Monday, July 18, 2011

Kitsepoiss läks koju



Üks õhtu hakkas mu pere mulle väga emotsionaalselt selgeks tegema, kui halb ja nendele isegi ohtlik see on, kui meie juures suvitab see kitsepoiss, kes mull suvehakul toodi tööle.
Nad on mul nii kohusetundlikud ja tublid, võtsid temaga tegelemist väga hinge, kuigi ta mingit erilist hoolt mu meelest ei vajanud ja tõsist tegelemist.
Neil käis äkki midagi väga üle jõu.
Otsustasin, et kui mu abivägi nii kitse vastu on, las siis niidavad ise heina ja saadame kitsepoisi koju tagasi.
Niisama äkki, kui kitseperenaine mu hullu ideega kaasa läks, et keset linna kits tööle tuua, niisama ka äkki oli ka nõus oma kitsest mind vabastama.
Kohe järgmisel õhtul oli kohal ja pani oma kitsepoisi auto peale ja vuras ära.
Ma ikka enne helistasin talle ja ütsin, et ta niisama siit ei pääse, et ootan teda muffinite ja kohviga
Ta siis lasigi mind kaua oodata, tegi oma talitused ära ja tuli alles siis, et pärast ei pea enam poole ööni külaskäigu pärast rabelema.
Imeilusa kleidiga kena noorik vupsas autost välja ja kaasas korvitäis asju kostiks mu perele kitse nuumamise eest.

Mul on nii hea meel nüüd süüa ta maitsvat kitsejuustu ja juua mõnusat kitse piima ja eriti on heameel on mul selle üle, et ta sai veidi aega maha võtta ja olla natuke aega mujal, oma imearmsa väikese tütrega, kui oma loomade ja töö keskel.
Otsisin välja oma luuleraamatu ja lugesin talle mõned värsid, pakkusin oma küpsetisi ja kohvi ning vestlesime mõnusalt.
Olen loomapidamisega kokkupuutunud ja tean, et sa võid nii pühendunud ja loomaarmastaja olla, aga vaheldust on ka sulle vaja.
Külalised ära saatnud, tuli me väravasse metsamoor, mustika ämbriga, niiet eile oli andide päev.
Võtsin siis suure kamalutäie marju , lisasin kitsepiima ja tänasin kõiki ja eriti oma maitsmismeelt;)
Õhtul enam ei jaksanud muud teha kui kamandada marjadele peale panna suhkrut, teha pastaroog kitsejuustuga ja peale meeldivat einet keerata unehõlma.
Olin kuidagi väga ära väsinud;)
Hommikul esimese asjana leidsin kapist värskendavalt külma ja maitsva kitsepiima
Ei taha kohviga teda solkidagi;)
kahju vaid , et mind enam ei tervit õues rõõmus mökitaja.
Loodan, et ta jõudis kenasti koju ja on elu ja tervise juures.
Olen nii rikas, sest mul on tohutult toredad sõbrad!!!!
Olge terved armsad sõbrad!!!

5 comments:

neiud ärevil said...

Ma pole elu sees kitse piima proovinud. Ilmselt mingi eelarvamus, kuigi tean, et see on väga tervislik ja kasulik. Tegelikult ei joo ma ju lehma omagi, aga juustu söön küll.
Vähemalt on teil nüüd kogemus, kuidas kitsega hakkama saada. Kitsel oli ju ka väike vaheldus, käis suvitamas.

EnnQ said...

Plõksige aga oma väikesest vaheldusest ja suvitamisest, eriti kui ma pole mingi kits... Katsuge ise rahulikuks jääda. Imelike nägudega inimesed vaatavad mind. Ja topivad autosse. EI,EI - veel ei taha lihuniku kätte, marinaadi, grillima... Kui ilusaid lugusid olen ma näinud, mida kõike veel mökitada oskan... Aga teil vaid kitsepiim, kitsejuust, mahlane lihatükk... Rohu mühinal kasvamist olete kuulnud, näinud nina peal poosetavat rohutirtsu ? -kitsepiim, kitsepiim (no ei ole mul piima !)

Anonymous said...

kitsepoiss = sokk
Kas sokud annavad piima?
Kits vist ikka naissoost elik emane olend. Või sain ma lugemisel millestki valesti aru?
Aga muidu on Su blogis ikka alati huvitavad lood.

joanamari said...

sa anonüümne ja ei oska lugeda,kusagil pole kirjas, et ma kitsepoissi lüpsin
kitse perenaine tõi ju kodunt piima kaasa;)

Aurora said...

Milline kokkusattumus, käisin just Pärnumaal kitsetalus sünnipäeval ja olen nüüd neist loomadest tohutus vaimustuses.