Keegi neti kommentaatoritest kirjutas positiivse „kommi“, et tärkab kevadine muru, läheb elugi kergemaks
Ometigi on õues soojem, kuigi maa on külma korra all ja tuuleõhk kurjalt vinge
Lootus parematele päevadele teeb meelegi rõõmsaks
Täna sai võetud vastu külalisi, kes tõid kaasa torti ja asju lapselapsele
Kui mõni meeldiv inimene istub mõned tunnid su toas, siis oleks justkui hea psühholoogi juures käinud või mõnusat kontserti kuulanud
Jõuab kuidagi rohkem kui meelt saab lahutada
Hommik oli kiire, aga seevastu lõunaajal sai üle hulga aja istutud laua taga ja mõnusalt juteldud, kasside ja lapselapse tegutsemise keskel
Nemad juba ennast segada ei lasknud, pigem vastupidi
Barbara hakkas juba trepil andma külalistele etendust, visates oma keha kassilikult sirutades tuppa tulijatele tee peale ette
Kas astud üle või talle pähe, valik on sinu
Lapseke pidas end ülal kui kõige kenam laps maailma peal ikka
Hiljem oli nuttu ja kisa ja hirmunud silmi, kui keegi näitas talle mänguasja, mis külalised kaasa tõid, see mänguasi karjus ja vehkis ja laps sai hüsteeria hoo seda nukku kaugelt juba vaadates
Panime ära kappi paremaid päevi ootama
Nüüd tudub mõnusalt kummuti sahtlis ja saan minagi veidi ehk une maale kiigata
Homme vaba päev ja loodan veidi rohkem magada saada kui tavaliselt
Äripäevadel pean ärkama poole viie paiku hommikul, seega homne hommik lubab kauem põõnata, kui lapselaps just koidikul kisa ei taha tõsta
Tegi täna õhtul mõnusat sousti, see retsept tekkis mul siis, kui suvel miskit kappidest enam võtta polnud ja rahakott ka tühi oli , sest suvevaheajal kõik ju kodus ja sada korda päevas süüa nõudmas
Sel kevadel oli Miksus laat olnud, kus müüdi taimi ja seemneid, mu sõber ökotalust oli ka seal kauplemas, andis laada jäägid mulle
See oli imeline suvi, peenral kasvasid spinatid , millel maasikad küljes, tomatid kasvasid kambri sees (füüsalid) ja kapsad olid vikerkaare värvi, lisaks põnevaid maitsetaimi
Võtsin hautasin köögiviljad sibulaga pehmeks, tampisin pudruks ja lisaks maitseaineid ning oligi maitsev soust valmis
Täna siis hautasin kaalika killu ja pool tomatit ning sibula pehmeks, lisasin puljongi kuubiku, püreestasin mikseriga peeneks ja soust missugune
Mundris kartulile sobis see tõeliselt maitsev kaste kõrvale küll.
Proovin nüüd ruttu uinuda
Kaunist nädala lõppu kõigile!!!
Friday, March 27, 2009
Monday, March 16, 2009
"Lühikese leemega kartul" sai ime hea
See retsept käib nii:
Poti põhja pannakse suitsupeki kuubikud ja kuumutatakse veidi läbi ja lisatakse peenestatud mugulsibul
Seda segu siis kuumutatakse kuni muutub sibul klaasjaks
Sibula, rasva ja peki kuumutatud segule lisatakse supikartuli suurusteks tükeldatud kartul
Kuumutatakse veidi, seda kõike hoolega läbi segades
Lõpuks kallatakse peale vesi, nii et see on kartulitega tasa ja keedetakse pehmeks, maitsestatakse ning lisatakse maitse roheline
Võib serveerida hapu koorega
See on toit, millel on kaasas ka kohe kaste ja on ülimaitsev
Mina olen aastate jooksul oma tsaariaegse vanaema retsepti täiustanud, kui ei ole pekki- panen hakkliha ja kui ei ole viimast, panen vorsti
Ja kui üldse pole mingit lihalist, teen ainult õli ja sibulaga ja ka kõlbab hästi süüa
Viimasel ajal olen pannud juurde peenikeseks jahvatatud paprikat ja porgandit, see lisab värvi ja magusat maitset
Ma lubasin rääkida asjadest mis mul ammu hinge peal
Kas te olete märganud, kuidas käivad ringi noored tüdrukud
Mu tütar ütles, et see on õudne, kuidas emmed ei võta midagi ette ja ei vaata, kuidas nende tüdrukukesed tänavale lähevad
Pepukesed on paljad, kannikavahed väljas, külma ilmaga ja võõrastele pilkudele avatud
Eile käisin linna peal ja mu tuttava väike 11 aastane tütrekene tuli emaga mu auto peale ja kui see laps kummardus autosse minekuks, paljastus tüdrukukese pool tagumikku mu silma all
Mina muidugi hakkasin kohe õiendama , et miks pepu paljas, et kas emal pole siis võimalik lapsele pikemat jopet osta ja pikemaid särke
Ema hakkas siis last hurjutama, et pane särk püksi
Kuhu!!
Püksid on tänapäeval kui mingid ime teod, lõppevad puusa peal ära ja kuhu sa siis paned neid särke, natuke liigutad ja oledki jälle paljas
Hiljem kui oma ühistegevust alustasime märkasin, et see lapseke on puudega ja sain teada , et sõidab iga päev maakonna keskusesse bussiga kooli
Tule taevas appi, ta siis sõidabki niimoodi oma palja pepuga mööda maakonda , kõik oma ihu ilu kõigile nähtaval ja tuultele pillutada
Käisin hiljuti konverentsil, kus räägiti puuetega laste, noorte ja naiste väärkohtlemisest
Mul tuli praegu hirm peale selle lapse peale mõeldes
Ja tahaks ka hüüda, et EMAD KUS ON TEIE SILMAD!!
Püüdsin sellele emale rääkida, et ta kaitseks oma last, mis te arvate, et ta kuulis, see jutt oli kurtidele kõrvadele
Laps ei tahtvat panna selga mantlit, et tahab ikka jopet
Jumal, kas jopesid siis ei ole pikemaid kui nabani?
Mul on kodus teismelised poisid, kes õnneks ei soovi teistele näidata oma kannikavahet ja tütred on ka juba nii suured, et naba näitamise buum läks neist vist mööda
Ma ei tea, kas olen muutunud rumalavõitu vanainimeseks ja ei saa maailma asjadest aru, aga see on minu meelest ikka tõeliselt suur probleem, et lapsed jooksevad niimoodi alasti ringi
Kas see rumal mood juba otsa ei saa?
Ja kas tänapäeva emadel pole mõistust peas või mõjuvõimu oma laste üle!!??
Mõni võib arvata, et olen lolliks läinud, aga kas olen?!!
Poti põhja pannakse suitsupeki kuubikud ja kuumutatakse veidi läbi ja lisatakse peenestatud mugulsibul
Seda segu siis kuumutatakse kuni muutub sibul klaasjaks
Sibula, rasva ja peki kuumutatud segule lisatakse supikartuli suurusteks tükeldatud kartul
Kuumutatakse veidi, seda kõike hoolega läbi segades
Lõpuks kallatakse peale vesi, nii et see on kartulitega tasa ja keedetakse pehmeks, maitsestatakse ning lisatakse maitse roheline
Võib serveerida hapu koorega
See on toit, millel on kaasas ka kohe kaste ja on ülimaitsev
Mina olen aastate jooksul oma tsaariaegse vanaema retsepti täiustanud, kui ei ole pekki- panen hakkliha ja kui ei ole viimast, panen vorsti
Ja kui üldse pole mingit lihalist, teen ainult õli ja sibulaga ja ka kõlbab hästi süüa
Viimasel ajal olen pannud juurde peenikeseks jahvatatud paprikat ja porgandit, see lisab värvi ja magusat maitset
Ma lubasin rääkida asjadest mis mul ammu hinge peal
Kas te olete märganud, kuidas käivad ringi noored tüdrukud
Mu tütar ütles, et see on õudne, kuidas emmed ei võta midagi ette ja ei vaata, kuidas nende tüdrukukesed tänavale lähevad
Pepukesed on paljad, kannikavahed väljas, külma ilmaga ja võõrastele pilkudele avatud
Eile käisin linna peal ja mu tuttava väike 11 aastane tütrekene tuli emaga mu auto peale ja kui see laps kummardus autosse minekuks, paljastus tüdrukukese pool tagumikku mu silma all
Mina muidugi hakkasin kohe õiendama , et miks pepu paljas, et kas emal pole siis võimalik lapsele pikemat jopet osta ja pikemaid särke
Ema hakkas siis last hurjutama, et pane särk püksi
Kuhu!!
Püksid on tänapäeval kui mingid ime teod, lõppevad puusa peal ära ja kuhu sa siis paned neid särke, natuke liigutad ja oledki jälle paljas
Hiljem kui oma ühistegevust alustasime märkasin, et see lapseke on puudega ja sain teada , et sõidab iga päev maakonna keskusesse bussiga kooli
Tule taevas appi, ta siis sõidabki niimoodi oma palja pepuga mööda maakonda , kõik oma ihu ilu kõigile nähtaval ja tuultele pillutada
Käisin hiljuti konverentsil, kus räägiti puuetega laste, noorte ja naiste väärkohtlemisest
Mul tuli praegu hirm peale selle lapse peale mõeldes
Ja tahaks ka hüüda, et EMAD KUS ON TEIE SILMAD!!
Püüdsin sellele emale rääkida, et ta kaitseks oma last, mis te arvate, et ta kuulis, see jutt oli kurtidele kõrvadele
Laps ei tahtvat panna selga mantlit, et tahab ikka jopet
Jumal, kas jopesid siis ei ole pikemaid kui nabani?
Mul on kodus teismelised poisid, kes õnneks ei soovi teistele näidata oma kannikavahet ja tütred on ka juba nii suured, et naba näitamise buum läks neist vist mööda
Ma ei tea, kas olen muutunud rumalavõitu vanainimeseks ja ei saa maailma asjadest aru, aga see on minu meelest ikka tõeliselt suur probleem, et lapsed jooksevad niimoodi alasti ringi
Kas see rumal mood juba otsa ei saa?
Ja kas tänapäeva emadel pole mõistust peas või mõjuvõimu oma laste üle!!??
Mõni võib arvata, et olen lolliks läinud, aga kas olen?!!
Matemaatikaga on mõnel naisel siin majas ikka kehvad lood
Kuidas ma selle peale ei tulnud, et liiter putru jagub kuue lapse vahel mingiks pisikeseks suutäieks
Viskasin hommikul pudru valmis ja tormasin minema, memmedega tantsima , sest reedel tuleb pidu , kus me esineme ja enne seda on vaja korralikult kohal käia
Tagasi tulles avastasin, et pudrupott oli tilgatumaks tühjaks söödud ja lõunaks planeeritud peki kallal oli käidud nüsimas
Onud olid veel õigust täis, kui kisama kukkusin, et kes peki kallal käis, kurtisid, et putru oli ju nii vähe , pidi ju ometigi lastele pekki hommikusöögi kõrvale lõikama;)
Nii äge
Lapsed olid ilusti söödetud, laud musti nõusid täis külvatud, vaip kalapasteediga ja põnnid kargasid ringi kui põrkepallid ise rõõmust kisades
Saabusin tantsimast ilge peavaluga, kamandasin onud kartulit koorima ja tõmban teki üle pea
Kui kartulid prepareeritud vastavalt mu soovidele, kutsutakse mind siis alla iidset sööki valmistama
Kui veidi puhanud olen kirjutan teile selle retsepti ja veel midagi, mis hinge peal ammu on kripeldanud
Viskasin hommikul pudru valmis ja tormasin minema, memmedega tantsima , sest reedel tuleb pidu , kus me esineme ja enne seda on vaja korralikult kohal käia
Tagasi tulles avastasin, et pudrupott oli tilgatumaks tühjaks söödud ja lõunaks planeeritud peki kallal oli käidud nüsimas
Onud olid veel õigust täis, kui kisama kukkusin, et kes peki kallal käis, kurtisid, et putru oli ju nii vähe , pidi ju ometigi lastele pekki hommikusöögi kõrvale lõikama;)
Nii äge
Lapsed olid ilusti söödetud, laud musti nõusid täis külvatud, vaip kalapasteediga ja põnnid kargasid ringi kui põrkepallid ise rõõmust kisades
Saabusin tantsimast ilge peavaluga, kamandasin onud kartulit koorima ja tõmban teki üle pea
Kui kartulid prepareeritud vastavalt mu soovidele, kutsutakse mind siis alla iidset sööki valmistama
Kui veidi puhanud olen kirjutan teile selle retsepti ja veel midagi, mis hinge peal ammu on kripeldanud
Sunday, March 15, 2009
Käpad valutavad ja toimub talvine karvavahetus ;) (Zima V Prostokvashino)
Õu toodi jälle puid täis , mida on vaja niikaua närida ja kopsida ning kolida kuni lõpuks paika saavad
Maja on taas üleasustatud: kõik kellel on meie peres õdesid või vendi, onusid või täidisid, on laekunud kohale, sest reedel algas koolides vaheaeg
Kõik mööbliesemed millel vähegi pikutada saab, on öösiti magajate poolt hõivatud
Külmkapist puhub läbi justkui tornaado ja suurest supipotist huilgab tuulispask
Valmis toit püsib pajas sekundeid
Kartulikoorimiseks peaks vist ostma masina
Pole enam nii paljude lastega harjunud ja leiva saia korvis võib ka hiir varsti nälga jääda
Poodi ei taha üldse minna, sest jäsemetel on kevad pihta hakanud ja kauplusse tuleks vist viis minutit enne poe sulgemist või ma ei tea mis ajal minna
Alati on kellelgi asja mu ostukorvi sisuga, kui kõik lapsed kodus on
Kas hakkan pidu pidama või kardan sõda, hakkavad küsimused kukkuma mu suunas
Kellelgi ei tule pähe, et kuuele seitsmele lapsele + kaks vanemat ei piisa ühest pätsist leivast ega ühest pakist piimast
Kui Miksus elasin, käisin tihti toitu ostmas Räpinas, et kellegi asi poleks, mida ja kui palju söön, aga nüüd pean vist Tartu minema toitu ostma, et küla ei teaks kui palju ja mida mu lapsed söövad
See, et mu lapsed enamus täiskasvanud on, ei tähenda seda, et mu kooliskäivad suured lapsed täisealiseks saades söömise maha peaksid jätma, lastelastest rääkimata
Peaks vist laskma kõik toidukraami kohale tuua talunikel ja minema üle naturaalmajandusele, nagu aastate eest
Leivaahi mul küll on, ainult seda pole ma selgeks saanud, kuidas see töötab
Kuna köök on mul ka nagu mingi mini mänguasi ilma horisontaalpindadeta ja ime kitsas, ei ole ka mul mingit tahtmist seal kokata ja ait on aida nimeline vaid nime poolest
Sinna viidud asjad võtavad külge üsna ruttu koppe haisu ja seda ikka korraliku aida puhul ei peaks ikka juhtuma
Mu vanaema hoidis oma leivanõud sahvris, aga siinse sahvri me lammutasime ära, et mahtuda kempsu
Algselt oli kemps nagu mingi kapp, kuhu sai vaid trepi alla vägisi pugemise teel, suurt kasvu mees pidi sisse ronimiseks põlvili laskuma ja külg ees end sisse nihverdama, poti asemel oli laua sisse lõigatud auk ja kui kellelgi juhtusid pikemad jalad olema ei mahtunud need isudes kuhugi ära
Üldse on me maja ehitatud kahe pisikest kasvu vanainimese jaoks, aga mitte meiesugusele kõhukatele vanematele ja üldiselt suurt kasvu skandinaavia verd kambale
Väiksematele lastele on veel asjad siin majas veel päris parajad, aga alates keskmisest lapsest hakkavad laed pähe kinni, seinad ja uksed ja mööbel kammitsevad liikumist
Seega suure perega naturaalmajandus on üks kunsttükk siin küll
Homme peaks tegema suure paja täie lühikese leemega kartulit( mu tsaariaegse vanaema nutikas retsept), siis saab ühe päeva jälle lihtsamini läbi
Võileiva söömine nii suure perega on koheses pankroti retsept
Hommikupudru kombe peaks taas sisse viima, aga kes see viitsib varakult vaaritama hakata, peaks vist õhtul midagi likku panema ja valmis seadma
Kui vara hommikul oma töötunnid ära olen teinud, olen nii väsinud ja näljane, et ei tahaks enam midagi muud teha, kui midagi rutt põske pista ja veidi tukkuda kui just kuhugi tormama ei pea
Kuna elamises on kaheksa inimese peale üks päts leiba, tuleb see vist portsjonitesse jagada ja mingi puder kõrvale nuputada, sest muidu jääb keegi kindlasti nälga
Kui kõht putru täis on lastel topitud, siis võib ka minna piima, leiva jahile mõne arukama väiksema lapsega , kes poes karjuma ei hakka ja mõttetusi nõudma ei hakka
Kelgutada ehk saab veel ja Raahel on nii asjalik kena neiu , temaga saab ma arvan poeretke võtta ette
Lähengi panen mingid tangud likku ja sätin lapsepabulad pesadesse ja ise ka põhku, sest mõne tunni pärast algab uus töönädal
Ilusat uut nädalat
Homme on 16. märts, täpselt kuu aega päevani, mil loodan kohtuda sõpradega Tartu Tampere majas
Maja on taas üleasustatud: kõik kellel on meie peres õdesid või vendi, onusid või täidisid, on laekunud kohale, sest reedel algas koolides vaheaeg
Kõik mööbliesemed millel vähegi pikutada saab, on öösiti magajate poolt hõivatud
Külmkapist puhub läbi justkui tornaado ja suurest supipotist huilgab tuulispask
Valmis toit püsib pajas sekundeid
Kartulikoorimiseks peaks vist ostma masina
Pole enam nii paljude lastega harjunud ja leiva saia korvis võib ka hiir varsti nälga jääda
Poodi ei taha üldse minna, sest jäsemetel on kevad pihta hakanud ja kauplusse tuleks vist viis minutit enne poe sulgemist või ma ei tea mis ajal minna
Alati on kellelgi asja mu ostukorvi sisuga, kui kõik lapsed kodus on
Kas hakkan pidu pidama või kardan sõda, hakkavad küsimused kukkuma mu suunas
Kellelgi ei tule pähe, et kuuele seitsmele lapsele + kaks vanemat ei piisa ühest pätsist leivast ega ühest pakist piimast
Kui Miksus elasin, käisin tihti toitu ostmas Räpinas, et kellegi asi poleks, mida ja kui palju söön, aga nüüd pean vist Tartu minema toitu ostma, et küla ei teaks kui palju ja mida mu lapsed söövad
See, et mu lapsed enamus täiskasvanud on, ei tähenda seda, et mu kooliskäivad suured lapsed täisealiseks saades söömise maha peaksid jätma, lastelastest rääkimata
Peaks vist laskma kõik toidukraami kohale tuua talunikel ja minema üle naturaalmajandusele, nagu aastate eest
Leivaahi mul küll on, ainult seda pole ma selgeks saanud, kuidas see töötab
Kuna köök on mul ka nagu mingi mini mänguasi ilma horisontaalpindadeta ja ime kitsas, ei ole ka mul mingit tahtmist seal kokata ja ait on aida nimeline vaid nime poolest
Sinna viidud asjad võtavad külge üsna ruttu koppe haisu ja seda ikka korraliku aida puhul ei peaks ikka juhtuma
Mu vanaema hoidis oma leivanõud sahvris, aga siinse sahvri me lammutasime ära, et mahtuda kempsu
Algselt oli kemps nagu mingi kapp, kuhu sai vaid trepi alla vägisi pugemise teel, suurt kasvu mees pidi sisse ronimiseks põlvili laskuma ja külg ees end sisse nihverdama, poti asemel oli laua sisse lõigatud auk ja kui kellelgi juhtusid pikemad jalad olema ei mahtunud need isudes kuhugi ära
Üldse on me maja ehitatud kahe pisikest kasvu vanainimese jaoks, aga mitte meiesugusele kõhukatele vanematele ja üldiselt suurt kasvu skandinaavia verd kambale
Väiksematele lastele on veel asjad siin majas veel päris parajad, aga alates keskmisest lapsest hakkavad laed pähe kinni, seinad ja uksed ja mööbel kammitsevad liikumist
Seega suure perega naturaalmajandus on üks kunsttükk siin küll
Homme peaks tegema suure paja täie lühikese leemega kartulit( mu tsaariaegse vanaema nutikas retsept), siis saab ühe päeva jälle lihtsamini läbi
Võileiva söömine nii suure perega on koheses pankroti retsept
Hommikupudru kombe peaks taas sisse viima, aga kes see viitsib varakult vaaritama hakata, peaks vist õhtul midagi likku panema ja valmis seadma
Kui vara hommikul oma töötunnid ära olen teinud, olen nii väsinud ja näljane, et ei tahaks enam midagi muud teha, kui midagi rutt põske pista ja veidi tukkuda kui just kuhugi tormama ei pea
Kuna elamises on kaheksa inimese peale üks päts leiba, tuleb see vist portsjonitesse jagada ja mingi puder kõrvale nuputada, sest muidu jääb keegi kindlasti nälga
Kui kõht putru täis on lastel topitud, siis võib ka minna piima, leiva jahile mõne arukama väiksema lapsega , kes poes karjuma ei hakka ja mõttetusi nõudma ei hakka
Kelgutada ehk saab veel ja Raahel on nii asjalik kena neiu , temaga saab ma arvan poeretke võtta ette
Lähengi panen mingid tangud likku ja sätin lapsepabulad pesadesse ja ise ka põhku, sest mõne tunni pärast algab uus töönädal
Ilusat uut nädalat
Homme on 16. märts, täpselt kuu aega päevani, mil loodan kohtuda sõpradega Tartu Tampere majas
Monday, March 2, 2009
Juhtub, et on aegu, kus mul on silmad väga märja koha peal
Ma ei saa siis vaadata filme ega tõsielusaateid, ilma pisarat poetamata
Ega ma tegelikult ole mingi depressiivne nutunaine
Hambad on mul ikka enamuse aja irevil ja nägu laia naeru täis
Aga vahel pole ikka lihtne olla selline tavaline rõõmsameelne, naerune Marju
Ja kui küsitakse minu käest mingeid isiklikke küsimusi, ei saa ma neile rahulikult vastata, vaid puhken nutma, et seda ära hoida, vastan ma mingit lauslollust või teen rumalat nalja, millest üldjuhul enamus ka aru ei saa
Ma ei tea miks küsitakse suure rahva ees minult, et miks ma karguga käin
Ei hakka ju suure publiku ees seletama, et mul on lapseeast artriit, et kaasa räägib mu lonkamises mu igapäev juurde tulev vanus ja tervise probleemid jne
Kui ma vastan äkilise vihastamise saatel, et jälle nad küsivad, et õhtul läheb vara pimedaks , vahitakse mind mõistmatul ilmel
No mida
Ma alles pidin suure auditooriumi ees lahkama oma pere ja enda isiklikke asju ja siiiiiiiiis küsitakse: aga üks asi veel, miks sa karguga käid
Jummal küll!!!
Pealtvaatajad leidsid, et olin vastanud vahvalt, aga endale tundus küll see moment hästi tobedana
Linnaskäik kulmineerus ujulas sulistamisega , see vältas oma neli tundi ja andis üsna hea enesetunde
Kui oleks finantse, siis oleks hea käia iga nädal enda keha vees virgutamas
Ma tean küll, et meie aeg siin maailmas on piiratud, aga igapäevases elus jääb see teadmine kuidagi tagaplaanile
Kiikasin üks päev poole silmaga telest mingit saadet matustest ja leinast ja seal räägiti, et meie eestlaste matuse kombed hoiavad palju raha kokku nõustamise ja leinaga toimetulemise pealt
Et kõik ise tehes seoses surnuga, saab kalli kadunu muldamatmisega lein otsa ning kui kõik rituaalid korralikult läbi teha, võib rahulikult oma eluga edasi minna
Mujal maailmas ei jäeta kadunuga hüvasti, matustel on kirst kinni ja siis on palju vaeva hakkama saada hiljem oma leinaga
Meie pikad rituaalid seoses surnuga pidid tegelikult me vaimsele tervisele head olema
Te mõtlete, et mida ma siin heietan
Mu armas sõber läks laupäeval Jumala juurde ja lummeröökija tunne on saatnud mind viimasel nädalal
Nii kurb on kui sõprade ring aga aina koomale tõmbub
Keegi ütles, et kristlasena peaksime rõõmustama, et hea inimene sai taeva
No mida, aga mina olen nüüd sõbrata ja et ta pilve piirilt mind vaatab, see teadmine lohutab mind vähe
See on muidugi hea et ta ei pidanud pikalt piinlema
3 nädalathaigust jaläinud ta oligi:(
Ja kas ikka on see uus elu seal pilvede taga!?
Loodan, et neid ridu mu hinge karjane ei loe
Kalendri järgi on märts aga aknast paistab tõeline lumine talv
Puudel on nii paksud lumerõivad seljas, et ei saagi kohe aru kas on tegemist leht või okaspuuga
Päevad on varahommikust hilisõhtuni täis tegemisi
Alles õhtul hilja saan maha istuda
Varsti jälle tuleb juba tõusta ja algab ring otsast peale
Töö, lapsed, kodu, hobid…
Vahel saab nalja ka ses oravamoodi rattas tiirutades
Eriti selle tormise nimega poisiga
Teen mina köögis oma toimetusi- kütan, keedan, koristan nagu alati:
hõikab mind keegi heleda häälega ilusti puhtalt :memme, memme
Muidu ei oska ta sugugi seda öelda, tuleb miskit memme ja emme vahepealset ja enamasti ikka emme
Vaatan siis hõikaja poole ja oh sa tont, lävel seisab pisikene mees, aga nägu…
Silmad rõõmsalt säramas, aga pool nägu saapa määrdega ilusti ära värvitud, niimoodi kenasti ühtlaselt mustaks
Svamm näpus, et anda veel viimane lihv
Kui kisama hakkasin, tormas minema niiet tallad välkusid
Selge ahistamine, tema teeb endale kena sõjamaalingu ja vanaema tahab selle kohe ära pesta ning võtab vahendid ka vägisi ära
Tegime siis musi puhtaks ja kui juba piinamiseks läks, sai nina ka puhastatud ja rohtu ninna lastud
Siukest kisa oli maja täis
Õudselt solvunud poiss rahunes maha alles siis, kui magusat siirupit sai
Sõi musta leiba jõi piima peale ja nüüd lähme kaissu
See tähendab, et teki alla raamat kaasa ja rahu majja
Lootus on küll lollide lohutus aga vahel õnnestub ka niimoodi magama meelitada
Täna ei õnnestu
Emme tuli pekitükiga
Laps ahmis siis seda süüa ise aga kisades liha , liha ja liha…
Nüüd hüppab emme voodis üles alla
Mina tõmban teki üle pea sest MINA PEAN ikka mõne tunni magama kah
Muidu enam ei jaksa
Kaunist märtsi!!
Ega ma tegelikult ole mingi depressiivne nutunaine
Hambad on mul ikka enamuse aja irevil ja nägu laia naeru täis
Aga vahel pole ikka lihtne olla selline tavaline rõõmsameelne, naerune Marju
Ja kui küsitakse minu käest mingeid isiklikke küsimusi, ei saa ma neile rahulikult vastata, vaid puhken nutma, et seda ära hoida, vastan ma mingit lauslollust või teen rumalat nalja, millest üldjuhul enamus ka aru ei saa
Ma ei tea miks küsitakse suure rahva ees minult, et miks ma karguga käin
Ei hakka ju suure publiku ees seletama, et mul on lapseeast artriit, et kaasa räägib mu lonkamises mu igapäev juurde tulev vanus ja tervise probleemid jne
Kui ma vastan äkilise vihastamise saatel, et jälle nad küsivad, et õhtul läheb vara pimedaks , vahitakse mind mõistmatul ilmel
No mida
Ma alles pidin suure auditooriumi ees lahkama oma pere ja enda isiklikke asju ja siiiiiiiiis küsitakse: aga üks asi veel, miks sa karguga käid
Jummal küll!!!
Pealtvaatajad leidsid, et olin vastanud vahvalt, aga endale tundus küll see moment hästi tobedana
Linnaskäik kulmineerus ujulas sulistamisega , see vältas oma neli tundi ja andis üsna hea enesetunde
Kui oleks finantse, siis oleks hea käia iga nädal enda keha vees virgutamas
Ma tean küll, et meie aeg siin maailmas on piiratud, aga igapäevases elus jääb see teadmine kuidagi tagaplaanile
Kiikasin üks päev poole silmaga telest mingit saadet matustest ja leinast ja seal räägiti, et meie eestlaste matuse kombed hoiavad palju raha kokku nõustamise ja leinaga toimetulemise pealt
Et kõik ise tehes seoses surnuga, saab kalli kadunu muldamatmisega lein otsa ning kui kõik rituaalid korralikult läbi teha, võib rahulikult oma eluga edasi minna
Mujal maailmas ei jäeta kadunuga hüvasti, matustel on kirst kinni ja siis on palju vaeva hakkama saada hiljem oma leinaga
Meie pikad rituaalid seoses surnuga pidid tegelikult me vaimsele tervisele head olema
Te mõtlete, et mida ma siin heietan
Mu armas sõber läks laupäeval Jumala juurde ja lummeröökija tunne on saatnud mind viimasel nädalal
Nii kurb on kui sõprade ring aga aina koomale tõmbub
Keegi ütles, et kristlasena peaksime rõõmustama, et hea inimene sai taeva
No mida, aga mina olen nüüd sõbrata ja et ta pilve piirilt mind vaatab, see teadmine lohutab mind vähe
See on muidugi hea et ta ei pidanud pikalt piinlema
3 nädalathaigust jaläinud ta oligi:(
Ja kas ikka on see uus elu seal pilvede taga!?
Loodan, et neid ridu mu hinge karjane ei loe
Kalendri järgi on märts aga aknast paistab tõeline lumine talv
Puudel on nii paksud lumerõivad seljas, et ei saagi kohe aru kas on tegemist leht või okaspuuga
Päevad on varahommikust hilisõhtuni täis tegemisi
Alles õhtul hilja saan maha istuda
Varsti jälle tuleb juba tõusta ja algab ring otsast peale
Töö, lapsed, kodu, hobid…
Vahel saab nalja ka ses oravamoodi rattas tiirutades
Eriti selle tormise nimega poisiga
Teen mina köögis oma toimetusi- kütan, keedan, koristan nagu alati:
hõikab mind keegi heleda häälega ilusti puhtalt :memme, memme
Muidu ei oska ta sugugi seda öelda, tuleb miskit memme ja emme vahepealset ja enamasti ikka emme
Vaatan siis hõikaja poole ja oh sa tont, lävel seisab pisikene mees, aga nägu…
Silmad rõõmsalt säramas, aga pool nägu saapa määrdega ilusti ära värvitud, niimoodi kenasti ühtlaselt mustaks
Svamm näpus, et anda veel viimane lihv
Kui kisama hakkasin, tormas minema niiet tallad välkusid
Selge ahistamine, tema teeb endale kena sõjamaalingu ja vanaema tahab selle kohe ära pesta ning võtab vahendid ka vägisi ära
Tegime siis musi puhtaks ja kui juba piinamiseks läks, sai nina ka puhastatud ja rohtu ninna lastud
Siukest kisa oli maja täis
Õudselt solvunud poiss rahunes maha alles siis, kui magusat siirupit sai
Sõi musta leiba jõi piima peale ja nüüd lähme kaissu
See tähendab, et teki alla raamat kaasa ja rahu majja
Lootus on küll lollide lohutus aga vahel õnnestub ka niimoodi magama meelitada
Täna ei õnnestu
Emme tuli pekitükiga
Laps ahmis siis seda süüa ise aga kisades liha , liha ja liha…
Nüüd hüppab emme voodis üles alla
Mina tõmban teki üle pea sest MINA PEAN ikka mõne tunni magama kah
Muidu enam ei jaksa
Kaunist märtsi!!
Friday, February 20, 2009
Täna oli mõnus päikseline talvepäev, kuid nähtamatud varjud kõndisid minuga kaasas siiski
Nagu sa hea lugeja tead , käin kolmapäeviti suures linnas ratastooliga tantsutuure tegemas
Sel korral jäin ka neljapäevaks linna, tütrel oli vaba päev ja ta andis mulle ka siis ühe vaba päeva, ei pidanud kohe peale ratastooli tantsu hommikul varakult tagasi kiirustama
Kasutasin vaba päeva mõnuga: käisin sõpradega „Auras“
Olen viimasel ajal leidnud endale puuetega naiste hulgast kenasid sõpru, lihtsalt bussist ja tänavalt, mitte ainult oma ühingust.
Olin ühe sõbra pool kolmapäeva öösel külas, avastasin et mulle meeldivad ka samad asjad kui temale, tuterdasime siis kahekesi mööda tema kodu ja vestlesime mõnusalt, vahepeal tegin oma arvuti tööd
Hommikul tuli tema klassiõde keskkooli päevilt meile bussi peatusse vastu ja kolmekesi koos rändasime ujuma
Mõnus oli üle hulga aja vette saada
Bussini aega parajaks tehes helistasin ühele oma noorepõlve sõbrale, sõpra polnud kodus ja telefonile vastas ta eakas ema, hästi raske oli aru saada ema jutust, et miks ma ei saa ta tütrega rääkida ja kuhu see oli siis momendil läinud
Vanadus
Sellest ei pääse me ju eegi
Mu vanatädi, kes oleks 13.juulil 99 aastaseks saanud, läks Jumala juurde 7.jaanuaril
Saan aru küll , et me pole igavesed ja kõigil saab kunagi aeg otsa, aga kurb on ikkagi
Et mida vanemaks me saame, tõmbub sugulaste ja sõprade ring aina koomale
See vanatädi oli hästi imeline inimene, hästi haritud ja üldse kena naisterahvas
Saatus oli ta jätnud üksikuks, kavaler jäi sõtta ja tädi Liis elas aastaid kahekesi oma õega, kes sai traagiliselt surma
Sellest kõigest hoolimata oli temaga meeldiv suhelda alati
Kui talle vanadekodusse helistasin, kus ta elas kuni lõpuni, oli tema jutt ikka intelligentne ja meeldiv kõrgele vanusele vaatamata
Ta luges lehti ja vaatase telerit , kuulas raadiot
Omal ajal oli Liis ajakirjanik ja huvi ajakirjanduse vastu tal ikka püsis
Tegelikult oli tädi Liisu nimi Elisabet Falkenberg, kui esimese Eesti ajal nimede eestistamiseks läks, sai temast Liis Kullimäe
Hiljem Soome sõites, kahetses ta väga nime muutmist, aga polnud vist enam midagi teha
Mul olid tädi Liisuga hästi lähedased suhted, olin talle kui tütre eest, keda tal polnud, kuigi viimastele aastatel suhtlesime harva
Tema õpetas kuidas lauas käituda, kuidas süüa , riietuda, ennast pesta; mitte kamandades vaid eeskujuga ja taktitundeliselt suunates
Kui õppisin õpetajate seminari sisseastumiseksamiteks 75ndal aastal, elasin tema talus ja selliseid toredaid päevi sooviks kõigile oma headele sõpradele
Tunnid ta kaunis aias , vestlused söögilauas, jalutuskäigud aasal ja metsas
Iga päev laual valge puhas lina, söögitoas kus ma ka magasin mõnusas tigudiivanis lopsakate toalillede keskel
Kui aastaid hiljem pedagoogilises instituudis koolitustel käisin, Tallinnas Liisi juures tema pisikeses Tallinna korteris ööbisin, tundsin end kui kõrgema klassi daami seltsis
Kuidas oli laud kaetud, voodi üles tehtud!!
Hommikuti oli mulle soe vesi tehtud, et saaksin enne kooli minekut ennast pesta
Pärast kooli oli jälle toit valmis ja laud kaetud
Ta uuris alati millal koolituse lõpetan ja kuidas tagasi jõuan, kuidas mul läks, mida ma juurde õppisin, kellega suhtlesin…
Ühesõnaga elas kaasa mu tegemistele
Kui ta hiljem kasupoja juures Mustamäel elas ja ma ei osanud pealinnas uues situatsioonis liikuda , võttis vaevaks tulla minuga kooliteele kaasa, et näidata kuidas liikuda trollide , busside, trammidega
Ronis aga trollist bussi ja bussist trammi, minu ees , et näidata kuidas asjad käivad
Kõike seda viisakalt, rõõmsameelselt, vahvalt tehes
Sellise hea sõbra , sugulase omamine on tõeline kingitus
Elu on siin Räpina kandis päris põnev
Tütar otsustas töölt ära tulla, sest see töö mis ta teeb praegu on talle vastik
Saan aru küll
Haritud kenale noorele neiule teiste sodi koristada ja lasta ennast igal matsil valimatult sõimata käib ikka au pihta küll
Aga elama peab ju millestki ja töötama peaks ka kusagil
Ja maksud peab saama makstud jne
Muusikat ka ei saa tänavanurgal teha kaabulotut tänavale visates, sest külm on ju
Ja kes siin ikka raha viskab isegi kitsas käes
Ostan uue koti kartulit köögi nurka ja kui midagi enam ei ole, saab keeta praadida hautada küpsetada mingit möksi sest kartulist,
;)
Käisin täna külas, mu üks sõber on raske haiguse kütkes
Viimasel ajal ma tihti muud ei teegi, kui käin oma kalleid sõpru teele saatmas kust enam tagasi ei tulda või voodiveerel kätt hoidmas
Mees nimetas mind sarkastiliselt surmaingliks
Mida ma saan nüüd küll oma kalli sõbra heaks teha!!?
Olla vaid rõõmus ja rõõsa
Kui minul olid kord rasked ajad, aitas ta mul marju korjata ja kui oli kitsas käes , seisis ta mu väravas kui ingel kahe pungil toidukotiga
Olin täna kaua ta juures, püüdsin olla talle toeks, kohendasin tekki, ulatasin rohtu, olin lihtsalt olemas
Andku Jumal talle täna kerge ning lühikese öö ja mõnusa une
Ta ütles, et ööd on nii pikad
Homme lubasin minna viia mingit head süüa, teha putru ja kalasuppi
Annaks Jumal talle tervist ja jaksu ning mulle jõudu olla ta toas homme jälle teine päike
Aga praegu on tunne , et tahaks minna kurbusest lumme ninuli röökima
Ma ei tee seda
Võtan oma magusa tee, poen teki alla ja luban endale lugeda luulet
Ma teen seda omas toas üksi ja valju häälega
See kosutab mu vaimu
Piiblit ma miskipärast lugeda praegu ei taha
Aga ma usun, et homme tuleb parem päev
Sel korral jäin ka neljapäevaks linna, tütrel oli vaba päev ja ta andis mulle ka siis ühe vaba päeva, ei pidanud kohe peale ratastooli tantsu hommikul varakult tagasi kiirustama
Kasutasin vaba päeva mõnuga: käisin sõpradega „Auras“
Olen viimasel ajal leidnud endale puuetega naiste hulgast kenasid sõpru, lihtsalt bussist ja tänavalt, mitte ainult oma ühingust.
Olin ühe sõbra pool kolmapäeva öösel külas, avastasin et mulle meeldivad ka samad asjad kui temale, tuterdasime siis kahekesi mööda tema kodu ja vestlesime mõnusalt, vahepeal tegin oma arvuti tööd
Hommikul tuli tema klassiõde keskkooli päevilt meile bussi peatusse vastu ja kolmekesi koos rändasime ujuma
Mõnus oli üle hulga aja vette saada
Bussini aega parajaks tehes helistasin ühele oma noorepõlve sõbrale, sõpra polnud kodus ja telefonile vastas ta eakas ema, hästi raske oli aru saada ema jutust, et miks ma ei saa ta tütrega rääkida ja kuhu see oli siis momendil läinud
Vanadus
Sellest ei pääse me ju eegi
Mu vanatädi, kes oleks 13.juulil 99 aastaseks saanud, läks Jumala juurde 7.jaanuaril
Saan aru küll , et me pole igavesed ja kõigil saab kunagi aeg otsa, aga kurb on ikkagi
Et mida vanemaks me saame, tõmbub sugulaste ja sõprade ring aina koomale
See vanatädi oli hästi imeline inimene, hästi haritud ja üldse kena naisterahvas
Saatus oli ta jätnud üksikuks, kavaler jäi sõtta ja tädi Liis elas aastaid kahekesi oma õega, kes sai traagiliselt surma
Sellest kõigest hoolimata oli temaga meeldiv suhelda alati
Kui talle vanadekodusse helistasin, kus ta elas kuni lõpuni, oli tema jutt ikka intelligentne ja meeldiv kõrgele vanusele vaatamata
Ta luges lehti ja vaatase telerit , kuulas raadiot
Omal ajal oli Liis ajakirjanik ja huvi ajakirjanduse vastu tal ikka püsis
Tegelikult oli tädi Liisu nimi Elisabet Falkenberg, kui esimese Eesti ajal nimede eestistamiseks läks, sai temast Liis Kullimäe
Hiljem Soome sõites, kahetses ta väga nime muutmist, aga polnud vist enam midagi teha
Mul olid tädi Liisuga hästi lähedased suhted, olin talle kui tütre eest, keda tal polnud, kuigi viimastele aastatel suhtlesime harva
Tema õpetas kuidas lauas käituda, kuidas süüa , riietuda, ennast pesta; mitte kamandades vaid eeskujuga ja taktitundeliselt suunates
Kui õppisin õpetajate seminari sisseastumiseksamiteks 75ndal aastal, elasin tema talus ja selliseid toredaid päevi sooviks kõigile oma headele sõpradele
Tunnid ta kaunis aias , vestlused söögilauas, jalutuskäigud aasal ja metsas
Iga päev laual valge puhas lina, söögitoas kus ma ka magasin mõnusas tigudiivanis lopsakate toalillede keskel
Kui aastaid hiljem pedagoogilises instituudis koolitustel käisin, Tallinnas Liisi juures tema pisikeses Tallinna korteris ööbisin, tundsin end kui kõrgema klassi daami seltsis
Kuidas oli laud kaetud, voodi üles tehtud!!
Hommikuti oli mulle soe vesi tehtud, et saaksin enne kooli minekut ennast pesta
Pärast kooli oli jälle toit valmis ja laud kaetud
Ta uuris alati millal koolituse lõpetan ja kuidas tagasi jõuan, kuidas mul läks, mida ma juurde õppisin, kellega suhtlesin…
Ühesõnaga elas kaasa mu tegemistele
Kui ta hiljem kasupoja juures Mustamäel elas ja ma ei osanud pealinnas uues situatsioonis liikuda , võttis vaevaks tulla minuga kooliteele kaasa, et näidata kuidas liikuda trollide , busside, trammidega
Ronis aga trollist bussi ja bussist trammi, minu ees , et näidata kuidas asjad käivad
Kõike seda viisakalt, rõõmsameelselt, vahvalt tehes
Sellise hea sõbra , sugulase omamine on tõeline kingitus
Elu on siin Räpina kandis päris põnev
Tütar otsustas töölt ära tulla, sest see töö mis ta teeb praegu on talle vastik
Saan aru küll
Haritud kenale noorele neiule teiste sodi koristada ja lasta ennast igal matsil valimatult sõimata käib ikka au pihta küll
Aga elama peab ju millestki ja töötama peaks ka kusagil
Ja maksud peab saama makstud jne
Muusikat ka ei saa tänavanurgal teha kaabulotut tänavale visates, sest külm on ju
Ja kes siin ikka raha viskab isegi kitsas käes
Ostan uue koti kartulit köögi nurka ja kui midagi enam ei ole, saab keeta praadida hautada küpsetada mingit möksi sest kartulist,
;)
Käisin täna külas, mu üks sõber on raske haiguse kütkes
Viimasel ajal ma tihti muud ei teegi, kui käin oma kalleid sõpru teele saatmas kust enam tagasi ei tulda või voodiveerel kätt hoidmas
Mees nimetas mind sarkastiliselt surmaingliks
Mida ma saan nüüd küll oma kalli sõbra heaks teha!!?
Olla vaid rõõmus ja rõõsa
Kui minul olid kord rasked ajad, aitas ta mul marju korjata ja kui oli kitsas käes , seisis ta mu väravas kui ingel kahe pungil toidukotiga
Olin täna kaua ta juures, püüdsin olla talle toeks, kohendasin tekki, ulatasin rohtu, olin lihtsalt olemas
Andku Jumal talle täna kerge ning lühikese öö ja mõnusa une
Ta ütles, et ööd on nii pikad
Homme lubasin minna viia mingit head süüa, teha putru ja kalasuppi
Annaks Jumal talle tervist ja jaksu ning mulle jõudu olla ta toas homme jälle teine päike
Aga praegu on tunne , et tahaks minna kurbusest lumme ninuli röökima
Ma ei tee seda
Võtan oma magusa tee, poen teki alla ja luban endale lugeda luulet
Ma teen seda omas toas üksi ja valju häälega
See kosutab mu vaimu
Piiblit ma miskipärast lugeda praegu ei taha
Aga ma usun, et homme tuleb parem päev
Friday, February 13, 2009
Varahommikud on siin tegusad
Kes pusib kooli poole, kes tööle
Esimene äratus laulab kolmveerand viis, järgmine kell viis, kolmas pool kuus, neljas kell seitse ja viies pool üheksa
Pere praeguse koosseisu kuues liige ärkab, siis kui ise tahab, tema on nii pisike, et ei käi veel ei lasteaias ega koolis
Peaks tegelikult tedagi hakkama harjutama kell seitse tõusma, sest kui ta kolmeseks saab, tahaks ikka lasteaeda panna
Vahepeal me lasteaias ikka käime, kui mul on aega ja tervist, kolmapäeviti beebimuusikas.
Kui aga lasteaedades sellised inimesed töötavad, nagu mu tütre blogist http://mmurca.blogspot.com/ võib lugeda , siis ei tahakski last lasteaeda panna.
Mina, kes ma eluaegne lasteaednik olen, peaksin asja ju mõistusega võtma
Ma olen alati öelnud, et lasteaed on lapsele väga kasulik koht alates kolmandast eluaastast ja mitte mingil juhul ei tohiks enne kooli üheks aastaks last sinna viia, vaid ikka varem
Aga kui sul pole valikut, kui lasteaed kus su laps käib, meeldib su lapsele ja on elukohale lähedal, on jama kui peaks hakkama last kuhugi mujale vedama , kui sealsed õpetajad on ebaküpsete sotsiaalsete oskustega
Minul pole üldse valikuvõimalust, sest meie linnas rohkem lasteaedu polegi kui see üksainuke
Esimene mõte oli ennast sinna tütre lapse lasteaeda kohale vedada ja kord majja lüüa, aga ma kardan, et see teeks asja hullemaks
Teine mõte oli helistada juhatajale
Lõpuks otsustasin, et ma ei tee midagi, sest tütar lubas, et oskab selle olukorraga ise intelligentselt toime tulla
Käisin kolmapäeval jälle Tartus tantsimas ja eile ennast oma arstile näitamas üle hulga aja
Tagasi tulles trehvasin ühe vana kohviku tuttavaga ja jalutasime juteldes koos Riia mäele
Ta kurtis oma kurba saatust, kirus Eesti riiki ja küsis kas mul ka midagi kurta on
Selle peale mis ma tema elust kuulda sain, oskasin vaid öelda, et mul polegi midagi kurta.
Kartulikott on köögis nurgas, kapis natuke kuivaineid ja nuudleid(abist saadud ja kummalise maitsega, mille pärast neid küll kõik süüa ei taha), kelder moose täis, lapsi niipalju, et vahel ei oska kokkugi lugeda, lapsed on terved, kui väikesed nohud välja arvata, mees ka alles, esimesel kuupäeval tuleb jälle väike palgake arvele, võlgu pole võtnud, et peaksin nende pärast muretsema, pank maksab mu maksud, sest olen talle sellise käsu andnud, tervis on niimoodi korras, et mõni päev annab isegi hõisata, mida sa hing ikka veel tahta võid.
Kuigi täna teevad mu jalad minuga kurja nalja, nagu sada kurja päkapikku oleks seal sees ja koputaksid kirkaga, sest see pikk jalutuskäik nendele „päkadele“ ÜLDSE EI MEELDINUD, olen ma ikka õnnelikum ja paremas seisus, kui see kohviku tuttav, kelle mured kui mägi mu silme ette manati.
Täna õhtul leidsin, et nälg on küll meie majast kaugele marssinud, sest mu imemaitsev leivasupp tükib käest ära minema ja kellelegi ei tüki sisse
Pane sinna peale kas piima või maitsvat kastet, ikka kirtsutavad nina, ise ma seda vitsutada ei või, sest ülekaalu on nii palju, et jagu saamiseks peaks vist sada aastat nälgima;)
Kuigi vist on seda ihu veidi vähemaks jäänud, kui uskuda Maarjamõisa polikliiniku kaalu ja sineli nööpe pole ma kah mitu aega pidanud uuesti õmblema;)
Muidu oli nii et kui end veidi selles liigutasin, tulistas mantel nööpidega kui püssist, valimata sihtmärki
Rõõmustada pole veel midagi, sest üleliigseid kaasaskantavaid täis veeämbreid on ikka kolm ja pool kogu aeg kaasas, ükskõik kuhu ma ka oma ihu ei veaks
Proovi ronida kolme täis vee ämbriga trepist üles ja alla, või liikuda tänaval, jube raske, aga mina kannan neid koguaeg oma naha vahel
Mitte kaks üleliigset täis veeämbrit, vaid kolm ja pool!!!
Olen umbes sellisest kaalust kord juba jagu saanud
8 kuud läks aega ja kaks aastat ka püsis
Aga siis ma olin noorem ja käisin iga päev tööl, tantsisin ja laulsin ja jooksin ja jalutasin lastega, ronisin üles igast mäest ja alla ka;)
Nüüd ma tööl ei käi, teen hommikul silmad lahti, koperdan kaks sammu üle toa ja olengi tööl
Nädalas korra käin memmedega tantsimas, aga sinna pole ammu saanud kohale minna, sest kord pole last kuhugi panna ja kord olen tööl või ise nii tõbine, et ei tule sängistki välja
Ratastooli tantsule ka pole nende ülesloetud põhjuste pärast mitu korda läinud
Mulle meeldib liikuda inimeste hulgas, kodus istumine teeb nüriks ja paksuks ka, nagu juures olevat pildil näha on, mida te siin mu teksti lugedes õnneks ei näe
Aga selle suhtlemisega on üks konks, mina kes ma olen enda arvates ime armas inimene, minuga seda arvamust paljud minuga suhtlejad ei jaga ja seda ka valjuhäälselt välja näitavad
Ja nagu mu tütar ütleb, on mõned inimesed ebaküpsete sotsiaalsete oskustega
Olen küll palju selle üle pead murdnud, et miks mina ometi nende harjutus vahendiks tükin tihtipeale olema, ma lihtsalt ei tea
Ükskõik kus kollektiivis ma liigun, leiavad nad mind üles, et oma oskusi just minu peal harjutada
Mõne olen ma paika pannud ja saanud endale eluaegse liitlase, mõnega jäängi vist elulõpuni piike murdma
Mu elu ülesanded numeroloogia järgi pidid olema: olla kannatlik ja kaastundlik, ohverdada teiste heaks, aidata teisi , arendada avatust, õppida andma, jagada maailmale kunstiandeid jm, harjutada omakasupüüdmatust, mõtelda universaalselt.
No appi küll on ülesanded antud
Iga kord kui on mingi raske situatsioon ette tuleb, siis võiks kuskil tuli põlema minna kirjaga, et Marju see on nüüd su elu ülesande jama ja pea vapralt vastu
Aga ei lähe, pärast kui jama üle elatud, jalad ja käed värisemast ja süda puperdamast lakanud, süda rahulikult lööma hakanud, tuleb meelde, et oot, oot see oli see eluülesande värk jälle
Kuna olen vastu pidanud juba peaaegu poolsada aastat, tundub et mu ülesanded veel täidetud pole.
Kui Sa nüüd armas sõber või muidu juhuslik blogides uitaja, oled viitsinud lugeda lõpuni mu heietused, siis saad nüüd "preemia"
Natu aja eest algas uus päev 14. veebruar
Head sõbrapäeva!!
Esimene äratus laulab kolmveerand viis, järgmine kell viis, kolmas pool kuus, neljas kell seitse ja viies pool üheksa
Pere praeguse koosseisu kuues liige ärkab, siis kui ise tahab, tema on nii pisike, et ei käi veel ei lasteaias ega koolis
Peaks tegelikult tedagi hakkama harjutama kell seitse tõusma, sest kui ta kolmeseks saab, tahaks ikka lasteaeda panna
Vahepeal me lasteaias ikka käime, kui mul on aega ja tervist, kolmapäeviti beebimuusikas.
Kui aga lasteaedades sellised inimesed töötavad, nagu mu tütre blogist http://mmurca.blogspot.com/ võib lugeda , siis ei tahakski last lasteaeda panna.
Mina, kes ma eluaegne lasteaednik olen, peaksin asja ju mõistusega võtma
Ma olen alati öelnud, et lasteaed on lapsele väga kasulik koht alates kolmandast eluaastast ja mitte mingil juhul ei tohiks enne kooli üheks aastaks last sinna viia, vaid ikka varem
Aga kui sul pole valikut, kui lasteaed kus su laps käib, meeldib su lapsele ja on elukohale lähedal, on jama kui peaks hakkama last kuhugi mujale vedama , kui sealsed õpetajad on ebaküpsete sotsiaalsete oskustega
Minul pole üldse valikuvõimalust, sest meie linnas rohkem lasteaedu polegi kui see üksainuke
Esimene mõte oli ennast sinna tütre lapse lasteaeda kohale vedada ja kord majja lüüa, aga ma kardan, et see teeks asja hullemaks
Teine mõte oli helistada juhatajale
Lõpuks otsustasin, et ma ei tee midagi, sest tütar lubas, et oskab selle olukorraga ise intelligentselt toime tulla
Käisin kolmapäeval jälle Tartus tantsimas ja eile ennast oma arstile näitamas üle hulga aja
Tagasi tulles trehvasin ühe vana kohviku tuttavaga ja jalutasime juteldes koos Riia mäele
Ta kurtis oma kurba saatust, kirus Eesti riiki ja küsis kas mul ka midagi kurta on
Selle peale mis ma tema elust kuulda sain, oskasin vaid öelda, et mul polegi midagi kurta.
Kartulikott on köögis nurgas, kapis natuke kuivaineid ja nuudleid(abist saadud ja kummalise maitsega, mille pärast neid küll kõik süüa ei taha), kelder moose täis, lapsi niipalju, et vahel ei oska kokkugi lugeda, lapsed on terved, kui väikesed nohud välja arvata, mees ka alles, esimesel kuupäeval tuleb jälle väike palgake arvele, võlgu pole võtnud, et peaksin nende pärast muretsema, pank maksab mu maksud, sest olen talle sellise käsu andnud, tervis on niimoodi korras, et mõni päev annab isegi hõisata, mida sa hing ikka veel tahta võid.
Kuigi täna teevad mu jalad minuga kurja nalja, nagu sada kurja päkapikku oleks seal sees ja koputaksid kirkaga, sest see pikk jalutuskäik nendele „päkadele“ ÜLDSE EI MEELDINUD, olen ma ikka õnnelikum ja paremas seisus, kui see kohviku tuttav, kelle mured kui mägi mu silme ette manati.
Täna õhtul leidsin, et nälg on küll meie majast kaugele marssinud, sest mu imemaitsev leivasupp tükib käest ära minema ja kellelegi ei tüki sisse
Pane sinna peale kas piima või maitsvat kastet, ikka kirtsutavad nina, ise ma seda vitsutada ei või, sest ülekaalu on nii palju, et jagu saamiseks peaks vist sada aastat nälgima;)
Kuigi vist on seda ihu veidi vähemaks jäänud, kui uskuda Maarjamõisa polikliiniku kaalu ja sineli nööpe pole ma kah mitu aega pidanud uuesti õmblema;)
Muidu oli nii et kui end veidi selles liigutasin, tulistas mantel nööpidega kui püssist, valimata sihtmärki
Rõõmustada pole veel midagi, sest üleliigseid kaasaskantavaid täis veeämbreid on ikka kolm ja pool kogu aeg kaasas, ükskõik kuhu ma ka oma ihu ei veaks
Proovi ronida kolme täis vee ämbriga trepist üles ja alla, või liikuda tänaval, jube raske, aga mina kannan neid koguaeg oma naha vahel
Mitte kaks üleliigset täis veeämbrit, vaid kolm ja pool!!!
Olen umbes sellisest kaalust kord juba jagu saanud
8 kuud läks aega ja kaks aastat ka püsis
Aga siis ma olin noorem ja käisin iga päev tööl, tantsisin ja laulsin ja jooksin ja jalutasin lastega, ronisin üles igast mäest ja alla ka;)
Nüüd ma tööl ei käi, teen hommikul silmad lahti, koperdan kaks sammu üle toa ja olengi tööl
Nädalas korra käin memmedega tantsimas, aga sinna pole ammu saanud kohale minna, sest kord pole last kuhugi panna ja kord olen tööl või ise nii tõbine, et ei tule sängistki välja
Ratastooli tantsule ka pole nende ülesloetud põhjuste pärast mitu korda läinud
Mulle meeldib liikuda inimeste hulgas, kodus istumine teeb nüriks ja paksuks ka, nagu juures olevat pildil näha on, mida te siin mu teksti lugedes õnneks ei näe
Aga selle suhtlemisega on üks konks, mina kes ma olen enda arvates ime armas inimene, minuga seda arvamust paljud minuga suhtlejad ei jaga ja seda ka valjuhäälselt välja näitavad
Ja nagu mu tütar ütleb, on mõned inimesed ebaküpsete sotsiaalsete oskustega
Olen küll palju selle üle pead murdnud, et miks mina ometi nende harjutus vahendiks tükin tihtipeale olema, ma lihtsalt ei tea
Ükskõik kus kollektiivis ma liigun, leiavad nad mind üles, et oma oskusi just minu peal harjutada
Mõne olen ma paika pannud ja saanud endale eluaegse liitlase, mõnega jäängi vist elulõpuni piike murdma
Mu elu ülesanded numeroloogia järgi pidid olema: olla kannatlik ja kaastundlik, ohverdada teiste heaks, aidata teisi , arendada avatust, õppida andma, jagada maailmale kunstiandeid jm, harjutada omakasupüüdmatust, mõtelda universaalselt.
No appi küll on ülesanded antud
Iga kord kui on mingi raske situatsioon ette tuleb, siis võiks kuskil tuli põlema minna kirjaga, et Marju see on nüüd su elu ülesande jama ja pea vapralt vastu
Aga ei lähe, pärast kui jama üle elatud, jalad ja käed värisemast ja süda puperdamast lakanud, süda rahulikult lööma hakanud, tuleb meelde, et oot, oot see oli see eluülesande värk jälle
Kuna olen vastu pidanud juba peaaegu poolsada aastat, tundub et mu ülesanded veel täidetud pole.
Kui Sa nüüd armas sõber või muidu juhuslik blogides uitaja, oled viitsinud lugeda lõpuni mu heietused, siis saad nüüd "preemia"
Natu aja eest algas uus päev 14. veebruar
Head sõbrapäeva!!
Subscribe to:
Posts (Atom)