oh sa poiss(parandatud, täiendatud hommikul)

Sain tuttavaks täna Mart Metsalaga, selle kuulsa Mart Metsalaga, kes omal ajal "InSpes" ja „Kasekese“ mängis klafkat

Ajasin temaga kohe tükk aega juttu, no päris nii kahekesi, et keegi ei hiilinud selja taga ega kuulanud nuka taga nagu tavaliselt ikka toimub palvekoosolekutel. Kõik olid oma hädad ära kurtnud ja mured ära rääkinud ning ära läinud..

Naised siis tõukasid , mind ette, et palveta selle naise pärast ka.

Oli veidi kõhe ja kui Mart küsis, et mille pärast palvetame. Ütlesin et ma ei tea, jumala pärast miks peaks või milleks vaja, et pole mul häda midagi- lapsed terved, hing sees ja mees alles…

Aaga miks Sa selle kepiga käid??

Ma ei saanud ju vastata, et õhtul läheb vara pimedaks…

Istusime siis kahekesi lava veere peale ja ajasime lihtsalt mõnusasti juttu ja lõpus ta palvetas ka naca, aga see oli hoopis midagi muud, kui vanade haledate eitedega halamine , hädaldamine ja kriiskamine jne, mis toimub, kui pärast palvekoosolekut kellegi pärast palvetatakse. Rääkisin talle oma lugu, oma vahvat elu lugu ja see kõik oli kokku midagi erilist.

See oli see , et kaks intelligentset inimest (muide ühe aastakäigu inimesed nagu hiljem netist teada sain) said kokku, neil oli esimesest hetkest üksteisele midagi ütelda, nad leidsid kohe ühisee keele. Kuskilt mälu sopist ma teadsin , et ta on muusik aga mul ei olnud meeles.

Aga muusikutega ongi nii, et nad on kui omaette maailmas , mida mitte muusikud ei adu.

Tundsin seda kunagi pealinnas muusikute koolitusel, aga see on juba teine jutt

Mart Metsala oli rääkinud koosolekul oma lugu ja mina siis vastasin talle omaga. Mõne koha peale ikka läksid mul silmad niiske koha peale küll, aga keegi peale tema ei näinud ega kuulnud, mida see uhke hoiakuga suur valges kleidis naine, seal tühjas saalinurgase tegi. See lumememm, kes enne koosolekut valju häälega kahe sajandi vanust lorilaulu klaveri saatel laulnud oli

Jumala eest ma nägin end sealt saali suurest peeglist ja mõtlesin , et kas see olen siis tõesti seal mina, kes ehmatab "korralikke, ontlikke kristlasi" oma " sada" aastat tagasi ärasurunud vanaema lastelauluga ja paneb arvama, et see mida laulan on lorilaul, sest mõni kes algust ei kuulnud oli väääääga kohkund näoga, et mis jura ma enne palvekoosolekut laulan. Pastor Riina muidugi ütles, et jäta nüüd järele, nüüd hakkame Jumalat ülistama

See selleks, aga mina kohtusin Mart Metsalaga

Õhtu otsa veel olid mu mõttes kuskil vääga kummalises kohas

Kui külaliste teele saatmise eel kohvilauas istusin , siis kuulsin veel suurt hulka ta vahvatest seisukohtadest ja mõtlesin, et kuidas saab olla üks vabakoguduse pastor nii normaalne

Ainokene, see juuksurist proua, kelle isa oli kunagi babtisti pastor, kes nüüd ise on juba 80 aastane vanaproua, küll see sabistas ja seletas ja krabistas nagu alati. Kargas mulle koridoris juustesse mu tukka sättima ja torkas mind kogemata küünega, mina aga muidugi kukkusin kisama, et ära kraabi mind ja mis sa mu juustes ometigi teed. Tema muidugi ei saanud aru midagi , arvas et ma ei talu silitusi. Ütlesin, et pai võid teha, aga ära kisu mu soengut ega torgi mind küüntega. No see jutt oli küll kurtidele kõrvadele, aga see on ju meie juuksuri Aino . Mõni kohe on selline omamoodi. Eks ma ise kah mõne meelest, aga see mis Aino teeb, on professionaalne kretinism.

See oleks ju eriti pentsik, kui näiteks kellassepp läheks liinibussi ja hakkaks kakkuma bussijuhi kella käe pealt, sest see on vale või midagi muud sellist veel

Aga Aino teeb seda koguaeg, et kargab oma näppudega ette hoiatamata võhivõõraste juustesse.

Aitasin Helvel, mu sõbransil , kelle töö juures see Tallinna külaliste vastu võtmine käis , vastuvõtu jäljed ära koristada nagu ma lubasin ja siirdusin koju sauna ruttama. Kartsin veidi, mis kodused ütlevad, et olin ära olnud praktiliselt terve päeva, aga kallim tuli õue peal vastu nägu laia naeru täis ja kui ütlesin, et Jumal kattis meile laua(koristaja palk oli ikka rikkalik küll) , siis muigas veidi ja koos otsustasime, et sööme pärast sauna . Kutsusin veel Helve ka sauna ja tema ei tule ju kunagi paljaste kätega- tõi liha, sinki ja juustu.

Kui kõik olid peale sauna laiali jooksnud, kes oma koju, kes oma voodisse, vaatasin veel netist mida see mees(Mart Metsala), kellega täna tuttavaks sain, elus teinud on. Vau , mida kõike huvitavat ma lugeda sain,

Õhtu lõpuks või mis õhtu öö on juba, tuli mul liha himu, päris kohe lihanärimise isu .

Panin Helve toodud lihatükid aurutaja sisse ja siirdusin aeda lisandite järgi. Oh sa poiss, kus on aias õunad, pirnid kobarais koos. Üle öö on kasvand viljad kui viinamarjad puntrasse okstele. Puud on lausa selle raskuse all kummargil. Mõned õunad hüppasid kohe mulle silma auku, et vahi mind miuke ma olen ja meid on palju.

Mirjam helistas mulle, kui seal õunte vahel koperdasin ja endale küüslauku maast sikutasin, see ütles, et miks ma siin bloggis väga palju hädaldan või nii, kui mul tegelt siin kodus nii vahva on.

Vahtisin siis oma bloggi ikka siit ja sealt ja no ei leia ma mingist virisemist ega ahastamist

ju neil on see ikka kahe kõrva vahel, kes vingumist välja loevad

Lähen nüüd oma kesköist söömaaega nautima ja ennast saledaks sööma!!!

Oh sa mait, aga mu käsi oli täna Mart Metsala peos , seda ikka ei juhtu iga päev…