reedesed tuisuilma mõtted

Kui mu lapsed väikesed olid, elasin sellises pommiaugus, et leibagi polnud poes iga päev saada
Vastlakuklitest rääkimata
Mäletan, et tegin lastele valekuklid saiast ja hapukooreželeest, sest poes ei olnud isegi pärmis vahukoorest rääkimata
Nüüd kui kõik on poest saada ei viitsita sinna minnagi et oma lastele miskit valmistada või tuua
Olen alati püüdnud oma peres tähtpäevi tähistada, võimaluste piirides , aga mitte ära unustada
Kasvõi päev hiljem siis, kui miskit ununes
Mäletan , et kui üks aasta mu tütar vahtis imestunult kalendrit, et kas ta sünnipäev on 16ndal
Avastasin öösel, et lapsel oli sünnipäev, olin oma elukiiruses selle pidamise unustanud
Tormasin siis bensukasse keeksi järele
Nii oli ka nüüd, et tütar pidi oma lapsele kukleid tooma vastlapäeval, aga ei saanud õigel päeval poodi, aga järgmisel päeval ei toonud ta ei vahukoort ega kukleid
Sest ta arvas, et kolme aastane ei saagi ju aru mis asi see vastlapäev on
Sõin üksi hernesuppi ja kurvastasin, et järjepidevusel auk sees
Vähemalt kelgutamas ta temaga käis
Lugesin õhinaga Underit ja telekatki mitu päeva ei vaadanud
Nüüd aga olen talvepuhkuse asendaja ja 9 tundi arvutis rahva ullusi lugemas, õhtuks on nii silmad väsinud et ei jõua enam midagi lugeda
Vaatan enne uinumist kahju tundega raamatu poole, mis ootab öökapil ja uinun , ilma et teeks teda lahtigi
Tütreke kolib ennast oma asjade ja lapsega alumisele korrusele elutuba magamistuppa, kus enne elas ta vanem vend ja loobib sealt raamatuid välja
Nüüd on mu elamine täis raamatuid alates trepikojast

Ja riideid
Ma ei tea miks peab mõne inimese majas olema nii palju riideid
Kui mina laps olin siis oli mu kapis paar kleiti kostüümi ja natuke pesu
Nüüd on kõik kapid, seinad ja laealused riideid täis, aga selga pole midagi panna

Olen tõeline rott
Ära ei raatsi midagi visata
Uusi soetada ju ei jõua ja vanu ära visata ei raatsi
Nii elan nagu igaveses garderoobis
Või nagu ülekuhjatud riidepoes
Kallim ütlebki, et kuna lapsepõlves oli mul vaid kaks kleiti, olen nüüd pulsti haige?!