Thursday, September 3, 2009

Sellel aastal lähen sügisele vastu valges


Kui kesksuve laulupäeval olin kuuma päikese käes hädas oma tumedate riietega, otsustasin endale teha midagi valget ja uut
Otsisin välja paar heledat kardinat ja hakkasin pusima
Siis pööras ilm ära ja mõtlesin, et jätkan järgmisel kevadel
Aga eesti ilm on nii muutlik
Augustilõpus ja septembri alguses oli kohe mitu suvist päeva, kus sain oma pooliku kleidiga ringi leekida
Ega ta nii päris poolik kaole, aga ma tahtsin teda veel täiendada, paelu ja satse juurde õmmelda , kuna tervis pole enam nii hea, et ühe õhtuga suure kostüümi valmis vuhin, võttis seegi mul mitu päeva aega
Kuna meil söögituba tahtis sundremonti ja osa vanadest kardinatest tuleroaks said, pidin uued aknakatted otsima
Ühes kaltsukas olid imekenad paksust valgest siidist kardinad, aga nad oli veidi lühikesed
Kuna nad ikka mulle väga ütlesid, et võta ikka meid, panin nad isegi niimoodi napina peale toa puhtaks pesemist ette
Aga käisin järjekindlalt iga päev mööda kaltsukaid, et saaks mu aknad sellised katted, millega ma lõpuks rahul olen
Nädal aega käisin ja tuhnisin ja valisin, proovisin viisin tagasi ja valisin uuesti ning eile lõpuks pusisin mitmest asjast midagi kokku ja nüüd minu meelest pärsi ilus, ainult uusi kardinapuid on tarvis
Kuna remondi käigus käis meil toas üks klirinatüdruk ja vanad lambikuplid läksid looja karja, rippusid üks nädalajagu laes paljad säästupirnid
Oli mõte teha ise mingi karkass ja siis sinna peale õmmelda pitsist katted, aga karkassi tegija ei olnud sest asjast eriti huvitatud, käskis teha projekti ja siis vaadata, et kas ja kuna selle töö ette võtab
Eile leidsin ühes poest allahinnatud, paberist hiina laterna 10 krooniga, mille suurus sobis enamvähem mu lambivarjudeks mõeldud, otsitud pitsiga
Lõikasin lambivarju pooleks ja seega sain kaks karkassi
Kukkusin siis kohe lambivarjusid meisterdama ja riputasin ka üles samas
Oma kodakondsete poolt ei kuulnud ma kahjuks ühtki rõõmu kiljatust ega kiitusnooti
Tütar midagi pobises, et väga kena, aga see tundus mingi kuiva viisakuse avaldusena
Ainuke kes väljendas oma rõõmu, oli kahe poolene lapselaps, ta kogu aeg pani neid tulesid põlema ja imetles mu lambikupleid särasilmil
Mees käis ja porises et õudne ja õudne, et kuplid peavad olema ikka klaasist mitte kangast
Tegelikult olen ma selliseid varjusid söögitoa lampidele ammu tahtnud, juba sellest ajast saadik igatsenud, kui siia majja kolisime
Sest need 50ndate aastate klaaskuplid ei sobinud siia tsaariaegsesse majja sugugi
Enne olid söögitoas tumelillad kirjud kardinad, laudlina ja diivani ning klaverikatted, üks sõbrans püüdis mulle ikka tuua ja kinkida midagi heledat, sest talle tundus, et minu valik pole sobiv ning on väga sünge
Vanade seinakatetega need lillad katted isegi sobisid, aga nüüd enam mitte ja kuna ühe akna kardin kannatada sai, oligi hea uued ette otsida ja teha
Nüüd ongi siis vaikselt hiilinud mu kolme toa akna ette päris valged kardinad, magamistuppa ja tütre tuppa ning nüüd siis ka söögituppa
Lisaks sai uued valged satsid ka trepikoda ja wc, sest ma olin neid valgeid kardinaid tassinud koju ikka hoolega ning kõik ei mahtunud enam söögituppa ära.
Ainult poiste tubades on veel need tumedad lillad
Nii olen oma sünged mustavärvi riided ja tumedad aknakatted vahetanud vastu sügist valgete vastu
Nii on ehk lihtsam üle elada pikad pimedad õhtud?!

8 comments:

Emmeliina said...

sul on väga armas tuba, soe ja kodune (niipalju kui pildilt näha)

ja mulle väga meeldib su kokkuhoidlikus ja iluihalus.

Valge on just õige valik.

joanamari said...

tänan heade sõnade eest Emmeliina!!
pilt on kehv ja üldmuljet ei anna, mu "imelised" lambivarjud on sealt üldse puudus
olen eluaeg pidanud kombineerima, sest pole kunagi rikas olnud
mõnikord on see kompunnimine ka põnev
eriti kui tulemus vahva saab
ma ei saa endale lubada midagi peale toidu ja maksude
oma linna kaltsukates olen püsiklient
ega ma kunagi sealt suuri oste tee aga kui krediidiga ostan siis alati maksan ka ära
kui palgapäev on siis kannan neile oma pisikese summa ja ma pole kunagi nende usaldust kuritarvitanud
neil ka parem kui suurema summa korraga saavad kui paari krooni kaupa tilgub ei saa arugi, et midagi saanud on
tänapäeval on ikka tore, et neid kaltsukaid on, seal juhtub olema vahel väga erilisi kangaid ja asju
kui vaid seda kabisevat, jaksu ning tervist kombineerimiseks ja õmblemiseks jaguks, võiks endale lubada imelisi rõivaid ja erilisi elamise sisustusi

Emmeliina said...

Kas teil koguduses humanitaarabi pole? Meil on Soomest toetav kogudus ja siis kaks pensionärist tädi müüvad seda kaks korda nädalas leerimaja ruumides. Hinna teevad nad ise vastavalt abivajaja rahakotile ja tulu läheb suviste lastelaagrite tarvis. Sulle sobiks selline töö hästi, oled maitsekas ja oskaksid teistele soovitada. Kogudus võiks osta ka õmblusmasina, et saaksid teha igasugu pisiparandustöid. Saan aru, et sa praegu ei tööta. Kas teie ühingul oma ruumid on või päevakeskus?

joanamari said...
This comment has been removed by the author.
joanamari said...

tänan Emmeliina heade soovituste eest
meie ühistu ruumides pole elektrit vald andis küll null rendiga kasutada
aga eelmine rentnik lõikas lambid ja kontaktid seinast maha ning viis ära
seinas on vaid paljad juhtme otsad
õmblusmasin meil seal pidi olema
aga ilma elaktrita pole seal pimedas keldris meil midagi teha
töökoht mul on, pisike toimetaja koht ühe päevalehe juures 4 tundi päevas
kust saan miinimumpalga lähedast palgaraasukest
ega ma jaksagi midagi eriti teha rohkem ,sest "invaliidist koduperenaine";) nagu ma olen , ei suuda ma tervete ja noortega võidu tööd ja toimetusi vuhkida
kodus on nii palju teha, aga mu päevas on mul produktiivset aega vaid paar tundi
see tähendab seda, et kui pean asju ajamas käima kusagil kaugemal
ongi mu asjalik päev selleks päevaks ära raisatud
peale hommikust toimetaja tööd teen paar tundi ruttu, ruttu kodus midagi asjalikku , mis on hästi oluline ära teha, milleta ei saa nagu ja siis pikutan
siis asjatan miskit paar tundi ja siis jälle pikutan
ja siis ongi päeva läbi
meil on kogudusel lausa kauplus kus on vabatahtlike kett kenasti rakkes
tundub sinna meeskonda enam kedagi ei mahu
kuna mul on peale palgatööd ka suur pere ja ühistu ja tantsimine ja vanaemade ring, ei jõua ma igale poole

September 5, 2009 9:31 AM

Emmeliina said...

siis on ju väga hästi kui sul töökoht olemas, see on suur +

Minul töövõimetuna pole olnud võimalust osalist tööd leida. Et mitte rooste minna teen vastavalt võimetele vabatahtliku tööd, millest võib kunagi väiksepalgaline töökoht välja kasvada.

kaaren said...

Palju toredaid tegemisi, mis annavad elule värvi & maitse. Et neid asjalikke ning mitmekesiseid kaasteelisi Sulle veel kauaks jätkuks!
Valge on toeks ning hele on hea. Musta & muud tumedat saavad endile tupppa lubada need rahvad, kelle peale päike paistab aasta ringi ja kõrge kaarega, aga meie maal poole aasta kaupa pimedates koobastes omi hämaraid elusid veeta nii uhke ei ole. Põhjamaade sisustuskultuuri juurde kuulub lahutamatult valge värv. Samuti HELEDAD sisustustekstiilid. Ja riidest lambivarjud on lugupeetud osa vana euroopa valgustidisaini ajaloost:) tunne end oma kodus nagu omas kodus!
Osavnäppudest pean lugu ning kaltsupoode armastan ka, seeprst siinset ruumi raiskasin:D. Head kullasoont edaspidigi!

joanamari said...

minagi töötasin aasta vabatahtlikuna enne kui selle töökese sain
kaarenile niipalju et näputöö tegijat minust enam pole kui igapäevase elamisegagi toime tuleks
see sundolukord ja sundremont oli see mis panid siputama
kui nüüd kardinapuud ka kuidagi välja nuputada oskaks, võiks selle toaga esialgu rahul olla
ahi veel tahab lihvimist ja uksed ja põrand värvimist
loodan et teen seda nüüd ilma et keegi mingi totaalse lollusega jälle hakkama saab
loodan et see oli kõigile kodakondsetele parajaks õpetunniks