Me elame oma elu kui kiirrongis
Teeme oma asju ja ei süvene paljussegi
Me teame, kuuleme, loeme, aga ei süvene asjadesse, mis meid ei puuduta
Me iga päev loeme ja kuuleme, mis maailmas sünnib, kuid see ei puuduta meid ju isiklikult See on ka muidugi mingi enesekaitse
Kui kogu maailma valu endasse võtta, siis ei saagi ju elada
Viimasel kuul kohtusin inimestega, kelle saatused ja lood mind väga puudutasid, sest enamus neist olid ealt mulle kui lapsed
Mõtlesin, et kuidas ma saaksin toime kõigi nende raskustega, millega neil aastaid silmitsi tuleb olla, kui need noored oleksidki mu lihased lapsed
Haiglast koju tulles haarasid mind tunded, nagu midagi minust oleks jäänud sinna haiglasse
Tavaliselt lased selle asjal minna , mis tuleb haiglas olles ära teha ja tormad oma argipäeva edasi, seekordsed haiglakaaslased ja nende mured hakkasid mulle kuidagi eriliselt hinge
Püüan saada oma elu jälle järje peale, paremini kui enne, aga uued kogemused avardasid mu maailma, tegid mind rikkamaks ja targemaks
Arvasin seni, et olen üsna tubli, tark ja arukas, aga viimased kogemused ja muljed näitasid, kui palju on mul veel õppida
Olen tänulik, et mul anti võimalus seda kõike kogeda ja selle kõige sees isegi elada mõne aja
Püüan mõnikord oma elu kiirrongi peatada ja mõelda
Mõelda asjadele, millele iga päev ei mõtle
Mõtlen kuhu me kiirustame ummisjalu ja milleks!?
1 comment:
Eks haiglas olles oledki nagu aja maha võtnud ja siis on rohkem aega teiste saatustesse süveneda.Mina sain ka 1,5 päeva jooksul oma 2 voodrinaabri muredest päris palju teada.Kodus olles pole ju kunagi aega.Ikka kipud laduma endale selga järjest suuremat koormat ja alati ei teagi kas Sa oled füüsiliselt ja emotsionaalselt valmis seda kandma.
Post a Comment