Monday, October 26, 2009

Ma sain kingituseks

endale ühe ägeda pisikese asjakese, talle on sisse kirjutatud: THIS NOT A TOY ja KEEP AWAY FROM FIRE ning 80% cotton, 20 % poyester
Aga ta näeb välja nagu mänguasi ja ma pidin oma lapselapsega tõsiselt maad jagama mitu päeva , et ta aru saaks, et see änkuu EI OLE mänguasi ja et see on memme oma ja temaga EI SAA mingil juhul midagi muud teha, kui et ta ongi mu telefonil ümber ja näeb jube ahvatlev välja
See asjake näeb välja nagu notsu ja nagu ei ole ka, sest notsu on küll roosa aga nina ei ole ju terav nagu minu loomakesel on ja kõrvad on pikad nagu jänesel , aga jänesed pole ju ometigi roosad ja silmad on sellised pisikesed ja teravad nagu hiirel, aga hiired pole ka roosad ega pikkade kõrvadega
Ühesõnaga on üks armas telefoniloom, see on tegelikult mingi looma kujuline telefonikott
Olin hästi vaimustatud sellest asjast ja talle otsavaatamine teeb juba meele rõõmsaks ja päeva heaks
Isegi üks hästi tõsine ja mehelik mees hakkas itsitama, kui sealt loomakese seest tema nähes midagi otsisin, et kust ma ometi selle veidruse sain ja mis asi see on ja misasja ma selle mängu asjaga koguaeg suur inimene ometi asjatan?!
Tulin selle telefoniloomaga koju ja kui temaga helistama või tegelema hakkasin, kutsusin ma oma lastes kõigis lõbusaid naerupahvakaid esile
Kui küsisin, et kas ei tee ma ennast ometigi narriks selle lapseliku telefoni kotiga,suur inimene, vastasid nad et ei, et olen ju lastaednik
Ütlesin, et mulle pole ometigi otsaette kirjutatud, et lasteaednik olen ja tegelikult läheb juba ametlikult kolmas talv, kui ma enam seda leiba ei teeni
Siis sain teada, et see on nagu meie issigagi, et elukutse on elulaad, et tema on üleni kellassepp ka siis, kui ta astub töökojast välja, nii minugagi ja kui mingi vald ja mingi haridusminister teistmoodi arvab, siis see ei loe ja et see loomake sobib minuga ja on üleni vahva
Kogu maailma tunnustus ja medalid ja ütlemised ei kaalu üles oma laste tunnustust
Pistan oma telefoni looma tasku ja asun päevatoimetuste juurde, et iga kord kui tema sees keegi heliseb, naeratada saaks ning ümbruskonnas rõõmus elevus tekib
Ilusat sügist kõigile!!!

1 comment:

kaaren said...

Meil on ikkagi aasta 2009. Järelikult sallivus väga eriilmeliste aksessuaaride vastu. Sinu loomake ei meenuta ebaviisakaid asju, vaid on värviline, nunnu ja pehme - võimalikul juhul viitab see sellele, et Sul on peres lapsi, kes selliseid asju kinkida võtavad. Teised istugu oma rikutuses...
Klassikalised kostyymi- või jope-stiilid ei pea olema ainuvõimalikud. Kes vähegi puudustkannatavat nõukaaega mäletab, see teab, et siis meeldis paljudele naistele oma parimaid käsitööpalasid nö rahva ees kanda. Kuna praegu inimestel pole aega, ei jõuta-viitsita, siis selle mälestuseks ongi väikesed nunnuasjad. Minu arvates.