pingeline, tõsta neid kaste ja pudeleid jne.

Ta võiks muidugi enne kooli veidi lebotada ka, muidu tapab ikka väga end ära

Mõned marjad on aias juba mustad ja õunad ning pirnid tahavad puid raskusega ära murda.

Maru vahva oleks, kui lapsed valmivate marjade aega maha ei magaks ja oma põnnid mu marjadesse lahti laseks.

Tikripõõsas tuletab ikka meelde üht väikest tüdrukut, kes veel käia ei osanud, aga marja põõsa leidis roomates üles ja pistis siis neid mammusid pihuga suhu segamini lehtedega.

Istus seal põõsas ja nahistas vaikselt, kui vanema paaniliselt teda tagasi otsis, laps oli ju äkitselt murult vaiba pealt kaduma läinud.

Lähen annan tomatitele, paprikatele, kurkidele voolikust juua, sulen kasvuhoone , pesen õue dushi all varbad ja unemaale.

Homme kah päev …ma usun

Pühapäeva hommikul...

Ärkasin vastumeelselt ja avastasin, et olin endale äratuse tund aega varemaks pannud, selle oligi nii raske ärgata

Olin ju magama läinud peale süda ööd ja kell 5 millegagi oli ikka raske ennast püsti siis ajada

Kui olin jalad kõndima võimelnud ja riidesse toppinud oma kehatüki, avastasin, et olen tõusnud liiga vara

Tagasi voodisse enam ronima ei hakanud mõtlesin, et nüüd on kõige magusam aeg olla üksi üleval. Keegi ei tüki arvutisse, keegi ei kiika aeda kuda ja mis ma seal mida

teen jne

Varajane linnuke pidi miskit tera leidma

Vahepeal on vaja bussijuhile või mingile muule inimesele selgeks teha, et tal on väga vaja mu lapsele Tartu linna telk viia

Olen ikka õudselt tundlik igasugu ütlemiste suhtes, Mirjami eilne ütlemine on ikka kogu aeg ärkamisest saadik meeles.

Aga ma tean, et ta ongi selline, kes enne ütleb ja siss mõtleb

Jäärad teevadki nii, ise ka olen või olin kunagi selline.(ennast ju kõrvalt ei näe ;))

Bussijaamas oli niiiii ilus noor tüdruk, kes sõitiski Tartu, kuhu oli mul telk vaja saata. Sellele „ajasin keele“ kõrva ja ta oligi nõus mu telgi bussi kaasa võtma ja pärast sain telefonitsi teada, et Murca sai Tartus oma ihaldatud telgi ikka ilusti kätte ka .

Tiguloomad tulid korraks koju käima ja imestasid, et mida naljakat see Murca seal bussijaamas pühapäeva vara hommikul ometigi tegi, tal on ju tavaliselt jube kaua „hommik“. Olin ta ju enne poolt kaheksat telefoni teel üles ajanud ja tema „hommik „ oli selleks ajaks, kui tiguloomad siia sõitma hakkasid juba otsas ma arvan.

Riina käis siis leeris ära ja jube ilus ja pühalik oli kõik. Kirikuõpetaja tegi jutluse ajal ja üldse sellist tõelist teatrit , et no kohe oli .

Zeztikuleeris ägedalt oma sõnade juurde, laulis kui noor Jumal...

Aga sellegipoolest väsisin ma poole pealt niiiiiiii ära, et ei jõudnud kuidagi enam olla.

Tormikene ajas algul vaikselt oma asju kärus, tudus isegi natuke, aga siis kui ägeda laulu ja valju oreli muusika saatel hakati palvetama , ärkas üles ja kukkus protesteerima. Võtsin ta sülle korraks ja siis hakkas poiss mõnusalt koogama. Usutunnistuse ajal pani tähtsalt kulmu kortsu, käed kokku ja ütles omas keeles hoolega mingit oma juttu, mul tükkis nii naer peale, et sõnad läksid segi.

Muidu oli kirik lapsi täis, kes pildusid lutipudeleid meeletu kolinaga kiriku põrandale, karjusid , trampisid, marssisid, hädaldasid, vingusid röökisid, kiljusid. Üks proua kukkus meie last kiitma ja äragi kiitis, natu aja pärast oli meie poisikesel ka nutt lahti

Üks ilusas ülikonnas, arvatavasti esimeste klassides käiv, poisike oli nii tüdind ja väsind , et tegi nagu lausa pantomiimi kirikuõpetaja laulu taktis.

Mu kallim ilmus ka enne teenistuse lõppu kirikusse, lilled käes. Oi ta oli hiljem tüdinud näoga ja kurtis, et mis ma ta nii vara kutsusin. Mina ei teadnud, et ta nii välgukiirusel kohale jõuab. Muidu on ikka selline flegma taoline. Mõtlesin , et millal ta veel endale särgi otsib ja muud asjad ja kuna ta veel teiselt korruselt alla jalutab, garaazist lilled võtab ning teosammul kirikusse venib. Vaevalt olin jõudnud ära helistada, kui äkki mu ees õitses mõnusa näoga puhtalt riides kena mees. Saab ise ikka riided kätte küll , ei ole sugui nii saamatu, kui vahel seda välja näitab

Koju jõudnult hakkasin paaniliselt lõunat valmistama, nälg oli nii suur, et ajas närvi.

Sõbra toodud mõnus külmutatud liha läks loosi ja nuudlid ka muidugi. Tigu lendas poodi piimakraami ja paprika järele. Ta tõesti lendas, enne olime arutanud, et kes läheb. Ütlesin, et vahet pole kumb neist läheb, kas mees või naine :mõlemad on parajad "teod", ega nad ei solvunudki. Riina veel naeris rõõmsasti , et vaata mis emmme meile ütles

Muidu sai maitsev kõik aga neid Soomest toodud nuudleid ma keeta ei oska, midagi läheb ikka koguaeg untsu ja kastmega ka viriseti, kuigi polnd nagu häda midagi, või tahetakse mind lihtsalt närvi ajada.

Vaadatakse ehk , mis nägu teen, kui mu toitu laidetakse. Ega ma teda eriti maitsnud, sest see oli mingi valmis juustukastme pulbrist tehtud, mis säilitusaineid ja jahu ja ma ei tea mida täis.

Varsti pärast läksid tiguloomad linna tagasi ja see tegi ikka kurvaks küll, et tullakse tuld justkui tooma.

Ilus pühapäev oli,

aga otsa sai, nii nagu iga asigi omal ajal

oh sa poiss(parandatud, täiendatud hommikul)

Sain tuttavaks täna Mart Metsalaga, selle kuulsa Mart Metsalaga, kes omal ajal "InSpes" ja „Kasekese“ mängis klafkat

Ajasin temaga kohe tükk aega juttu, no päris nii kahekesi, et keegi ei hiilinud selja taga ega kuulanud nuka taga nagu tavaliselt ikka toimub palvekoosolekutel. Kõik olid oma hädad ära kurtnud ja mured ära rääkinud ning ära läinud..

Naised siis tõukasid , mind ette, et palveta selle naise pärast ka.

Oli veidi kõhe ja kui Mart küsis, et mille pärast palvetame. Ütlesin et ma ei tea, jumala pärast miks peaks või milleks vaja, et pole mul häda midagi- lapsed terved, hing sees ja mees alles…

Aaga miks Sa selle kepiga käid??

Ma ei saanud ju vastata, et õhtul läheb vara pimedaks…

Istusime siis kahekesi lava veere peale ja ajasime lihtsalt mõnusasti juttu ja lõpus ta palvetas ka naca, aga see oli hoopis midagi muud, kui vanade haledate eitedega halamine , hädaldamine ja kriiskamine jne, mis toimub, kui pärast palvekoosolekut kellegi pärast palvetatakse. Rääkisin talle oma lugu, oma vahvat elu lugu ja see kõik oli kokku midagi erilist.

See oli see , et kaks intelligentset inimest (muide ühe aastakäigu inimesed nagu hiljem netist teada sain) said kokku, neil oli esimesest hetkest üksteisele midagi ütelda, nad leidsid kohe ühisee keele. Kuskilt mälu sopist ma teadsin , et ta on muusik aga mul ei olnud meeles.

Aga muusikutega ongi nii, et nad on kui omaette maailmas , mida mitte muusikud ei adu.

Tundsin seda kunagi pealinnas muusikute koolitusel, aga see on juba teine jutt

Mart Metsala oli rääkinud koosolekul oma lugu ja mina siis vastasin talle omaga. Mõne koha peale ikka läksid mul silmad niiske koha peale küll, aga keegi peale tema ei näinud ega kuulnud, mida see uhke hoiakuga suur valges kleidis naine, seal tühjas saalinurgase tegi. See lumememm, kes enne koosolekut valju häälega kahe sajandi vanust lorilaulu klaveri saatel laulnud oli

Jumala eest ma nägin end sealt saali suurest peeglist ja mõtlesin , et kas see olen siis tõesti seal mina, kes ehmatab "korralikke, ontlikke kristlasi" oma " sada" aastat tagasi ärasurunud vanaema lastelauluga ja paneb arvama, et see mida laulan on lorilaul, sest mõni kes algust ei kuulnud oli väääääga kohkund näoga, et mis jura ma enne palvekoosolekut laulan. Pastor Riina muidugi ütles, et jäta nüüd järele, nüüd hakkame Jumalat ülistama

See selleks, aga mina kohtusin Mart Metsalaga

Õhtu otsa veel olid mu mõttes kuskil vääga kummalises kohas

Kui külaliste teele saatmise eel kohvilauas istusin , siis kuulsin veel suurt hulka ta vahvatest seisukohtadest ja mõtlesin, et kuidas saab olla üks vabakoguduse pastor nii normaalne

Ainokene, see juuksurist proua, kelle isa oli kunagi babtisti pastor, kes nüüd ise on juba 80 aastane vanaproua, küll see sabistas ja seletas ja krabistas nagu alati. Kargas mulle koridoris juustesse mu tukka sättima ja torkas mind kogemata küünega, mina aga muidugi kukkusin kisama, et ära kraabi mind ja mis sa mu juustes ometigi teed. Tema muidugi ei saanud aru midagi , arvas et ma ei talu silitusi. Ütlesin, et pai võid teha, aga ära kisu mu soengut ega torgi mind küüntega. No see jutt oli küll kurtidele kõrvadele, aga see on ju meie juuksuri Aino . Mõni kohe on selline omamoodi. Eks ma ise kah mõne meelest, aga see mis Aino teeb, on professionaalne kretinism.

See oleks ju eriti pentsik, kui näiteks kellassepp läheks liinibussi ja hakkaks kakkuma bussijuhi kella käe pealt, sest see on vale või midagi muud sellist veel

Aga Aino teeb seda koguaeg, et kargab oma näppudega ette hoiatamata võhivõõraste juustesse.

Aitasin Helvel, mu sõbransil , kelle töö juures see Tallinna külaliste vastu võtmine käis , vastuvõtu jäljed ära koristada nagu ma lubasin ja siirdusin koju sauna ruttama. Kartsin veidi, mis kodused ütlevad, et olin ära olnud praktiliselt terve päeva, aga kallim tuli õue peal vastu nägu laia naeru täis ja kui ütlesin, et Jumal kattis meile laua(koristaja palk oli ikka rikkalik küll) , siis muigas veidi ja koos otsustasime, et sööme pärast sauna . Kutsusin veel Helve ka sauna ja tema ei tule ju kunagi paljaste kätega- tõi liha, sinki ja juustu.

Kui kõik olid peale sauna laiali jooksnud, kes oma koju, kes oma voodisse, vaatasin veel netist mida see mees(Mart Metsala), kellega täna tuttavaks sain, elus teinud on. Vau , mida kõike huvitavat ma lugeda sain,

Õhtu lõpuks või mis õhtu öö on juba, tuli mul liha himu, päris kohe lihanärimise isu .

Panin Helve toodud lihatükid aurutaja sisse ja siirdusin aeda lisandite järgi. Oh sa poiss, kus on aias õunad, pirnid kobarais koos. Üle öö on kasvand viljad kui viinamarjad puntrasse okstele. Puud on lausa selle raskuse all kummargil. Mõned õunad hüppasid kohe mulle silma auku, et vahi mind miuke ma olen ja meid on palju.

Mirjam helistas mulle, kui seal õunte vahel koperdasin ja endale küüslauku maast sikutasin, see ütles, et miks ma siin bloggis väga palju hädaldan või nii, kui mul tegelt siin kodus nii vahva on.

Vahtisin siis oma bloggi ikka siit ja sealt ja no ei leia ma mingist virisemist ega ahastamist

ju neil on see ikka kahe kõrva vahel, kes vingumist välja loevad

Lähen nüüd oma kesköist söömaaega nautima ja ennast saledaks sööma!!!

Oh sa mait, aga mu käsi oli täna Mart Metsala peos , seda ikka ei juhtu iga päev…

ootan

27. aprillil ootasin pikisilmi jaanipäeva
Ja nüüd on jaanipäev läbi ja ei teagi, mida enam ootan
Surma on vara oodata, laste suureks saamine on kaugel
Enamus sõpru on kas välismaal või Jumala juures
Ootan lapselapsi linnast koju
midagi tahaks veel oodata...
Ootan esimest septembrit ja kardan augustit
Vanaisa Augustit ei karda, ta ammu Jumala juures, olin siis kolmene kui läks
Mäletan üksikuid mälestuspilte temast
Mäletan , et tahtsin midagi laualt võtta ja siis käratas üks hääl, et EI PUTU
Jäingi siis suuril silmil vahtima, et kes seda häält tegi-

vanaisa oli nii suur mees, et jalad ei mahtunud voodisse ära, olid kõveras püsti

Minu ema laekus kuskilt ruttu tuppa ja ütles mulle, et tule ära- vanaisa on väsinud

Rohkem oluliselt temast ei mäletagi, varsti pärast oli vanaisa jubaJumala juures

Tegelikult ootan ja samas kardan ma tänavaastast augusti kuud

1. augustil saab kolmeseks mu esimene lapselaps, see on rõõmus sündmus, aga augustikuu üldiselt tuleb ma arvan mul elu kõige raskem kuu.

See on mu töönaise viimane kuu

Tuleb kokku korjata töö juures kõik isiklikud asjad, mis olen sinna aastate jooksul tassinud

Tuleb sorteerida mida jätta mida ära visata,
laulda viimased laulud, kirjutada viimased kirjad ja siis olen vaba tüdruk

Vaba ja valla uutele väljakutsetele...

ära hõiska enne õhtut

Eestlased on oma muretsemisega nii jumala hullud, et isegi lapsed nad enestele muretsevad.
Roll oli täna esimest päeva tööl ja mina hästi rõõmus, et saigi nüüd tööle
Kodused kõik ütlevad , et taa pole veel saaaanud sinna tööle, mis sa oometi hõiskad ilma aasjata!!!
Pagan küll !!! Miks ma peaks olema koguaeg sellises kartmise meeleolus nagu seisaks mu selja taga suur must tont ja mina peaks siis ta ees maas kükitama ja värisema,
pea õlgade vahel ja ikka vaatama üle õla, et äääkki juhtub see ja ääkki juhtub too.
Transamees ise oli täitsa vahva näoga, kui koju tuli ja väsinudki polnud oluliselt.
Kui küsisin, kas oldi temaga rahul, kas tuli tööga toime, ütles et kust tema teab.
Igatahes minu kõhutunne ütleb , et kenasti läheb.
Pean nüüd minema pikali, hommikul tuleb töömehed tööle saata, Rasmus ehk ka läheb homme maasikasse

Isemoodi jaaniöö oli tänavu

Käisin lossis , Räpina koduloo muuseumis oma luuletusi lugemas

Alguses oli veidi kõhe tunne lugeda täiesti võõrastele oma luulet, hiljem olid kuulajad minuga kohe PÄRIS ühes paadis

Veidi jäi kripeldama see, et ma jälle unustasin end rääkima ja rääkisin liiga palju

Mitte ei õpi seda ära, et pool suud tuleks koomale hoida. Loodan, et seekord oli mu jutt headele kõrvadele, kelle kõnetoru heliseb vaid häid noote.

Imestasin ikka ise ka, et polnudki väga väsinud ja oleks muudkui lugenud ja lugenud ning jutustanud ja jutustanud.

Tüütasin vist kõik inimesed väga ära

Kodu väravas tundsin, et olen ikka väsinud küll

Ronin oma ärklitoa trepist üles ja püüan uinuda jaanitule nautlejate muusika saatel, muusika on nii vali , et võiks, kui tahaks, lüüa õuemurul lõbusasti tantsu.

Mul pole tantsu partnerit , see on vist unemati juures juba ja üksi nagu ei viitsi ning ei jaksa ka.

Suurem poiss läks platsile väiksemat otsima , ei tea kas ei leidnud , aga loodan et nendega on ikka kõik korras

Proovin nüüd minna unemaale